Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles pidama kõik, mida kellelegi ültes, kuid tõtt rääkides ei tarvitse sul midagi meeles pidada. Mitterääkimine võib olla seevastu aga pigem iseendale valetamine. Ei ole halba ega head valet, aga kustmaalt saab mitterääkimisest valetamine? Kõik oleme võrguvestlustes saatnud tekstsõnumeid, et ,,olen teel" või ,,pean minema, telefon heliseb", või muud sellist, kui see tegelikult nii ei ole. USAs asuva Cornelli ülikooli teadlased Jeff Hancock ja Jeremy ...
Vahetada kraanid?! Armastusest räägita saab igatpidi! 6 KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2. http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html 3. Hando Runnel ,,Sinamu" 2005 4. Hando Runnel ,, Viru veri ei värise". Armastuse laulud. 2006 5. Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" 1991 6. ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" Pille Riismaa, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002 7. ,,Eesti kirjanike leksikon" 7
November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, mis eirasid sihilikult NSV Liidu poolt 1975. aastal Helsingi Julgeoleku ja Koostöökonverentsi lõppaktis fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud
Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 10. veebruar 1837 Lapsepõlv · Sündis Moskvas põlisaadliku pojana; neegrist esivanem. · Majanduslik laostumine kasvatati üles pärisorjade poolt (väga hea pr.k.) · Vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega ainuke emafiguur oli amm ja hoidja Arina Rodionovna · Teistest nii füüsiliselt kui vaimselt palju arenenum, kuid ei hoobelnud sellega Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817; 12.18. a.) · 1811 pandi Tsarskoje Selo lütseumi (kinnine õppeasutus) · Tase kõrge, kuid ebaühtlane, just õpetajate osas · Õpetati ülikoolitaseme järgi, kuid süsteemitult · Oluliseks oli direktor eelistas kirjandust sõjaväeõppustele · Luuledebüüt 15aasasena ,,Luuletajast sõbrale" (1814) · Lütseumiaastaisse mahtusid tähtsad ajaloosündmused, nt 1812 Napoleoni vallutusretked, mis mõjutasid tema maailmavaadet · Kohtus Tsaadajeviga; oma aja harituimaid mehi, kes märkas Puskini annet Pärast lüt...
Holden Caulfield kas positiivne või negatiivne kangelane? J.D. Salinger on loonud ,,Kuristik rukkis" peategelaseks teismelise poisi. Holden Caulfield on tema nimi ja ta pole sugugi lihtne karakter selles loos. Noormees on eluga pahuksis ja on juba mitmest koolist välja visatud. Teos algab sellega, kuidas poiss on haiglas ning hakkab jutustama oma lugu. Autorile meeldib väga lapseiga, mis tänapäeval kipub lühikeseks jääma. Ta idealiseerib oma tegelaskuju Holdeni lapsikut käitumist. Romaani alguses, kui poiss on haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt. Holden ei taha õppida ja ta on seetõttu mitmest koolist välja heidetud. Talle ei meeldi koolis. Pencey kooli puhul toob ta välja kindlad põhjused. Tema arvates valitseb seal koolis teesklus ja alatus. Alatuks peab ta kooli salaühinguid, kuhu ta isegi kuulus. Ühingut halvustab ta seetõttu, et si...
Milline tundub Eesti mulle tänapäeval. Eesti on minu kodumaa.Ma hoolin ja pean sellest väga lugu.Võin olla uhke,et elan ja käin siin koolis. Arvan,et Eesti olukord pole sugugi kehv,võrreldes praegust olukorda maailmas.Eestil on aga ka palju puuduseid,kuid ka plussidest ei tule puudust. Arvan,et Eesti riik on väga kiiresti edasi arenenud ja jätkab seda ka tegemast.Kui tagasi vaadata ja mõelda.Siis ei olnud ju palju aega tagasi,kui Eesti sai taas iseseisvaks.Sellest ajast saati on Eesti väga kiirelt paremuse poole liikunud.On öeldud,et Eesti on väga kvaliteetne tööjõu poolest.Eestlased on väga töökad inimesed ja teevad töö hoolega ning kvaliteetselt. Samuti ei saa mainimata jätta Eesti looduse ilu.Eesti on väga rikas metsade ja suurte soode ning rabade poolest.Võib öelda,et Eesti on üks puhtamaid ja loodussõbralikeim riike üldse.Peaks kiitma veel Eesti riiki sellepoolest,et siinse looduse puhtana ja ilusana oma ra...
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja ...
Anna Haava Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Aili Zoludev Anna Haava elulugu Sündis 15./3. oktoobril 1864. aastal Tartumaal, Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu Ta oli ise talulaps 9. eluaastani jäi ta maailmaks üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri...
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõna...
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
Kirjanduse roll minu elus Kirjanduse laia mõistet mõistab igaüks erinevalt. Üks nimetab kirjanduseks ajalehti mida ta igapäevaselt loeb, teine aga nimetab kirjanduseks raamatuid, kuid kõik see on vaid kirjanduse üks väike osa. Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest. On olemas ka mõned teaduslikud ajalehed mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid
Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha? Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii nähtava kui nähtamatu, nagu ka üldse kõige elava suhtes. Kuivõrd aga siinkohal on võimalus arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätm...
Ekraniseering Stephenie Meyeri ,,Videvik" on tema niinimetatud ,,Videviku"-saaga esimene teos. See raamat sai väga ruttu ülemaailmseks bestselleriks. Teos räägib seitsmeteistkümneaastasest Isabella (Bella) Swanist, kes kolib ema juurest päikeselisest Arizonast vihmasesse Forksi linnakesse isa juurde elama ja seab oma elu ohtu, kui armub vampiiri, Edward Cullenisse. Raamatule on kirjutatud ka kolm järge "Noorkuu", "Päikesevarjutus" ja "Koidukuma". Ilmumas on ka "Keskööpäike". Bella kolib oma isa juurde ema Renee pärast, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Phil Dwyeriga, kes on pesapallur. Ta saab oma isaga väga hästi läbi. Bella äratab oma uues koolis palju tähelepanu ja sõbruneb kiiresti ka teiste õpilastega. Vastupidiselt Bella ootustele üritab nii mõnigi poiss koolist tema tähelepanu võita. Kui Bella istub oma esimesel koolipäeval uues koolis Edward Culleni kõrvale, tu...
Raha ja inimesed kirjanduses Essee ,,Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mo...
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 1. Kas ja kuidas peab paika väide: ,,Kunstnik on ilusate asjade looja." (O.Wilde)? Kunst võib olla nii halb ja saatanlik kui ka hea ja jumalik. Miks mitte kompott mõlemast, kuldne kesktee. Iga looja on kunstnik. Pole oluline kas teoseks on raamat, maal või oma elutee loomine, kuid ilu on vaataja silmades. Mina leian, et kõik mis on tehtud hingega on ilus. Ükskõik, kui must ja räpane võib olla selle sisemus ja tagamõte, on kunstnik ilusate asjade looja. Oscar Wilde kirjutas imelise romaani, kus kunstik maalis jumaliku pildi armastusega, kuid lõi ilma juurde ühe koletise. 2. Iseloomusta Dorian Grayd. Dorian Gray ilu oli jumalik. Inimesed armusid temasse esimesest silmapilgust ja ei olnud määravaks kas tegemist oli mehe või naisega. Noormees oli samuti väga kergesti mõjutatav. Ta armastas tähelepanu, kuid uskus kõike, mis tundus vähegi targema inimese suust tulevat....
6) (1967) Novellid ja näidendid 7) (1969) Mõtterännkauid 8) (1971) Mõtterännakuid II 9) (1977) Mõtterännkuid III 10) (1975) Luulerännakuid 11) (1976) Luulerännakuid II 12) (1978) Mälestused LOOMING 1) ,,Pierrot" 2) ,,Jäljed liival" 3) ,,Maa ja mereveersed rytmid" 4) ,, Hiina kett" 5) ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" 6) ,, Armukadedus" Kasutatud materjal: 1) ,,Eesti kirjanduse ajalugu, V köide" Eesti nõukogude kirjandus 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Semper 3) ,,Johannes Semper" Eesti kirjamehi, Erna Siirak 4) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?137 5) http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html 6) http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU2/luule/marinetti_semper.html
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
Armastusjõud või nõrkus Maailmas on vist küll igaüks tundnud, mis on armastus. Kuid seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Me teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Julgen väita, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus? Kas ta on jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Sinu mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Kirjanik Mats Traat on öelnud: ,,Armastus on valgus. Ta põletab meid, me võime hukka saada, me võime õnnelikuks saada." Ka minu arvates ...
21.sajandi Holden Caulfield Kuidas võiks elada Holden Caulfield kahekümne esimeses sajandis? Arvan, et isegi praegusel ajal elaks Holden oma elu samamoodi. Pole vahet kas Holden elaks 21.sajandis, 20.sajandis või lausa 19.sajandis , ei muudaks see tema mõtlemist. Arvatavasti oleks muutused toimunud ainult tema võimalustes. Praeguse aja Holden oleks palju asju teisiti teinud. Usun, et ka inimesed Holdeni ümber oleks asju teisiti teinud ja teisiti näinud. Suur võimalus oleks olnud , et tema vanemad võinuks teada saada , et Holden visati taaskord koolist välja. Kuna 21.sajandil teatakse kooli poolt vanematele , et nende laps visatakse koolist välja. Muutused Holdeni mõtlemises oleks olnud minimaalsed. Ta oleks olnud ,isegi nüüd, see sama Holden , kes ta oli siis. Ta oleks teinud samu valikuid ja samu mõtlematuid tegusid. Kuid siiski oleks teda rohkem takistatud. Aga arvan, et Holden ei annaks ka pra...
Mõnda Oscar Wilde teosest ,,Dorian Gray" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates oli teose sisu hästi kirjutatud, autoril oli hea kujutlusvõime. Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeld...
Kas armastuses on lubatud kõik vahendid? Selleks, et juurelda armastuses lubatu ja lubamatu üle, peaksime kõigepealt ära defineerima, mis asi see suur salapärane ,,A" tähega algav sõna üldsegi on. Eks igal inimesel ole sellest oma arusaam, aga mina ütleksin, et armastus on sügav kiindumus kahe inimese vahel, mis teeb neid muu maailma suhtes pimedaks ja ei lase armastajate endi vigadel teineteisele välja paista. Üldiselt mõistame selle sügava ja müsteerilise tunde all ülimat kiindumust, lõputut usaldust ja teineteise poolelt sõnalt mõistmist- asju, mida ei saa teeselda ega välja mõelda. Samas võib seda võtta ka teisest vaatenurgast- näiteks on Ameerika kirjanik Ambrose (Gwinnett) Bierce öelnud, et armastus on ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. Ju tal oli siis vastavaid kogemusi ning ta leidis oma probleemile ammendava lahenduse. Kindlasti võib armastuse põhitalaks lisaks lõputule usaldusele ja ül...
Tiina- libahunt või mitte? August Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" on olnud aluseks mitmetele näidenditele ja muusikalidele. Minu arvates on selle jätkuva kuulsuse põhjuseks süzee aegumatus, rahvale tuttav aeg ning huvitavad ja isikupärased karakterid eesotsas Tiinaga. Ei saa ka mainimata jätta, et autori teosed on väga tõetruud, põhinedes kohati isegi tõsielul, nagu seda on ,,Kauka jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk,...
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt Toidumoon (vein) Jumalate ilmutamine inimeste kehades
Odüsseia (22.laul) Homeros 22.LAUL Telemachos leidis Odysseuse ELLUSUHTUMINE Kosilaste tapmine Antinoosi süüdistamine Kõik, kes valitsejale ei Teenijate tapmine olid sobinud, tapeti kosilastega maganud Hooliti perekonnast MIDA KASULIKKU ÕPPISIN SELLEST LOOST? v Ära kunagi kaota lootust, kui keegi lähedane inimene on kaugel. v Isekus ja omakasupüüdlikkus ei lõpe üldjuhul hästi.
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937...
Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Milline üldse on ideaalne inimene? Võib-olla oleme kõik omamoodi ideaalsed, kuid kõigil on ju vead. Kas kohusetruu, töökas ja hea inimene on ideaalne? Võib-olla ei ole ta aus ja siiras, seega ei ole ta ideaalne. Teine inimene jällegi, kes on alati aus, ei pruugi olla kohusetundlik ja hea, seega ei ole temagi ju ideaalne. Kas tark ja taibukas õpilane koolis on idaalne? Õpilasena küll aga ta ei pruugi olle heasüdamlik, ta võib olla auahne, see tähendab, et ka tema pole ideaalne. Või on äkki ideaalne inimene hoopis ilus ja võluv? Mina arvan, et ideaalse esmamulje võib ilus välimus küll jätta, kuid kas see teeb inimese ka seestpoolt heaks ja hoolivaks, tugevaks ja kohusetruuks? On ka selliseid inimesi, kuid mitte kõik ei ole sellised. Ka inetu inimene võib olla heasüdamlik, aus ja hooliv. Välimus annab inimesele palju, kuid kindlasti mitte ei tee ilu inim...
Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vCicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes ja sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks.aimne tegevus. Gaius Julius Caesa...
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub...
· Kellele, millele vastandub Indreku elutunnetus? Miks? Kes kannavad endas kasumiiha? Tõesta näidetega teosest. Kirjelda Köögertali pidusid. Hinnang moraali seisukohalt. Hinnang Indrekule, Karinile. Paralepp - seelikukütt. Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. ...
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suu...
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud viletsasti, isegi hullumeelset elu. Nende pliiatsite otstes olid tõesti uute maailmade algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära ood...
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda....
Renessansikirjanduse liigid ja zanrid LÜÜRIKA EEPIKA ESSEE vabas vormis NOVELL tiheda arutlus mingil kindlal teemal, sündmustiku ja DIALOOGID ilma rangete SONETT - FILOSOOFILINE EEPILINE LUULE - väheste tegelastega filosoofiline mah...
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti · luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed...
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese n...
1.Tuglas on novelli kirjanik 2.Tegevusvaldkonnad Kirjanduselu organiseerimine ja ajakirjaniku töö 3.Näide Noor-Eesti, Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjanduse selts ; rühmituste väljaanded, ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uuri...
PERNO POSTIMEES Jannsen oli Pärnusse kolinud ning hakkas seal välja andma Perno Postimeest. Ta oli selle toimetaja 6 aastat. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijag...
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et riigile sellest kasu oleks. Kui ühiskonnas tekib puudus teatud ameti järele, on valitsus sunnitud välja õpetama noori, kes selle vajaliku töö ära teeksid. Enamus inimesi eelistab õppida siiski teiste kulult võimaluse korral saab nii ju enda raha muuks kõrvale panna ja rikkust koguda. Pii...
SANDRA NÕMMIK Halinga küla, Halinga vald Telefon: 5698752 E-post: [email protected] Pr. Tiina Tint Maxima Eesti OÜ Tartu 29. september 2011 56545 Tartu AVALDUS Lugesin internetis CV onlineis teie firma kuulutust kaupluse juhatajale. Kuna Maxima Eesti OÜ on väga tuntud ja suur firma siis sooviksin kanditeerida kaupluse juhataja ametikohale. Hetkel töötan Ehitus Service OÜ. Töö siin ei paku mulle väljakutset ja seetõttu soovin oma teadmisi rakendada uues keskkonnas. Olen hea suhtleja, aus ja kohusetundlik. Minu tegevaks küleks on analüüsimisvõime ja väitlusoskus. Soovin oma teadmisi rakendada Maxima Ee...
Kirjanduse KT kordamine Kirjanduse liigid: 1. Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm)
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Ku...
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persepho...
docstxt/131791882118905.txt
Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenain...
Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus. ( võimeline looma ideesid, praktiline mõtlemine ja realistlik). Novell on boheemikat tekitav omas ajas, õrritamiseks, et äratada tähelepanu, kujutatakse erinevaid ideoloogiaid, naistel polnud tol ajal nii plaju õigusi kui Aavik annab Ruthile, kujutab noor eesti eesteetilist programmi. Adrogüün- meesnaine Misogüünia- naise vihkamine Inferioorne alaväärtuslik (all pool asetsev, madalam) 5
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoo...
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
Henrik Visnapuu (1890-1951) Lapsepõlv Sündis 2. jaanuaril 1890. Viljandimaal Suure pere laps Alustas õpinguid 1899. aastal Pere kolis pidevalt 1906. aastal läks Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi 1907. aastal omandas algkooliõpetaja kutse töötas 1907-1912 õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides Teenis raha eesti keele õpetajana tütarlastekoolis Lõpetas õhtukoolis gümnaasiumi Õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat Visnapuu üliõpilasena Temast kujune loominguline isiksus Huvitus vene kultuurist ja idamaade religioonist Siuru üks eestvedajatest 1919-1920 osales Vabadussõjas 1922 abiellus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf) 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse Siuru rühmitus. Vasakult: Visnapuu, Gailit, Under, Tuglas, Adson . 1920-ndatel Visnapuu reisis palju 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigan...
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses puuduvad teatud punktini emotsioonid. Peategelane ei püüdle millegi poole. Temal ei ole vaja doktorikraadi, Armani ülikonda või puhkust Ibizal. Ainus mõte, mis teda kummitab on see, et ta peab jälle hommikul ärkama, minema...
Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tu...
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda kä...
Karupoeg Puhh Pealtnäha tundub "Karupoeg Puhh" lasteraamat, kuid lugedes ja sisu üle mõeldes, võib järeldusele jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head...
Enne kui hakkate tudengeid juurde tootma, parandage praeguste olukorda Seda arvamuslugu lugedes nägin probleemiks tudengite rasket majanduslikku seisu. Kuna ülikooli kõrvalt on raske tööl käia ning enamus ei leiagi üldse tööd ja riigitoetus on väga väike, siis on tudengitel väga raske hakkama saada. Ka hinnad igalpool muudkui tõusevad aga toetus muudkui langeb. Varsti ei lähegi enam keegi ülikooli, sest lihtsalt ei saa seda endale lubada. Artiklis oli räägitud, et enne tuleks tudengitel elu kergemaks teha ja siis alles kõrgharidus tasutaks teha. Muidugi on see õige, kuid mida see tasuta kõrgharidus nii halba siis teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasu...
Eneken poja isa tuvastamine Kurikuulus Ekke, see sama meile kõigile tuntud üks logard. Armastas end muuta, nagu teevad seda näitlejad laval, kiikuda päevast päeva puuladvas ja vajuda unistustesse märkamata teisi enda ümber. Kas tõesti tema ja Enekeni vahel oli mingi suhe. Täiesti selgitama ja täpsustamata on see, kuidas peale Ekke pikki aastaid eemalolekut on tekkinud Enekenil laps ning kes väidab, et ta on Ekke poeg. Kus on tõde ja millega tegeles Eneke Ekke eemaloleku ajal kui neil polnud isegi mingit amulugu tekkinud ? Ekke oli poiss, kellele meeldis ringi seigelda ja asjatute tegudega tegeleda. Samuti Enekeni range isa, kes oli vastu, et nende suhe toimiks, sest sellel logardil polnud kombeid ega piisavat mõistust olla värikas mees. Küll keelas ja karjus isa nende peale, kuid paratamatult siiski suutis Ekke oma valeliku keelega Enekenis süütada tundeid. Vihates ja järelemõeldes tollest ööst kui Ekke käis vastu soovi tütarlapse akna...
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne....
Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 2 3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul. NOOR EESTI(19051915). NE tekkimise aluseks saab ühe üliõpilasseltskonna väljaantav album ,,Kiired" Rühmituse ideeliseks juhiks on Gustav Suits: 1)rohkem euroopalist kultuuri; 2)olgem eestlase, kuid saagem ka eurooplasteks. NE eesmärgiks 1)viia Eesti kirjandus Euroopa tasandile; 2)tutvustada, tõlkida kaasaegset Euroopa kirjandust; 3)anda võimalus noortele Eesti autoritele oma teoste avaldamiseks; 4)tuua vanad, unarusse jäänud, kuid kvaliteetsed autorid uuesti lugejani N: Liiv, Peterson. Nimetuse taga on kolm nähtust: rühmitus(1905-1915); ajakiri ja kirjastus(jätkavad). Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid
Andrus Kivirähk, ,,Rehepapp" Teose lühianalüüs 1. Zanr: romaan 2. Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja...
Vahtramäe Emil Lugemiskontroll Tõmba õigele vastusele joon alla! 1. Raamatu Vahtramäe Emil autor on a) Eno Raud b) Aino Pervik c) Astrid Lindgren 2. Emil oli a) poiss b) tüdruk c) koer 3. Emili perekonnanimi oli a) Svensson b) Bergsson c) Mallsson 4. Emil elas a) Vahtramäe talus b) Smålandi talus c) Kassisalu talus 5. Emili väikese õe nimi oli a) Alma b) Ida c) Liina 6. Suureks kasvades sai Emilist a) linnapea b) vallavanem c) vallavolikogu esimees 7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sa...
determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10870:lotv loeoek&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3304 http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus _Eestis http://www.teataja.ee/et/pauleerik.php Tänan kuulamast!
aastast avaldas Alver taas luuletusi ja nende kogumikke, mis osutusid väga edukateks ning premeerituteks mitmete kirjandusauhindadega. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Luuletaja väljendab enda teostes elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendas Betti Alverile inimeseks saada. Kasutatud kirjandus: www.bettimuuseum.ee www.miksike.ee Karl Muru, "Üle sõnade serva", Tänapäev 2004 LISA 1 "Leib" 1942 Üle pimeneva palu Mitte ainust valgustäppi ruttab rahvas ummisjalu, põldudel ei värele, kõigil on silmad vesised. kärbis oma küüsjaid käppi Naisi, orbusid ja mehi sirutab su järele. täis on murepõld ja rehi, Ilm on tume, ilm on tohus. kambrid ja kambriesised. Kandamiga maantee-lohus nagu savikastis tambid.
Teatavasti on meie Maarjamaad nimetatud üheks puhtamaks, armsamaks ja ilusamaks maaks- tõsi, siin on kaunis loodus, ilusad ja armsad inimesed, kiiduväärt haridus, neli vahelduvat aastaaega, meie keel on valitud rahvusvaheliselt ilusamate keelte hulka, võim on meil Presidendil ja valitseb demokraatia. Eestis on 15 maakonda- kõik on käe ja jala kaugusel, kaubad on meil kättesaadavad, import- eksport toimib. Mis viga elada Eestimaal, kus kõik on nii positiivne? Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline ...
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrt...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külasimmanitel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised pe...
"Hamlet" · ,,Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" · ,,Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" · ,,Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." · ,,Mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on." · ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks." · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise." · ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees." · ,,Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu." ,,Piib...
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccaccio, Moliere, Hugo · 18. saj valgustuslik realism oli 19
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2. Teose peateg...
Elu ilu ja valu Kõik inimesed on tundnud elus õnne ning kurbust, saanud osa elu ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. On väga vähe neid, kes saavad vastupidist väita ning üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki elu headust ega kaunidust. Need inimesed on pimedad ning ei taipa, mis ilmas sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe valu, vihkamist ning kurbust, mida meie maailm täis on. Honoré de Balzac´i teoses "Isa Goriot" on peategelaseks mees, kes oli kunagi kõrgel ametikohal ning kellel oli naine ja kaks imeilusat tütart, kuid Goriot lesestus ning kaotas oma töö. Õnneks oli tal peale teenutud raha ka võlakirju ning väärisesemeid. Seega ei pidanud tema ega ka ta tütred elus millestki puudust tundma, elu oli ilus, kui muidugi välja arvata see, et naist polnud enam mehe kõrval. Kuid aeg läks edasi ning kõik ilus sai ükskord otsa....
Loodus ei andesta vigu Inimese eluspüsimiseks on ülima tähtsusega erinevad loodusressurssid, nagu näiteks puhas vesi ja viljakas muld, mis kannab endas loodusande. Viljaka mulla juurde oleks vaja aasta ringset püsivat kliimat ,mis aitaks loodusandidel kasvada kiiremini ja ka teistel hooaegadel ,mitte ainult suvel.Puhas vesi on väga tähtis ja ilma selleta ei saa kuhugi, kuid erinevad tegurid saastavad vett.Puhta vee saastamist põhjustavad paljud tegurid nagu näiteks suure arvu masinate kasutamisega, mis väljutavad väga palju mürgiseid gaase. See võib põhjustada väga halva pöörde meie kliimas. Fakt ,et masinad heidavad suuri koguseid mürgiseid gaase , põhjustab Maa kaitsva osoonikihi hõrenemist, mille tagajärjel suureneb päikese intentsiivsuse mõju ning mis lõpuks ilmneb kliima rohke soojenemisega , on üsna hirmuäratav ning näitab suunda eelkõige meie elu hävimisele.Sellest hoolimata , et osoonikiht v...
annaabi.ee 
