Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millegi poole püüdlema?
  • Kuid mis on elu eesmärk?
  • Midagi millest lisaks minule saab ka keegi teine kasu?
  • Kui lähen vooluga kaasa?
  • Kuid kas see annab elule tähenduse?

Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker )
Väiksest peale suunatakse lapsi unistama – millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus , ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus ? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja.
Albert Camus kirjeldab oma teoses „Võõras“ inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses puuduvad teatud punktini emotsioonid. Peategelane ei püüdle millegi poole. Temal ei ole vaja doktorikraadi, Armani ülikonda või puhkust Ibizal. Ainus mõte, mis teda kummitab on see, et ta peab jälle hommikul ärkama, minema tööle, lõunale ja koju. Tüütu tegevus. Akna all istudes ja mööduvaid inimesi vaadates on näha, kuidas aeg voolab. Inimesed jooksevad pidevalt kuhugi . Ehk oma eesmärkide poole? Kuid mis on elu eesmärk? Lõpuks me sureme ju kõik.
Elu ei peaks võtma küll päris ükskõiksena, aga ei tohiks ka ülepingutada. Tuleb läbi mõelda mis on minu jaoks elu eesmärk. Kas mina tahan sujuvalt voolata läbi elu nii nagu Camus seda kirjeldab? Ilma et ma jääksin teistele inimestele jalgu ja teised kodanikud jääksid mulle teele ette. Või ma tahan saavutada midagi, millest lisaks minule saab ka keegi teine kasu? Kas ma tahan elada tähendusrikast elu, või mulle piisab selles, kui lähen vooluga kaasa? Vastus on meis endis . Presidendiks või olümpiavõitjaks ilma eesmärgita ei saa. Olgu selleks algselt riigikokku pääsemise soov või mõne võistluse medal . Et teha suuri tegusi, peab ka suurelt unistama.
Kristina Šmigun-Vähi ja Jaan Martinson on oma raamatus „Kristina“ kirjutanud, kuidas Kristina sihikindlalt püüdles oma eesmärgi, olümpiamedali poole. Süües kasvab isu. Kui algselt on soov medal, siis hiljem rahuldab sind juba vaid kirkaim värv. Kuid kas see annab elule tähenduse? Ühele sihile järgneb teine. Inimene ei ole kunagi sada protsenti rahul. Peale ühte ampsu magusast õunast, tahame veel ühte ning kui õun on otsa saanud, siis jookseme poodi uue järele.
Kas Krsitina elu on väärtuslikum või tähendusrikkam lihtsalt selle pärast, et ta on pidevalt püüelnud oma eesmärkide poole ja need ka saavutanud? Või on just Camuse teose tegelane elanud tähendusrikast elu, sest ta on suutnud astuda välja meie absurdse maailma ahelatest. Ta on olnud võimeline vaatame ühiskonda ja välist maailma kõrvalt ning tahtnud end sellest eemaldada, kuid miks? Sest ühiskond milles me elame, sunnib meid püüdlema millegi poole, mille olemusest me pole isegi veel päris täpselt aru saanud. Ehk on just nende inimeste elu tähendusrikas, kes on võimelised elama oma elu ilma eesmärkideta.
Eesmärk on see-mis annab elule tähenduse #1 Eesmärk on see-mis annab elule tähenduse #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor biks Õppematerjali autor
447 sõnaline kirjand 2011. aasta lõpukirjandi teemal ''Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.(Theodore Parker)''.

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015
18
docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi. Nietzsche kirjeldab, et selguse ning tõe toomisega murrab ta inimkonna ajaloo pooleks ning paljastab kõigi seniste väärtuste väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa inimkond pimedusest. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche nimetab "immoralistiks" kristlikult moraalilt katte eemaldajat ning kedagi, kes ei tunnista kristlasi. "Immoralist" on ka keegi, kes tunnustab tõde ning süveneb sellesse väga sügavuti. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche

Sissejuhatus filosoofiasse
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)

Kehaline kasvatus
Kordamine filosoofia eksamiks
15
docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse on kõige suurem vaenlane. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks tülpimus, tülpimusega kaasnev rahutus, irratsionaalsuse ja meeletu selguseviha vastandamine. Inmlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia tegeleb põhiliselt küsimustega mis puudutavad Jumalat, tema olemasolu tõestamisest või siis ümberlükkamisest

Filosoofia
Mis on õnn
8
doc

Mis on õnn?

Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi ­ neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed

Eesti keel
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on

Eetika
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

seletada? Kui kõikvõimas ja hea Jumal on loonud maailma, siis miks on selles maailmas kurja ja ebameeldivat? 1. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias (kristlik) religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil Aga religioonifilsoofias küsitakse: Kas inimese ekistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?Kust tuleb inimese elu tähendus? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte? Ka miski teine võib inimese elule mõtte anda. N: minu elul on mõte, sest ma hoolitsen oma laste eest, nemad on mu elu mõte. See mõte on võimalik ka ise luua, see ongi ainuvõimalik tee, sellepärast on inimene vabadus(Sartre)

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
42
docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda? * Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab? 2) Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad

Sissejuhatus filosoofiasse
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita!

Kirjandus




Kommentaarid (6)

petterii profiilipilt
petterii: normull suht
09:06 03-05-2012
maa1324 profiilipilt
maa1324: Päris hea
17:36 27-05-2011
merka1234 profiilipilt
Merilin Viigimäe: Aitäääh
15:21 28-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun