Armastus - jõud või nõrkus (0)

Armastus-jõud või nõrkus
Maailmas on vist küll igaüks tundnud , mis on armastus. Kuid seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Me teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Julgen väita, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus? Kas ta on jõud või nõrkus?
Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Sinu mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse.
Kirjanik Mats Traat on öelnud: „Armastus on valgus. Ta põletab meid, me võime hukka saada, me võime õnnelikuks saada.” Ka minu arvates on see nii, sest alati on igal asjal oma head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tunded on haiget saanud, näiteks inimene on kallima poolt maha jäetud. Sellel juhul on armastus nõrkus ja hävitab hinge. Kuid see on vaid üks selle maagilise jõu külgedest.
Kui mõelda maalikunstile, kirjandusele, heliloomingule…, siis on armastus kindlasti edasiviivaks jõuks. See on inspireerinud läbi aja paljusid autoreid . Näiteks on väga tuntud W.Shakepeare näidend „ Romeo ja Julia ”, kus põhiteemaks armastus. Seda teost on hiljem kasutatud filmikunstis . Võiks lõputult loetleda armastusromaane. Mulle meenub A. H. Tammsaare loomingust „ Elu ja armastus”, mida olen näinud vaid telelavastusena. Noorele maatüdrukule Irmale, kes elukogenematuna linnas endast vanemasse Rudolfisse armub, saavad tunded valusaks kogemuseks. „Kõrboja peremees” on samuti minu meelest eelkõige armastusromaan , mis lõppeb peategelase Villu enesetapuga.
Kuid kõige rohkem mõjutab kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid just see armastus, mida nad ise kellegi vastu tunnevad . Näiteks Piccasso loomingut on palju inspireerinud tema naised. Kuigi naistele oli armastus Piccasso vastu hukatuslik.
Kõigi aegade suurimaks naistekütiks võiks lugeda VIII sajandil Veneetsias sündinud Casanovat, kelle armuseiklused on köitnud nii kirjanikke kui teiste kunstiliikide viljelejaid. Sain oma viimase suurima kunstielamuse hiljuti Berliini varjeteeteatris vaadates etendust „Casanova”. Kirjeldamatult võimsalt väljendusid seal armukired muusikas, laulus, tantsus ning isegi õhu- ja veeakrobaatikas.
Lugematul arvul on kirjutatud lembeluulet ja armastuslaule. See on lõputu teema, mis puudutab alati sügavaid hingesoppe, mis võib panna südame tuksuma ja silmad särama, aga ka pisarad voolama.
Usun, et armastusel on väga suur jõud, sest tänu armastusele meil siin maailmas üldse inimkond püsib, sest selle tunde tulemusel sünnivad lapsed. Lapsed, kes kasvavad suureks ja käituvad elus vastavalt kodust saadud kogemustele . Kui peres on tähtsal kohal armastus ja üksteise mõistmine, siis ka järglased üritavad samu asju väärtustada. Enamus inimestest ju otsib enda kõrvale kedagi teist. Inimene on loodud nii, et tekib vajadus kellestki hoolida. Arvan, et armastus on just see, mis hoiab perekondi koos ja aitab neil elus edasi jõuda, annab südamele sooja, kui väljas on külm ja pime ja lohutab, kui kõik muu tundub kohutav.
Minu arvates oleks elu ilma armastuseta mõttetu. See on jõud, mis viib meid kõiges edasi. Alati võib esineda tagasilööke, aga armastuse pärast tulebki võidelda – nii saavad ka nõrgad tugevaiks.