Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti filmi ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti filmi ajalugu


Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur , oli Tallinna "Gloria Palace ", praegune Vene Draamateater. Esimene
Eesti filmi ajalugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pinkkets Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
ppt

Filmikunsti ajalugu

linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres. • XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. • Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur,

Filmikunst
thumbnail
9
doc

ENSV kultuur

.......................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirjandus..............................................................................Lk 9 Haridus Eesti NSV "suveräänsus" osutus ka hariduse vallas juba 1940.-1941.aastal fiktsiooniks. Koolisüsteemi vaadeldi NLKP eesmärkidest lähtuvalt kui nõukoguliku mõtteviisi kujundajat ja kuuleka, vähenõudliku tööjõu koolitajat. Hariduselu juhtnöörid esitas NLKP oma kongressidel ja pleenumitel, millele järgnesid üleliidulised ja nende alusel vabariiklikud haridusseadused ja määrused. EKP, mille ülesanne oli organiseerida NLKP otsuste täitmist Eesti NSV-s, juhtis kogu kultuuri, s.h

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun