LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2018 1 MIS VÕI KES ON EESKOSTE VÕI EESKOSTJA JA MILLAL TA MÄÄRATAKSE? Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Kassa Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Tööpinda piisavalt, piisavalt ruumi k...
Kaasaegse ergonoomika alused Ü. Kristjuhan Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
1. 1. A(8) = Ahv √ T /T 0 , Kus T0 on tööpäeva kogupikkus (8h) Ahv = 3.5 m/s^2 T = 5.5h A(8) = 3.5 √ 5.5/8 = 2.9 m/s^2 2. Lihvija Alihv= 4∗ √ 2.5 8 =2.24 1 Lõikur Alõi = 3∗ 8 =1.05√ 15 √ Meisel Amei= 20∗ 8∗60 =3.54 2 2 2 2 2.24 +1.05 +3.54 =¿ 4.31 m/s A(8)= √¿ 3. 15 8.97 9.93 10 7 Vibrokiirus mm/s 5 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 30 20.94 ...
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2.Mis on mürasündmus? Mürasündmus – müra, mille...
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba sellepärast, et elektrivoolu pinge kõigub vähesel määral. Kui võtta v...
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud tagama tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, rakendama ennetustegevusi töökeskkonna riskide vältimiseks või vähendamiseks, jälgima tööohutuse olukorda ettevõttes, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks ning selle alusel koostama ja rakendama tegevuskava tööohutuse suurendamiseks. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et vältida sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja kontakteeruma töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga. Tööandjal on kohustus töötajat teavitada kõigist teisaldustöödega seotud ohtudest. Enne tööle asumist peab olema töötaja koolitatud, et ta teaks ja ...
KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST? Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks. Aga on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Paljud tervisehädad on tänapäeval saanud alguse liigsest nutiseadmete kasutamisest. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga, on oluliselt suurenenud prillikandjate hulk ning palju on ka seljaprobleemide käes kannatajaid. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale ja kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada sil...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnet...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUS-NÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine 2. Tutvuda põhimõtetega mille alusel hinnatakse terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel TÖÖVAHENDID Käesolev juhend Sotsiaalministri määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1" Vastu võetud 27.02.2001 nr 26 (RTL 2001, 35, 468) Veebikeskkond ,,Tööelu" ,,Töökeskkond" ,,Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid". http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/raskuste-teisaldamine TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamise puhul kohaldatakse erinõudeid 5kg ja r...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust
MASSAAŽI TEENUS ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE. KADRI KORBE MAARJA LAURI MYT15 KLIENDID. • Klientideks on kaubandusettevõtted. • Suunatud on kaubandus ettevõttete töötajatele. VÄÄRTUSPAKKUMINE. • Pakume oma teenust ettevõtetes kohapeal. • Meie teenus aitab töötajatel vähendada štessi ja lihaspinget, mis parandab oluliselt nende töötulemusi. TURUVOOD. • Ettevõtted broneerivad veebikeskkonnas endale sobivad ajad. • Sammuti saab suhelda ka telefoni ja meili teel. KLIENDISUHTED. • Pakume klientidele klassikalist massaažiteenust ja juhiseid koduseks lõõgastumiseks. • Pakume klientidele järjepidevust. TULUVOOD. • Meil on olemas algkapital. • Edasine tulu tuleb igakuiselt ettevõttest teenuse osutamise eest. VÕTMETEGEVUSED. • Kliendisuhete loomine. • Enda tegevuse reklaamimine. • Enda pidev täiendamine. VÕTMERESSURSID. • Selle...
valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense- ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume-suures-buroos-/
Inconvenient Non-ionizing indoor climate Poor radiation lighting (magnetic fields) PHYSICAL HAZARDS Risk of fire and Noise in the working environment: electrical shock Physical Part I – Inconvenient indoor hazards Risk from climate ...
Nimelt võivad lauad olla ühest partiist ja toolid üldse teiselt firmalt või teisest partiist, aga ma arvan, et enamasi ostetakse kooli neid ühekorraga samast kohast. Aga erinevad lauad ja toolid ei pruugi kokku sobida ja lapsed võivad istuda valedel kõrgustel, mis võib põhjustada nt selja- ja kaelavalusid. Aga üleüldse on lapsed erineva pikkuse ja suurusega, nii et igaühele eraldi tooli ja lauda ei saa osta, mis tema ergonoomika vajadustele istuks. On olemas ka ergonoomilisi seljakotte, mis teevad ranitsa kandmise võimalikult kergeks ja kasulikuks, aga neid ostavad juba vajaduse korral vanemad ise. 3. Mida sa muudaksid kodus ergonoomiliselt paremaks? Kodus muudaksin ma ergonoomiliselt paremaks, seda kuidas ma arvuti taga istun. Ma kasutan sülearvutit ja selle ekraan ei ole koguaeg samas ja õiges asendis arvestades mu tooli kõrgust.
Tööruumi sisustus Töökeskkond Ergonoomiline lähenemine Kõige majanduslikum ja tulemusrikkam viis Väldib ohte Kohandatud inimestele Ergonoomika valdkonnad Keha asend Liikumine Keskkonna ergonoomika Kognitiivne ergonoomika Tööasend ja liikumine Töökoht peab võimaldama muuta asendit Soovitatav on regulaarselt vahetada kehaasendit Võrdlus kabinetiga Ruumi väga vähe Istekoht Toolikõrgus ja seljatugi kohandatavad Kui tool on kõrge ja jalad maha ei ulatu, tuleb jalge alla pink panna Ei tohi pärssida liigutusi Võrdlus kabinetiga Ebamugav tool Ennast raske liigutada kitsuse pärast Töölaud
Sekretäritöö töökeskonna ohutusnõuded 1. Müra : Võimalikult madala müratasemega seadmed muretseda ja vajadusel kasutada kaitsevahendeid. Müra kahjustab meie kõrvakuulmist 2. Elektriohutus : · enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi · pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides · kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; · tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga · tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud · kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; · enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; · elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; · kaitsmete vahetamist ja jook...
Töötajate juhendamine ja väljaõpe Töötajate hea ning põhjalik juhendamine mängib olulist rolli turvalise nind parema ning ohutu töökeskkonna loomisel. Juhendamine ja väljaõpe on tööandaja ennetustegevuse aluseks. See aitab vältida ettevõtte töös toimuvaid õnnetusi ning sellest tingitud haiguseid. Töötajate asjakohane juhendamine aitab kasvatada töö efektiivsust ning ning vähendab erinevaid riske, on abiks ka kulude kokkuhoidmisel. Olulise, vajaliku ja loogiliselt järjestatud informatsiooni jagamine uutele töötajatele aitab neil kiiremini töösse sisse elada ning suurendab edu tööülesannete täitmisel. Minule oleks näiteks väga oluline see, et kui ma olen töökohal uus, siis mulle selgitatakse erinevaid riske ning ohte. Samas kui oleksin ise ettevõtte juht, peaksin väga oluliseks oma töötajate heaolu ning teeksin kõik, et oleks turvaline. See ju oleks minu huvidele ka kahjulik, kui peaksin hakkama maksma ravikul...
küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev käsi jääb sirgeks! Pilt 4 5. Sirutada patsiendi jalad (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 6.2
Võtta käsi ära patsiendi pea alt, toetades teise käega pead ja asetada pea sobivasse asendisse. Pilt 1 Pilt 2 4. Pöörata patsiendi pea pöörde poolele: hoida patsiendi pead kahe käega külgedelt (käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6):
patsiendi pöördesisene sirge käsi peopesaga vastu reie eesmist külge. 2. Pöörata patsient küljele: ühel abistajal julgestada patsienti õla- ja puusaliigesest (pilt 1) ning teisel abistajal võtta patsiendi käsi õla- ja küünarliigesest (pilt 2, 3), küünar- ja randmeliigesest patsiendi külje alt välja. Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 3. Pöörata patsient selili (pilt 3). 4. Kohendada patsiendi asendit vastavalt vajadusele (pilt 4, 5, 6). Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 5. Ühel abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi abaluude alla. 6. Nihutada patsiendi jalad voodi keskele
Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 · Patsiendi turvamine: patsiendile lähemal oleval abistajal asetada põlv voodile, reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5).
(pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 1 Pilt 2 7.2. Patsiendi nihutamine raamiga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Asetada raam käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada raam patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient raamiga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Raamiga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni raami sangadest
teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg Patsiendile lähemal olev abistajal julgestada patsienti ja teisel abistajal asetada põlv voodile ja kõverdada patsiendi pöördeväline jalg põlveliigesest (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi pööramine kõhuli: · Veeretada patsient küljele (pilt 5): patsiendi näo poolne abistajal julgesta patsienti hoides kinni puusa- ja õlaliigesest. Patsiendi seljatagusel abistajal võtta patsiendi käsi õlaliigesest ja küünarliigesest (pilt 6), siis küünarliigesest
· Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja teisel abistajal asetada abivahend patsiendi tuhara alla (pilt 6).
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6
11. Patsiendi abistamine püsti ja istuma. 11.5. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks ristlina (pilt 1)või vöö. Pilt 1 · Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2
· Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele
Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi riided ja võtta tõstemattide pööratud äär ja tõstemattide sangad välja (pilt 5, 6).
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest
· Enne külili pööramist asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 · Asetada selja taha või madratsi alla pikuti kokku rullitud padi (pilt 4) ja vajadusel tõsta üles voodi võre ehk piire, et seljatoestus ei vajuks ära (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 · Asetada keha esiküljele kaisupadi, mis toetab patsienti eestpoolt (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 · Asetada padjad patsiendi pealpool asuva jala alla kubemest varbaotsani (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm
· Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 Pilt 8 · Asetada patsiendile sääri toestavad padi või padjad (pilt 9, 10, 11). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm
12. Asendite toestamine. 12.8. Patsiendilt külili asendist näoga abistajate poolt toestuste ära võtmine, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta ära patsiendilt jala talla toed (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 3. Võtta ära patsiendilt pealmise jala alt toed (pilt 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 4. Võtta patsiendilt pahkluu alt ära rull (pilt 5). Pilt 5 5. Võtta patsiendilt kaisupadi ära (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 6. Võtta patsiendilt selja taga olev toestus ära (pilt 8, 9).
· Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada puusade väljapoole roteerimise vältimiseks trochanteri rullid reie väliskülgede alla (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6
Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend: Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm 2.3.Tõmbamine kõrvale Lähteasend: jalad on harkselt. Vasakult paremale tõmbamisel on raskus vasakul põlvest kõverdatud jalal (pilt 1). Tõmbamisel vasak jalg sirgeneb ja keharaskus kantakse üle paremale jalale, mis põlvest kõverdub, lõppasendisse (pilt 3). Vaheasendis on mõlemad põlved kõverdatud (pilt 2). Lähteasend: Vaheasend:
· Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga.
selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9
Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5). · Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära.
11.5.1. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale.
Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4). Pilt 4 Abistajal asetada käsi või käed patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 5). Pilt 5 Lasta patsient selili. Abistajal tõsta patsiendi tuhara all oleva käega külge üles poole ja
üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni
GRUPITÖÖ Investeering tervisesse – hea äritegevusele Suurettevõte GlaxoSmithKline GlaxoSmithKline (edaspidi GSK) tootmiskoht Dartfordis on välja töötanud tervisekaitse ja turvalisuse programmi „Partners in EHS“ (Partnerid keskkonna, tervise ja turvalisuse alal), tänu millele ühendati 2 firma tootmisprogrammi ning toodi need ühte tootmiskohta. Firma struktureeritus paranes, töötajate teadlikkus suurenes, tehti kindlaks probleemid, mida asuti lahendama. Koostati iga-aastane tervise ja turvalisuse-alane äriplaan ning jälgiti programmi arengut. Töötajatele pakuti ja tutvustati erinevaid tervise-alaseid loenguid ning õppemeetodeid. Kasu ärile: 1) tööandjate vastutus vähenes u 40% 2) loodi positiivne organisatsioonikultuur, mis tagas tööandjate ja –võtjate vahelised head suhted ja kärpimiste ajal 3) paranesid suhted kohaliku kogukonnaga Kasu tervisele ja ohutusele: 1) paranes töötajate stressitaluvus ning –juhtimine 2)...
Jrk Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arendusjuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasapinna kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 Toed kät...
Essee. Ülesandeks on kirjutada materjalist esseena oma arvamus seostatuna oma töökogemustega. Kui on kirjutatud artiklis, siis palju inimesi saavad vigastusi oma töökohtadel. Arvan, et riskide seletamine ja mingi koolitusi koraldamine tööandja poolt on väga tähtsad asjad, sest inimeste elu ja tervis peavad olema kaitstud. Minu kogemuse kaudu, saan aru, et mitte kõik inimesed mõtlevad oma turvalisust ja saavad aru kui peamine asi see on. Kaldun arvama, inimesed ei mõtle oma ohutust, sest harva on seotud riskidega ja mõned üldse ei ole kannatanud riskidest. Samuti, mõned tööandjad ei selgeta oma töötajatedel kuidas võivad tekkida ohutused töökohtadel. Kui inimesed ei saa aru kuidas ei kaitsta ja kuidas vältida riske, siis nad on riski pirkonnas. Isegi need, kes töötavad terava esemega, ehitamises, köögis ja nii edasi. Mul ei ole palju kogemus...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
Ohutusnõuded iluteenistuses Üldnõuded 1. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 1.1. See tähendab seda, et iluteenistuses tegelev ettevõte ei saa olla nt keldrikorrusel. 2. Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust. 2.2. Antud punkt on vajalik selleks, et ruum oleks puhas, et vältida pisikute, seente ja teiste mikroorganismide levikut. 3. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. 3.3. Ohutusnõue on loogiline. Tööruumides peab olema temperatuur, mis oleks nii töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanal...
Ergonoomia Ergonoomia on teadus, mis uurib tervislikke eluviise, tervislikku töökeskkonda ja tervislikke töövahendeid. Ergonoomia on aktuaalne mitte ainult töökohtades, vaid ka igapäevaelus. Ergonoomiliselt töötades suudab inimene olla kaua terve ja töövõimeline. Töökoha kujundamine · Tööandja kujundab ja sisustab, et vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime · Töötaja seab töökoha nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline · Tööpäeva jooksul muutub töövõime · Väsimus on organismi füsioloogiline pidurdusseisund, mis väljendub väsimustundena · Väsimus võib olla füüsiline või vaimne · Füüsilist väsimust aitab leevendada vaimne tegevus ja vastupidi Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine · Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse...
Riskihindamine rollid ja kohustused Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine võimaldab tööandjatel võtta vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks. Viimastel aastatel on tööõnnestuste arv kahjuks tõusval joonel. Väikse Eesti jaoks on see suur mure ja seepärast tuleb tööandjaid teavitada suurenevast ohust ning aidata ja motiveerida neid ennetamaks õnnetusi töö juures. Tööõnnetused ei ole enam nii harukordsed kui varem ning suur osa neist on rasked (uuringute andmetel on kolmandik tööõnnetustest just rasked). Töö turvalisuse eest vastutab aga tööandja. Selleks peab ta looma õige ja tervisliku töökeskkonna, et tema alluvad saaksid säästa oma tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tänapäeval on muutunud töö kohati märksa ohtlikumaks, kuna kasutusele on ...
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2 TAAB11 3 Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4 ...
Auto/ehitise müra mõõtmine. 1)Töö eesmärk. Tutvuda müra mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2) Kasutatud vahendid: Auto mark Renault, väljalaske aasta 2005. Töö käik: 1. Mõõda taustmüra, (müra väljas) 2. Mõõda autojuhile mõjuv müra, andur kõrva juures suunatuna müraallika poole · autojuhi töökohal (A,C-filtriga autojuhi, remontijale mõjuv müra): · mootori kohal, auto summuti juures, · reisijatele mõjuv müra (autos salongis kui raadio on sisse lülitatud) Mõõdetud Mõõdetud müratase müratase A-filter C-filter Piir Riski A-filter C-filter Piir Riski norm tase norm tase Autojuhile ...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
ergonoomikat. 43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht? Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi. 44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks). KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25- 30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus. 45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad. Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond, mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene, infrastruktuur, informatsioon, töökeskkond, finantsid, eetika.
GRUPITÖÖ: HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Me leidsime järgmiseid materjale ja uurisime neid ergonoomika küsimuste seisukohalt. 1. Mida puudutab Eestit, siis kõige põhjalikumalt oli jutt riigiteataja leheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/27096. Siin on hästi öeldud lauaarvutite nõuetest ning õigest arvutiklassis asjade paiknemisest. 2. Mis puudutab Euroopa Liidu tasandit, siis paremini õigest lauaarvuti asukohast öeldud leheküljel: https://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact13. 3. https://www.osha
Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (I...
EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledž Ainetöö ”Toidupoe klienditeenindaja töökoht” õppeaines „Ergonoomika ja tootedisain“ TE.0892 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: “…..“................. 2014. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: “…..” ................. 2014. a ...............................Oliver Sada Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................
TOIDUPOE KLIENDITEENINDAJA TÖÖKOHT Mailis Zirk biotehnilised süsteemid III aines “Ergonoomika ja tootedisain” (TE.0892) Tartu 2014 1. Klienditeenindus Teenindus - teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Klienditeenindajad - müüjad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes. 2 2. Klienditeenindaja ülesanded Müüja põhilised tööülesanded on: 1.kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see ee...
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab. Teisaldamisel tuleb eelnevalt arvestada: ·kui suures ulatuses patsient abi vajab ·kas Ta on koostöövõimeline ·kas patsient on suuteline ja kas Ta tahab ise teisaldamisele kaasa aidata ·kas teisaldamisega saan ise hakkama või vajan abistajat, teist hooldajat Teisaldamine voodist ratastooli: ·Enne teisaldamist suhtlen patsiendiga, selgitan liigutamise vajalikk...
Arvutiga töötamine 1. Eesti tasandil: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 2. Euroopa liidu tasandil: Office ergonomics http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact13 Cheklist for preventing bad working postures http://osha.europa.eu/et/publications/e-facts/et_efact45.pdf European directives concerning the protection of workers : Health and safety at work: Individual directives: Work with display screen equipment http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CELEX:31990L0270:ET:HTML Visual display units in the place of work http://www.osh.govt.nz/order/catalogue/pdf/vdu-checklist.pdf 3. Suurbritannia ÜhendkuningriigiTöötervihoiu-ja Tööohutuse Valitsus(Health&Safety Executive): Understanding ergonomics at work http://www.hse.gov.uk/pubns/indg90.pdf The Health and Safety (Display Screen ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2
Eriala mõju minu tervisele ja terviseriskide vähendamise võimalused. Essee. Enamasti on inimestel ettekujutlus müüjatööst kui kergest ametist. On levinud arvamus, et kui kuhugi mujale tööle ei võeta siis kauplusesse teenindajaks ikka saab. Sageli ei mõelda, et igal kauplusel on oma sihtgrupp ja vastavalt sellele on paika pandud ka ametikohustused, mis ei pruugi sugugi olla uuele inimesele vastuvõetavad. Inimesel, kes on läbinud konkreetsele ametikohale kandideerimise kadalipu, tuleb kõigepealt tutvuda kaupluse kodukorraga, ohutusnõuetega, teha endale selgeks ohutegurid ja nendest hoidumise reeglid. Meie kaupluses on töötajad kõige sagedamini kurtnud ergonoomilisi ohtude üle: jalgade väsimust, veenilaiendite teket jalgadel, jalgade paistetust ja seljavalusid. Erinevatel pingelistel perioodidel väljenduvad need vaevused erinevalt. Põhjusi on palju. Kui töö iseloom nõuab terve...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud ...
Õpitava eriala mõju tervisele Leevi Merari Kupits KBp-18 Töötaja õigused, kohustused · Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, s.t tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töösuhet reguleerivad töölepingu seadus, avaliku teenistuse seadus ja avaliku teenistuse eriseadused. Töötaja õigused, kohustused · hoolsuskohustus, · teiste töötajatega koostöö kohustus, · enesetäiendamise kohustus, · tööandja teavitamise kohustus, s.t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid...
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne t...
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Vägivald mitte ainult füüsiline, vaid iga tegevus, mis paneb inimene tundma, et teda on ähvardatud, halvustatud, hirmutatud, solvatud Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus. Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik. Koostöökonflikt. Segased rolliootused Tööstress kogum emotsionaalseid, kognitiiv...
TMT0040 Õppejõud: Praktikumid Nimed: Albina Plis, Liina Savtsik, Margarita Sidorenko, Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kui...
Terviseedendu s töökohal Eriala:Teenindaja Anastasia Sarkissova,Alesja Ivanova, Kärolin Lättemaa,Anna Maslova Ohtlikud kliendid Ohud ja riskid: · Rööv · Mõrv · Väljapressimine Ohtlikud kliendid Meetmed ja ennetustegevused töövõime säilitamiseks: · Paigaldada kaameraid · Värvata valvureid Psühholoogilised ohutegurid Ohud ja riskid: Rasked kliendid Emotsionaalset kurnav Psühholoogilised ohutegurid Probleemi otsus: · Psühholoog või sotsiaaltöötaja Füüsikalised riskid Ohud ja riskid : · Libastama · Põletama ennast kuuma asjuga · Juhuslikult lõikama ennast Füüsikalised riskid Meetmed ja ennetustegevused töövõime säilitamiseks: · Hoiatusmärgid · Esmaabikapp · Esmaabi kursused · Tähelepanelikus, olla ettevaatlik Füsioloogised riskid Ohud ja riskid : · Füüsilise töö raskus · Sama tüüpi liigutuste kordumine · Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigut...
annaabi.ee 
