LABORATOORNE TÖÖ NR 9: VIBRATSIOONI UURIMINE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Vibratsioontõbi

9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale,

Tööohutus- ja tervishoid

6

pdf

Vibratsioon praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ­ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protsesside kasutamine

Riski- ja ohutusõpetus

8

doc

VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009  Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2

Tööohutus ja tervishoid

4

odt

Füüsikalised ohutegurid

sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist. Tekitab nimmeristluuradikuliiti, pidamisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10dB(A) võrra, muutub vestlus võimatuks. 75dB juures ei oel kuulda telefoni, 85dB puhul on tavaline kõne võimatu. VIBRATSIOON Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga ­ üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel

Töökeskkond

8

odt

Ohutegurid minu töös

Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013  Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA  Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse

Ainetöö

124

ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002

Tervishoid

34

docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 7.1) korraldama sotsiaalministri poolt käesolevalõike punkti 7 alusel kehtestatud korrastervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööleasumist kui ka regulaarsete vaheaegade järeltöötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte

Riski- ja ohutusõpetus

74

docx

TÖÖOHUTUS

 Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.  Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika

Ergonoomika

Kommentaarid (0)