KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST? (0)

KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST?
Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav . Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks. Aga on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega.
Paljud tervisehädad on tänapäeval saanud alguse liigsest nutiseadmete kasutamisest. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga, on oluliselt suurenenud prillikandjate hulk ning palju on ka seljaprobleemide käes kannatajaid. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale ja kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise eest. Silmaarstil peaks käima regulaarselt, et kontrollida silmanägemist ja seda, et see ei oleks halvenenud ning juhul kui on, tuleb hakata kasutama prille või läätsesid. Selleks, et väheneksid terviseprobleemid , tuleks piirata nutiseadmete kasutamist päevas vaid paarile tunnile.
Alati ei mängi rolli arvutis veedetud aeg, oluline on asend, kuidas sa arvuti suhtes paikned. Arvuti asukoht ning arvuti ekraan peavad olema silmadest õigel kaugusel ja kõrgusel. Sama tähtis on ka hiirekäe õige asend. Arvutitool peab olema mugav ja reguleeritav. Mina, kes ma käin ülikoolis, veedan väga palju aega internetis, nii koolis olles kui ka kodus. Kodus teen tihti koolitöid ja kasutan seda ka kui suhtlusvahendit. Nagu paljud teised noored, veedan ka mina palju aega erinevates suhtlusvõrgustikes, nagu nt facebook , twitter jne. Ülemäärane arvuti kasutamine vales asendis võib tekitada tihti peavalu, stressi ja väsimust. See kõik on niivõrd elementaarne ja sellega on ka suurem osa inimesi kursis, kuid ei ole palju neid, kes nii talitaks.
Arvuti tekitab sõltuvust ning see võib viia tõsiste tervisehäireteni. Et arvutid ja nutiseadmed ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest. Sõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnaseid ilminguid hasartmängusõltuvusega, mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus ja kõrvale jäävad suhted, huvid ning kohustused. Sõltlane elab ainult virtuaalelu ja kipub eralduma sotsiaalsest elust, mis võib omakorda tuua kaasa probleeme sõpruskonnas, perekonnas ja töö juures. Tihtipeale ei oska sõltlased iseennast probleemi korral aidata. Seetõttu on oluline lähedaste tähelepanelikkus ja õigeaegne sekkumine.
Sõltuvus mõjutab suuresti ka liikluskultuuri. On teada tendents, et üha enam juhtub liiklusõnnetusi tänu nutiseadmete kasutamise tõttu roolis. Palju on räägitud iroonilistest surmadest, mis on juhtunud nt peale facebooki „ma olen nii õnnelik“ kirjutamist. Hong Kongis korraldati kinokülastajatele šokiteraapia. Filmiseanss tundus tavapärane, ent poole filmi pealt hakkasid kõikide külastajate telefonid korraga sõnumeid saama. Kõik olid hämmingus ning paar sekundit peale sõnumite saamist, kõlas saalis vali pidurdusheli ning ekraanil kajastus liiklusõnnetus . Lühikese ajaga suudeti inimestele jõhkralt meelde tuletada iga sekundi tähtsus elus. Elumuutvad minutid võivad olla just need, mida kasutatakse telefoni kasutamiseks autoroolis.
Kuigi me elame infoajastul ning meil ei ole paljusid asju võimalik teha ilma arvutita, on oluline kasutada arvutit targalt ja mõõdukalt.