Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" IV (19051915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (19101911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal.
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt ...
Essee on lhike ldarusaadav teadusliku sisuga kirjutis, mis analsib mingit probleemi vi situatsiooni lbi autori isikliku lhenemise. Essee ei ole referaat!!! seetttu ajaloosndmuste mberjutustus, institutsioonide kirjeldus, erinevate autorite hinnangute refereerimine jms. ei anna le 13 punkti 25-st. Essee peab omama hte keskset ksimust kuna tmaht on lhike, siis t struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda ksnes hele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle tee...
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõl...
Raamat paberkandjal või ekraanil Teose lugemiseks ei pea seda enam ostma paberkandjal, raamatuna, vaid võib selle alla laadida oma e-lugerisse, telefoni või erinevatesse arvutitesse, näiteks: sülearvutisse, lauaarvutisse või siis tahvelarvutisse. Tundub, et tehnoloogial on raamatu ees palju eeliseid, kuid kas see võib raamatu ka lõplikult meie kultuuripildist ,,välja süüa"? Kui loen raamatut paberkandjal, siis naudin paberi lõhna, eriti uuemate raamatute puhul. Ka paberisahin on meeletult hea. Lisaks ei kaota ma kunagi taju kui kaugel ma looga olen, seega ei tule lõpp iialgi ootamatult. Mulle meeldib ennast peategelase rolli panna ja heade raamatute puhul ei kao kunagi huvi, mis juhtub järgmisel leheküljel. Raamatul on eelis ka laadimise osas, see tähendab, et raamatut ei tulegi laadida ning võid seda lugeda järjest tunde ja tunde. Mind on kasvatatud nii, et raamatuid tuleb hoida, kuid olen ...
Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Alice Valter 10. a klass NOORTE PROBLEEMID VANEMATEGA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Mari-liis Oja Tallinn 2014 Uurimistöö on lubatud kaitsimisele 25. aprillil 2014. aastal Tallina Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 25. mail 2014. aastal kell 12.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Tiiu Härsing Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane Alice Valter Autoriõigus: Alice Valter, 2014 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2014
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Nain...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Internet on muutunud meie elus asendamatuks osaks. Seal saame teha kõike, mis eluks vajalik: sisseosteid ja tööd, suhelda inimestega ning lugeda kõige värskemaid uudised kogu maailmast. See kõik on väga meeliköitev ja lihtne, kuid internetil on ka oma teine pool, mis ei ole sugugi nii lilleline ja ilus. Ülemaailmset võrku võiks võrrelda suure linna tänavaga. Inimesed jalutavad üksteisest mööda, mõtteis mida õhtul selga panna, kuhu viib järgmine puhkusereis või kellel järgmisena nahk üle kõrvade tõmmata. Nii palju, kui on Internetis või linnatänaval inimesi, on ka erinevaid soove, mõtteid ja kavatsusi. Võlu või viletsus, kumb kaalub kumba üle? Tänapäeva lapsed sünnivad maailma arvuti ja Internet pihus. Suur hulk väikelapsi puutub kokku interneti ja arvutiga juba oma esimesel eluaastal. Vanemad näitavad lapsele multikaid, naljakaid filmilõike või pilte. Lastele see meeld...
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2.a) Põhiprobleem - Hinge kuradile müümine vastutasu eest, ehk siis igavese nooruse vastu. b) Kõrvalprobleemid: Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. c) Autor on pannud ka midagi endast sinna raamatusse, nimelt tema homoseksuaalsus kajastub seal selges pildis. Teiseks kumas läbi autori homoseksuaalsus. See kajastus...
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
V. Luik "Ajaloo ilu" SISUST Sissejuhatuseks võib öelda, et ,,Ajaloo ilu" tegevustikku polegi nii lihtne kirjeldada, sest seda kipuvad varjutama elavad kirjeldused, kujundite rohkus ja luulelisus terve loo kestel. Kuid järelikult ei peagi tegevustik alati olema esiplaanil, tegelased läbinähtavad ja toimuv selge nagu vesi. Tuleb välja, et ka puhas sõnade ja lausete ilu on hea ja põnev lugeda. Aga siiski. 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris on 21-aastane eesti tüdruk. Samal ajal toimuvad NSVL-is otsustavad sündmused: liitriigi väed okupeerivad Tsehhoslovakkia. Kuid tütarlaps on Riias ja ootab oma armastust Lionit ehk Levi, kes ajab tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks, saanud ometigi sõjaväekutse, minema sõjaväeteenistusse. Põhjus on lihtne: Lion on kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istub ja ootabki seal Riia korteris, kuulama...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassi...
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjuta...
Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane rääg...
Merilin Saksniit Ühe säilitusühiku kirjeldus ,,Eesti keele õpetus koolidele" 1. Millist osa etendas autor oma ajas, lühidalt? - Konkreetne autor, Hans Einer, ei olnud oma ajastu suurmees. 2. Mida autor oma koostatud SÜga taotles? Eesti keele tähtsuse rõhutamist ning selle edasikandmist. 3. Mil viisil SÜ peegeldab oma aega (näiteks vana eesti kirjaviis jne)? Antud säilitusühik on valdavalt vana eesti kirjaviisis, kuid mõned leheküljed on ka tänapäevasemale stiilile sarnasemad, kuid esines siiski erinevusi (v tähe asemel on w). 4. Milline oli SÜ tähtsus eesti rahva jaoks ajal, mil see välja anti? Raamat anti välja 1913. aastal Tallinnas. See oli aeg, mil eestlased liikusid iseseisvumise suunas. Väga tähtis oli sellisel ajal levitada just eestlastele endale omaseid teoseid ning a...
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
Haridus tagab vabaduse? Hariduse omandamise olulisust hakatakse tänapäeval inimesele rõhutama juba väga noores eas. Aina levinumaks on saamas eelkool, ehk laps alustab haridusteed juba 6 aastaselt. Eesmärgiks on, et laps pääseks sisse võimalikult heasse ning mainekasse põhikooli, sealt edasi gümnaasiumisse ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst p...
Eestis on hea elada Eesti on alati olnud väike riik, kus on rahu ning inimeste südamed on täis soojust ja hellust. Olen elanud Eestis 18 aastat ja mulle meeldib see maa väga. Paljud inimesed ei tea, mida tähendab kodu. Seda just sellepärast, et vanemad on viinud väikesest saadik lapsed kuhugi mujale naaberriikidesse elama. On väga paljusi, kes arvavad, et Eesti palk on väike ning siin on halb elada. Tekib küsimus, et mida on nemad teinud selleks, et nende palk kõrge oleks. Just sellepärast, et nemad ei ole lapsepõlves õppinud korralikult ning saanud head haridust ongi nende palk väike ning ei saa ju korralikult pere üleval hoida. Ma arvan, et kui korralikult õigel ajal õppida ning pingutada selleks, et tulevikus oleksid kõik teed avatud, siis pole probleemi ka töökoha suhtes ning Eestis on head palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus...
SUDOKU referaat Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISUKORD..................................................................................................2 2. SISSEJUHATUS.........................................................................................3 3. AJALUGU....................................................................................................4 4. VARIANDID.................................................................................................5 4.1 MINI SUDOKU......................................................................................... 4.2 CROSS SUMS SUDOKU....................................................................... 4.3 TAPJA SUDOKU.................................................................................... 4.4 TÄHESTIKU SU...
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gu...
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kit...
Meedia roll kriisiolukorras Eestis on igal inimesel juurdepääs mõnele meediakanalile. Olgu see raadio, ajaleht, televiisor, interneti ajakirjad või sotsiaalmeedia. Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olul...
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
Kirjanik ja tema aeg- Juhan Smuuli “Jäise raamatu” põhjal Otsustasin teha kirjandi Jäise raamatu põhjal kuna minu jaoks oli see üks kõige huvitavamaid teoseid Juhan Smuuli poolt, samuti saab selle raamatu põhjal välja tuua väga olulisi, huvitavaid ja arutlevaid punkte Smuuli elust ja tolle aegsete elutingimustest. Debora ei tea, kelle hoolde Juhan usaldada kui too hakkab Koperaatsia peale minema, ilmselt jumala hoolde, aga tollal jumalat eriti ei propageeritud. Eriti veel sellest vaatenurgast, et raamatu alguses on mainitud, et nii Juhan kui ka Debora on ateistid ja kommunistid. Smuul kirjeldab, et laevad võivad jätta väga erineva mulje. Võhik pidavat laeva nägema sadamas läbi poeetiliste prillide ja merehaiguse ajal justkui nõida. Koperaatsia tundub algul Smuulile vaikne oma pikkade koridoridega, rahulikud valguse read, tekib kodutunne. Ta kirjeldab, et rahu võib küll ühel hetkel kaduda aga kodutunne jääb alles. Koperaatsia ei ole ...
Alina Mihhalchenko, 11.klass Fridrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg” ja “Kiplased” Friedrich Reinhold Kreutzwald -oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. (1803—1882). Ta käes Rakvere alg- ja kreiskoolis, 1826-1833 õppis arstiteadust Tartu ülikoolis. “Kalevipoeg” Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega,...
Ma olen pika kasvu. Mul on tumedad juuksed ja rohelised silmad. Mulle ei meeldi lohakad ja ebaviisakad inimesed, eriti lohakad ja ebaviisakad tüdrukud. Mulle meeldib asjalikud ja tasakaalukad inimesed. Püüan ka ise selline olla. Ma õppisin Kivioli Vene Gumnaasiumis. . Mul on alati kodused ülesanded tehtud. Ma õpin Kiviõli esimeses koolis. Ma õpin kümnendas klassis. Ma üritan õppida hästi. Mulle kõige rohkem meeldivad bioloogia , matemaatika , keemia ja eesti keel. Ma olen eesti keelt õppinud üheksa aastat. Mul on suur perekond. Ma elan kassiga ja emaga. Minu tädi, onu ja vend elavad Venemal. Ma väga armastan oma perekonda. Ta ei ole samsugune nagu teised. Emaga me elame sõbralikult ja hästi. Mul on hobi. Minu hobid on: saali hokki, korvpall ja jalgpall. Veel ma jooksen igapäev ja mulle meeldib joosta. PÜhkepaevadel on mul rohkem vaba aega. Ma armastan vaba ajal vaadata telekat ja käia jalutamas. Ma eelistan vaadata mangufilmi ja seiklusfilmi
docstxt/14175145304968.txt
docstxt/14171221483453.txt
Sallivus ja sallimatus kui probleem ühiskonnas 21. sajandi heaoluühiskonnas on järjest suuremaks probleemiks ja enam kõneainet valmistavaks teemaks sallimatus. Inimese elu paratamatu osa on valikute tegemine. Valitakse elukoht, kool, töö, kaaslane ja kõik muu, mis eluks vajalik. Samamoodi valitakse keda või mida sallida ja keda mitte. Paljudele otsustele pannakse alus lastetoas, kuid lõpuks jääb ikkagi inimesele endale valik, kuidas oma elu elada ja keda sinna kaasata. Suur osa valikud langetatakse neile otseselt mõtlemata, kuid need siiski kujundavad inimese elu. Ajalugu näitab, et sallivus on suurt rolli mänginud kogu aeg. Enamik sõdu on alguse saanud erimeelsustest erinevate uskumuste, traditsioonide, eluviiside või välimusega inimeste vahel. Teise maailmasõja ajal aset leidnud holokausti põhjuseks oli Hitleri sallimatus juutide vastu. Ta otsustas, et on õige väga paljude elud lõpetada, kuna nende uskumus...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
PERE TOIMETULEK JA EELARVE Vastavad vaid need kellel on pere olemas ja vähemalt kaks last. Tulemuseks soovin teada saada kuidas suhtuvad pered sissetulekusse ja kuidas nad hoiavad kokku. 1. Kui suur on Teie pere ❏ 200 - 350 sissetulek? ❏ 350 - 500 ❏ 500 - 750 ❏ 750 - 900 ❏ 900….. 2. Kas Teie pere tuleb välja oma ❏ Jah tuleme sissetulekuga? ❏ Enam vähem ❏ Mitte kuigi hästi ❏ Alati võiks paremini 3. Kuidas Teie saaksite parandada oma eelarvet? 4. Palju kulub teil raha vajalike ...
Mis toimub trammis? Nii mis juhtub trammis? Kui ma olin olnud umbes 10 minutit trammis nägin HÄMMASTAVAID asju. Näiteks (poiss) see sama tüüp, ta lihtsalt istus terve aja oma toolil istus ja istus endal kõrvaklapid peas. Näe Laiutas veel üle kahe tooli. Näe kärbes. Tegelikult ta magas... Okei järgmine vot need kasks neidu rääkisid üle terve trammi poistest, terve trammi. Üks isegi karjus „Mul on päevad“, eriti tark tegu. Ma mõtlesin muidugi oma mõtetes, et lähen ütlen EI KÜSINUD, kuid nii intelligentne ma siiski olen, et ei läinud. Vaatasin ringi ning nägin seda imearmast pisikest poissi. Ta kõrval oli koht vaba, istusin sinna... ja järsku see nunnu poiss karjus mu peale: „See oli sinu süü, et ma sain surma, miks sa pidid mulle pihta minema.“ Kuna mu mõned lapsikud klassivennad mängisid ka seda mängu teadsin ma kohe, et tegu on ülimalt popi mänguga millest MINA aru ei saa. Veel oli seal kaks Üli lahedat tüüpi, k...
Tervituskõne lastekaitsepäeva puhul Lugupeetud kolleegid! Lasteaiaõpetajana on mul tänasel lastekaitsepäeval hea meel näha siin saalis nii palju inimesi, keda ühendab sama kutsumus: hoida, toetada ja innustada lapsi. Lastele kasvamiseks ja arenemiseks toetava elukeskkonna loomine ei ole ainult lapsevanemate või lastekaitsetöötajate ülesanne. On väga oluline, et lapsi ümbritsev keskkond oleks soe, kindel, mõnus ja turvaline .Ja seda kogu aeg, kestvalt, mitte ajutiselt ega projektipõhiselt. See soe ja turvaline lapse kasvukeskkond tagab ka meie riigi kestvuse ja turvalisuse. Me kõik vastutame selle eest, kui lapsesõbralik ja hooliv on meie ühiskond. Igaühel on võimalik anda oma panus, et lastel ja peredel oleks Eestis hea elada. Tahan siinkohal rõhutada, et konkreetne tegu on tähtis. Tänaste tegudega laste heaks me tagame selle, et meie riik on olemas ja meie ri...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Lily Krassovski 10BH KODUKOHT Referaat Juhendaja: Reet Sai Signe Traumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1pärnu linna ajalug............................................................................................. 3 1.1. Vana ja uus pärnu ...................................................................................3 ........................................................................................................................ 4 1.2.19. Sajand ja 20. Sajandi algus.................................................................4 2.vaatamisväärsused......................................................................................... 5 ...
Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980. aastatest peal...
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele k...
Paronüümid e sarnassõnad. Seleta tähendus, lisa näide. Alaline- Pidevalt kestvat, püsivat. Alaline elukoht Alatine- Alati või tihti esinev, korduv, sage. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Arv- Kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Positiivsed, negatiivsed arvud. Arvukus- Liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus Arveldama- Maksekohustusi vastastikku õiendama. Arvestama- Kedagi v. midagi arvesse võtma, tõsiselt võtma, olulise teguri v. asjaoluna silmas pidama. Oleks hea, kui arvestaksime rohkem teisi inimesi Arvustama-Eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima. Ära hakka teise tööd tagaselja arvustama! Arvutama- Arvudega tehteid sooritama. Peast arvutama. Asuma-Kusagil olema, asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Asustama- Teatud ala, kohta elanikega, asukatega täitma; kuhugi elama, asuma panema. See ala asustati peamisel...
RETSENSIOONI KIRJUTAMINE Retsensiooni alguses tuleb välja tuua: nimi ja töö teema töö lühikirjeldus retsensiooni pikkuseks võiks olla 1-4 lehekülge retsensiooni lõpus peab olema kokkuvõttev hinnang, milles retsensent soovitab lugeda töö edukalt sooritatuks või mitte sooritatuks Retsensioonis oleks soovitav esile tuua vastused järgmistele küsimustele Kas esitatud töö vastab teemale? Mida võiks lugeda töö peamisteks väärtusteks? Kas töös leidub terminoloogilisi eksimusi või vaieldavusi, millega retsensent ei saa nõustuda? Kas kasutatud viiteallikad on autoriteetsed ja esinduslikud? Kas kõik teiste autorite põhimõttelised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed, joonised, tabelid on viidatud?
Sinu embuses Ei ole ühtki mõtet ei muret, Ei vaeva, ega survet. On vaid südamesoojus, Vaikne, hell tunnetehoovus. Ei ole ühtki etteheidet sulle, On vaid soe, kindel turvatunne. Ei ole rääkimiseks sõnu vaja, Üksteise mõistmiseks võime vaikida kogu aja. See tunne, nii hell ja hea, Sinu rinnul, puhkamas mu pea. Ei ole miskit paremat sinust endast. Las aeg lendab, Seni, kuni mind embad.
KOOL ÕPPETOOL KURSUS Eesnimi Perekonnanimi TEEMA Essee Õppejõud: Nimi perekonnanimi Tallinn 2014
Eestis elamise head ja vead Tihti kuuleme meediast, kuidas inimesed lähevad välismaale elama, kuna siinne elu pole piisavalt hea. Samas on ikkagi palju ka neid inimesi, kes on Eesti eluoluga rahul ja siit mitte mingil juhul lahkuda ei taha. Sellest tulenevalt küsin endalt, mis on minu jaoks Eestis hea ja mis halb. Eestis on turvaline elada. Meil ei ole vaja karta suuri looduskatastroofe. Siin ei ole suuri maavärinaid ega hiiglaslikke tsunamisid. Samal ajal kui näiteks Jaapanis toimus 2011. aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis r...
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus – p...
Otseülekanne Ida-Virumaalt Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel. Siseneme esimesse käiku, need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev. Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu. Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja. Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastaks...
Kui ma oleksin Eesti president Kui ma oleksin Eesti president, siis oleksin ma praeguse presidendiga üpriski sarnane. Tahaksin ka olla nii maailmas kui Eestis väga aktiivne ning inimestele meelepärane olla. Oleksin võrdne oma rahvaga ja aitaks neid nii kuidas saan. Mida mina teeksin kui oleksin Eesti president? Kõigepealt lepiksin ma kokku erinevate riikide pealikega kokkusaamisi. Kui ma peaksin minema teatud riiki ise, siis võtaksin kaasa Eestis tehtud koduse leiva ja mõned meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ...
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai liiklusõnnestustes surma 132 inimest, kahe aasta eest 196. Me peame üheskoos pingutama, et sellele meeletule surmarallile pidurit tõmmata. Me peame oma sõpruskonnas ja ka organisatsioonides liiklusohutusele enam tähelepanu pöörama. Vahest on endalgi tunne liikluses, näiteks Tartu maanteel sõites, et oleme sattunud rallirajale, k...
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass ...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Sääran...
Direktor Margus Veri Pärnu Ülejõe Gümnaasium Lapsevanem: __________________________ Taotlus Taotlen oma lapsele ________________________________________________________ (lapse nimi ja klass) õpilaspileti korduvat väljaandmist seoses (põhjendada korduvõpilaspileti saamise vajadus) _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________ (Lapsevanem allkiri) _________________________ (Kuupäev)
Kadri Kask Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane Muru 2, 20001 Pärnu Tel 54679239
Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama
Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, ...
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
Tere Faust! Mul on nimelt üks suur probleem, millega seoses soovin sinult abi paluda. Mulle tundub, et meil on rohkem ühist, kui arvata võiks. Hetkel olen ma täielikus segaduses ja ei tea, mida oma eluga peale hakata. Kõik algas sellest, kui hakkasin suhtlema lord Henryga. Ta on inimene, kes suudab teist mõjutada oma jutuga suurel määral. Mind pani ta uskuma lõbutsemisse ja ilusse. Kuid nüüd tunnen, et olen omadega nullpunktis. Tean, et ka sina oled lõbutsenud ja pillavat elustiili harrastanud. Mina olen samuti selle küüsi sattunud ning tunnen, et seesugune eluviis ei ole siiski õnne allikas, kuid teist jutte kuuldes, on räägitud, et teie jällegist ei leidnud õndsust intelligentsusest. Tean, et teil oli depressioon, kuna te ei olnud oma eluga rahul, kuigi teid austati kogu ümbruskonnas teie tohutu tarkuse pärast. Samuti tean ka ma seda, et teid mõjutas Mefistofeles, kes oli kurat. Minul oli selleks aga lord Henry. Tema tutvustas mind ...
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."Kõõrdsilm põõnas õnnelikult põõsastes,päevitas särava päikese käes.Sügisel söid kõik ...
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa mah...
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laua...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi
Rahvusvahelised suhted Tihti on üksikutel inimestel siin maailmas liialt palju mõjuvõimu, millega nad suudavad muuta paljude inimeste elud põrguks. Nii on juhtunud paljude süütute muslimitega, kes oma ,,vendade" süü läbi on muutunud ühiskonna ees ebasoositud isikuteks. Kui mõelda islamile, tulevad esmalt mõtteisse terrorirünnakud, erinevad rühmitused ja naised, kes kannavad burkat. Usun, et ma pole ainus, kellele kohe need mingit määral muhamedi usuga seonduvad tegurid pähe tulevad. Kõige paremini on inimestel arvatavasti meeles 2001. aasta terrorirünnak New Yorgis, mis nõudis tohutult inimelusid ja külvas väljatalumatut hirmu, aga ka vihavaenu muslimite suhtes. On paratamatu, et kui ühe kogukonna üksikud isikud teevad ühiskonnas midagi vastuvõetamatut, heidab see halba valgusessse kõik sinna kogukonda kuuluvad inimesed. Arvan, et islamistide teod ei meeldi ka paljudele moslemitele. ...
Riik kui rahva vihmavari Türi Ühisgümnaasium 10 R Mõeldes meie riigile, näeme me nii positiivseid, kui ka negatiivseid asju üsna selgelt. Alustades sellega, et kogu Eesti rahvast ei võeta ühtselt ning võrdselt ja lõpetades sellega, et me võime olla uhked, et on välja kujunenud niivõrd head kombed, traditsioonid ning meie oma riigi sümbolid, mis näitavad, et lisaks negatiivsusele võib leida ka positiivsust, sest nagu öeldakse: ,,Ei ole halba ilma heata!" Tervet komplekti ehk kogu riiki ühtse pildina vaadates võime me manada endale pildi sellest, kuidas meie riik peaks olema niinimetatult demokraatlik, kuid asjaolud on sellised, et ei taha kohe kuidagi uskuda seda. Riigi tähtsamad ninad arvavad, et nendel on kõiges õigus, nemad juhivad riiki ning teavad ...
annaabi.ee 
