Plakati näide (0)

Vabadussõja puhkemine
Vabadussõda  oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude
venemaa vastu. Sõda kestis 1918.aasta 28.novembrist 1920.aasta 3.jaanuarini (402 päeva).
Vabadussõda   on   väga   oluline   sündmus   Eesti   ajaloos   ning   see   puhkes   paljudel   erinevatel
põhjustel.
Esimese   maailmasõja   lõpuaastatel   oli   Venemaa   sõjalise   ja   majandusliku
kokkuvarisemise    äärel .   Armee   oli   demoraliseerunud,   tehased    seisid ,   linnad   nälgisid   ning
nõrgenes   ka   tsaariri gi   kindlaim   tugi   -   sõjavägi.   Kukutati    tsaar ,   kes   oli   vastu   poli tilistele
uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus. Selle võimule tulek oli oluline, sest Ajutine
valitsus   andis   loa   ühendada   Eesti   ala   üheks   autonoomseks    kubermanguks    ning  ka  hiljem
rahvusväeosade  loomiseks.  Kõik  need  sündmused  ja   segadused  mis  Venemaal  olid  andsid
Eestile ni  palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis  tahe  iseseisvuse saavutamiseks
ning sel e poole samm-sammult pürgitigi.
  Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste
parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele.
Maapäev  oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku pi ratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis
üritasid  enamlased  teha Petrogradis vägivaldset ri gipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks,
kui   Saksa   väed   hõivasid   Saaremaa   ja    Hiiumaa .   Saksa   pealetungi   ja   enamlaste   ri gipöörde
taustal   hakkas   Eesti   poliitilistes   ringkondades   küpsema   mõte   ri klikust   iseseisvusest.
15.novembril 1917 otsustas maanõukogu  asuda  Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele
ning  lüüa  lahku  hukkuvast   Vene  ri gist.   Maapäev  kuulutas   end  ainsaks  kõrgemaks   võimuks
Eestis. 1918.aasta algul sattus  Saksmaa  kriitilisse olukorda, Maapäev kasutas juhust ja soodsat
rahvusvahelist   olukorda,   et   kuulutada   Eesti   iseseisvaks.   24.veebruaril   kuulutatigi   välja   Eesti
demokraatlik vabariik. Saksamaad muidugi Eesti Vabari k ei huvitanud ning juba 25.veebruaril
asendati kõik Eesti rahvuslipud Saksa omadega ning algas Saksa okupatsioon. Kuigi iseseisvus
ei jäänud püsima, said eestlased iseseisvuse maitse  suhu , mõte iseseisvusest oli nüüd reaalselt
võimalik ning säilis lootus ning tahe taas iseseisvaks saada. 
Tähtis tegur on ka Eesti oma  rahvaväe  sünd. Läbi aastate on eesti sõjamehed pidanud
sõdima võõras väes, näiteks Põhjasõja ajal Rootsi väes, veel on pidanud nad sõdima ni  vene
kui ka saksa vägedes. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande
eestlase, tänu sel ele oli eesti sõjameestel kogemus sõdimisest, see aitas neid hiljem toimunud
vabadussõja võitmisel. Esimese maailmasõja alguses ei julgenud keegi isegi  unistada  Eesti
oma rahvusväeosadest. Eesti rahvusväge hakati formeerima kohe pärast 1917.aastal Venemaal
toimunud märtsirevolutsiooni.  Ajutine valitsus mis Venemaal oli andis sel eks ka loa. 1917.aasta
septembris asutati Tal innas kodanike vara  ja julgeoleku  kindlustamiseks Tal inna elanikkude
Omakaitse,   mil est   hiljem   kujunes   välja   väga   tähtsaks   saanud   Kaitseli t.   Oma   rahvaväe
olemasolu andis Eestile võimaluse võidelda oma iseseisvuse eest, samuti ühendas see Eesti
rahvast.
Sõja puhkemisele aitas ka Venemaa soov maailmarevolutsioonist. Venemaal haarasid
võimu   bolševikud,   ehk   enamlased.   Venemaal   oli   olukord   väga   kri tiline,   seal   toimusid
revolutsioonid, ri gipöörded, majandus halvenes, ri gijuhtimises oli  kaos  ning rahvas oli väga
rahulolematu.   Enamlased   soovisid   ri gi   olukorda   parandada   ning   tahtsid   viia
maailmarevolutsiooni, mil e eesmärk oli kõikides maailmari kides kapitalismi kukutamine ning
lõppeesmärk   ülemaailmne   sotsialism.   Enamlased   tahtsid   taastada   vene   impeeriumi   sel e
endistes    piirides   ja   saavutada   ülemvõimu   kogu   maailmas,   sellepärast   nad   ründasidki
28.novembril 1918 Eestit, vallutades Narva.
Vabadussõda puhkes peamiselt sellepärast, et eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja
oma ri ki ning Venemaa soovis enda alasid laiendada. Sõda lõppes eestlaste jaosk väga hästi,
suudeti võita punaarmee ning taastada Eesti iseseisvus. Eestlaste võit aitas jalgele aidata ka
Läti ning Leedu, tulemuseks oli kolme Balti vabari gi sünd, mille nõukogude liit 1940.aastal kül
okupeeris, kuid pool sajandit hiljem siiski  taastati . Võibolla ei eksisteeriksgi iseseisvad Balti ri gid
praegult, kui poleks suudetud võita vabadussõjad.