Sudoku (loogika referaat) (0)

SUDOKU
referaat
Tallinn 2013
SISUKORD
1. SISUKORD..................................................................................................2
2. SISSEJUHATUS.........................................................................................3
3. AJALUGU....................................................................................................4
4. VARIANDID.................................................................................................5
4.1 MINI SUDOKU.........................................................................................
4.2 CROSS SUMS SUDOKU.......................................................................
4.3 TAPJA SUDOKU....................................................................................
4.4 TÄHESTIKU SUDOKU..........................................................................
4.5 HÜPERSUDOKU...................................................................................
4.6 DUIDOKU ................................................................................................
5. SUDOKU REEGLID....................................................................................8
6. HILJUTINE POPULAARSUS...................................................................10
7. VÕISTLUSED ...........................................................................................11
8. KASUTATUD MATERJALID...................................................................12
2. SISSEJUHATUS
Sudoku on loogikal põhinev numbrimäng. Tavaliselt koosneb mäng 9×9 ruudustikust, mis on jaotatud omakorda 3×3 ruutudeks (regioonideks). Ruudustik tuleb täita numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega regioonis ükski number ei kordu. Sudoku tegija pakub osaliselt täidetud ruudustiku, millel on tavaliselt vaid üks lahendus.
Numbrimäng populariseeriti 1986. aastal Jaapani pusle firma Nikoli poolt Sudoku nime all, mis tähendas ühte numbrit. Rahvusvaheliselt sai sudoku tuntuks alles 2005. aastal.
Tavaline Sudoku Lahendus
3. AJALUGU

Numbrimõistatusi võis leida ajalehtedest 19. sajandi lõpul, kui prantsuse targad eksperimenteerisid matemaatiliste võluruutudega. Le Siècle, Pariisi päevaleht, avaldas osaliselt täidetud 3x3 võluruudu, mis oli omakorda üheksaks jaotatud. See ei olnud sudoku, sest see sisaldas kahekordseid numbreid ja selle lahenduskäik oli pigem aritmeetiline kui loogiline, ent põhireeglid olid siiski samad: igas reas, veerus ja 3x3 ruudus olevad numbrid pidid kokku andma sama numbri.
1895 . aasta juulis avaldas Le Siècle'i rivaal La France sellesama mõistatuse täiustatud versiooni, peaaegu taolise, mida me tänapäeval sudoku nime all tunneme , ainult selle vahega, et ruut ei olnud omakorda üheksaks jaotatud. Kuigi numbrid 1-9 paiknesid sellegipoolest nii, nagu nad paikneksid, kui ruut oleks üheksaks jaotatud.
Sellised mõistatused esinesid prantsuse ajalehtedes vaid kümnendi vältel. Esimeseks maailmasõjaks olid need lehtedest läinud.
Meile teada-tuntud sudoku on koostatud Howard Garnsi poolt, kes oli pensionil arhitekt ja vabakutseline mõistatustekoostaja. Oma esimese mõistatuse avaldas ta 1979. aastal. Inspireerituna Leonhard Euleri „Ladina ruudustiku“ leiutisest, lisas Garns asjale kolmanda dimensiooni (suurema ruudu sisse väiksemad ruudud ) ja esitles seda moodustist mõistatusena, andes lahendajale ette pooleldi-valmis ruudustiku ja lastes tal täita ülejäänud ruudud. Esmakordselt avaldati selline mõistatus New Yorgis ajakirjas „ Dell Pencil Puzzles and Word Games“ nime all „Number Place“ („ Numbrite paigutamine “).
Sudokut tutvustati Jaapanis esmakordselt Nikoli poolt ajalehes „Monthly Nikolist“ 1984. aasta aprillis. Nimeks oli sellel „Suuji wa dokushin ni karugi“ (tõlkes: „numbrid peavad olema üksikud“ või „numbrid peavad ilmuma ainult ühe korra“). Nime pani sellele Kaji Maki, kes oli Nikoli president . Hiljem see nimi lühendati ja tulemuseks oli „Sudoku“ (hääldus SUE-dough-coo; su = number, doku = üksik).
Aastal 1986 tutvustas Nikoli kahte uuendust, mis garanteerisid selle, et sudoku sai populaarseks: ette ei antud numbreid mitte kunagi rohkem kui 32 ja mõistatused muutusid sümmeetriliseks (etteantud numbrid asetsesid ruutudes sümmeetriliselt). Tänapäeval ilmub sudoku perioodilistes väljaannetes ja on muutumas üha populaarsemaks . Nikoli hoiab siiani kaubamärki sudoku nimele; teised avaldajad Jaapanis kasutavad alternatiivseid nimesid.
Esimesed maailmameistrivõistlused sudokude lahendamises peeti 2006 aastal Itaalias Luccas. Tollane võitja oli Jana Tylova Tšehhist. Järgmisel kahel aastal võidutses Thomas Snyder USA-st.
Samuti on alates 2006. aastast peetud Eesti meistrivõistlusi. Esimesel kahel tuli Eesti meistriks Arko Olesk, kahel järgmisel Ain Salula. Eesti on ka maailmameistrivõistlustel osalenud. Siiani on parim tulemus 2009-ndal aastal saadud võistkondlik 13. koht. Individuaalseks eestlase parimaks kohaks sudoku MM-il on Aivar Pardla 44. koht.
4. VARIANDID

4.1 MINI SUDOKU
Variant nimega ''Mini Sudoku'' ilmub ameerika ajakirjas USA Today ja see põhineb 6x6 ruudustikul, 3x2 regioonidega. See on sama, mis tavaline sudoku, kuid numbrimäng kasutab numbreid ainult ühest kuueni. Sarnane numbrimäng noorematele lahendajatele, mida kutsutakse Juuniorite Sudokuks (''The Junior Sudoku'') , on ilmunud mõningates ajalehtedes, näiteks The Daily Mail.
4.2 CROSS SUMS SUDOKU

Teine variant on sudoku kombinatsioon kakurost 9x9 ruudustikul, mida nimetatakse Cross Sums Sudokuks. Vihjeid antakse risti summa seisukohalt.
4.3 TAPJA SUDOKU
Tapja sudoku on Sudoku ja Kakuro kombineerituna.
Tapja Sudoku Lahendus
4.4 TÄHESTIKU SUDOKU (Alphabetical Sudoku; Wordoku)
Funktsionaalne erinevus numbrimänguga puudub, kuid tähed moodustavad mingi sõna. Mõned variandid, näiteks TV Guide poolt avaldatavad, sisaldavad sõnade lugemist mööda diagonaalset või vertikaalset rida siis, kui need on lahendatud . Sõnade kohest äraarvamist võib pidada lahendamisabiks.
Wordoku Lahendus
4.5 HÜPERSUDOKU

Hüpersudoku on üks populaarseimatest variantidest. Ajalehed ja ajakirjad üle maailma avaldavad neid ja need on samuti tuntud kui ''NRC Sudoku'', ''Windoku'' ja ''4 Square Sudoku''. Ülesehitus on sama, mis tavalisel sudokul, kuid sellel on sisemised osad kindlalt määratud seal, kus
Hüpersudoku Lahendus
4.6 DUIDOKU

Duidoku on kahele mängijale mõeldud sudoku, mida mängitakse 4x4 ruudustikul. Kehtivad samad reeglid, mis tavalise sudokugi puhul. Kasutatakse nelja numbrit, mõlemad mängijad asetavad järjestikku ühe numbri neljast, lubamatuid käike tegemata. Esimene mängija, kes lubamatu käigu teeb, kaotab.


5. SUDOKU REEGLID
1) Esimesel silmapilgul tuleb paika panna nii-öelda “kindlad numbrid”.
Antud juhul on number kolm seal seetõttu, et teda ümbritsevad nii reas, veerus kui ruudus kõik teised võimalikud numbrid.
2) Jätkades “kindlate numbritega” näeme siniste joonte abil, et kuna number neli oli kõikjalt juba piiratud, oli see ainus variant.
3) Number neljast tulenevalt saab ära paigutada ka teised neljad, mis omakorda määravad kindlaks number ühe asukoha.
4) “Peidetud paaride” reegel. Kuna kõige paremas veerus on 2 ja 3 juba esindatud , on keskmises paremapoolses ruudus mõlema jaoks vaid kaks võimalust, mis käsitsi lahendamisel tavaliselt pliiatsiga kirjutatakse .
5) Eelnevast reeglist tulenevalt saab ära märkida ka teised võimalikud numbrid, mis võivad viia ka kindla numbrini, nagu antud juhul on selleks 8.
6) Seda meetodit rakendades leiamegi enamiku numbritest. Võimalikud numbrid dikteerivad kindlad numbrid.
7) Sudoku lõpetuseks rakendame “peidetud üksiku” reeglit. Kuuendas reas on taoliseks üksikuks number 5.
6. HILJUTINE POPULAARSUS

Aastal 1997 nägi uusmeremaalasest pensionil olev Hong Kongi kohtunik Wayne Gould Jaapani raamatupoes pooleldi lahendatud numbrimängu. Ta arendas üle kuue aasta arvutiprogrammi, mis suudaks toota neid kiiresti. Teades, et Suurbritannia ajalehed on juba aegade algusest peale avaldanud ristsõnu ja igasugu numbrimänge, saatis ta Sudoku The Times ’ile, mis avaldas selle 12. novembril 2004. aastal Su Doku nime all.
Esimene kiri seoses ilmunud Su Dokuga avaldati järgmisel päeval The Times’is Ian Payn’i poolt, kes kurtis, et ta magas oma peatuse metroos sõites Su Doku pärast maha.
Sudoku kiire populaarsuse tõus Suurbritannias tõi endaga kaasa ka paroodiad . Näiteks The Guardian’i G2 sektsioon reklaamis end kui esimest ajalehte, millel on igal leheküljel Sudoku.
USAs oli esimeseks Sudoku avaldajaks The Conway Daily Sun (New Hampshire) aastal 2004. Ka Eestis on märkimisväärselt paljudes ajalehtedes Sudokud.
Maailma esimene TV Sudoku show, Sudoku Live, läks eetrisse 1. juulil 2005 telekanalil Sky One. Saate võitis Hannah Withey Cheshire’st.
Hiljem, 2005. aastal, lasi BBC eetrisse SUDO-Q, milles oli kombineeritud sudoku ja üldteadmised . Kasutati ainult 4x4 ja 6x6 numbrimänge. Saate lõppes 2007. aastal, toodeti neli hooaega.
2008. aasta juunis katkestati Austraalias kohtuistung, kui avastati, et viis kaheteistkümnest vandekohtunikust mängisid tunnistaja kuulamise asemel Sudokut.

7. VÕISTLUSED

Esimesed Sudoku maailmameistrivõistlused peeti Lucca's, Itaalias, 10.-12. märtsil 2006. Võitja oli Tšehhist pärit Jana Tylová.
Teised Sudoku maailmameistrivõistlused leidsid aset Prahas, 28. märtsist 1. aprillini 2007. Individuaalsete mängijate arvestuses tuli võitjaks Thomas Snyder USAst , Võistkondade arvestuses võitis Jaapan.
Kolmandad Sudoku maailmameistrivõistlused toimusid Goa's, Indias, 14.-16. aprillil 2008. Thomas Snyder tõestas end jälle ja võitis esikoha individuaalarvestuses. Võistkondade arvestuses tuli võitjaks Tšehhi võistkond.
Neljandad Sudoku maailmameistrivõistlused toimusid Žilinas, Slovakkias, 24.-27. aprillil 2009. Individuaalarvestuses tuli võitjaks Jan Mrozowski Poolast, võistkonnana aga Slovakkia .
Viiendad Sudoku maailmameistrivõistlused peeti Philadelphias, USAs, 29. aprillist 2. maini 2010. Jan Mrozowski Poolast kaitses oma tiitlit individuaalarvestuses, võistkondadest võitis aga Saksamaa. Numbrimängud olid koostatud Thomas Snyder'i ja Wei-Hwa Huang'i, varasemate võitjate poolt.
Kuuendad Sudoku maailmameistrivõistlused peeti Eger’is, Ungaris 2011. aastal. Individuaalarvestuses tuli taaskord võitjaks Thomas Snyder, kolmandaks jäi eestlane Tiit Vunk . Võistkondadest tuli esimeseks Saksamaa.
Seitsmendad Sudoku maailmameistrivõistlused toimusid Kraljevica’s, Horvaatias 2012. Individuaalarvestuses tuli esikohale jällegi poolakas Jan Mrozowski, võistkondadest Jaapan.
Tiit Vunk 2012. aasta Sudoku maailmameistrivõistluste veerandfinaalis:
http://www.youtube.com/watch?v=9fVerdA1KK4
8. KASUTATUD MATERJALID
http://theory.tifr.res.in/~sgupta/sudoku/algo.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Sudoku
http://www.spiritustemporis.com/sudoku/introduction.html
http://theory.tifr.res.in/~sgupta/sudoku/algo.html
http://www.vint.ee/sudoku-reeglid-ja-info/