50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oljan67
Õppematerjali autor
Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme tänulikud tellija esindajatele Kaisa-Maarja Pärtelile, Monika Schmeimanile ja Tõnu Poopuule, kes abistasid meid igati uuringu valmimise protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda: Kerly Espenberg (e-post [email protected]) Lossi 36-124, 51003, Tartu Telefon/meil 737 6378, [email protected] http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .................................................
(Flick 2006, 220, viidanud Laherand 2008, 231). Et vaatlusandmeid täpsustada, valiti täiendavaks meetodiks struktureerimata intervjuu tegemine. See valiti valiti põhjusel, et paljud uurimistööks vajalikud andmed oli võimalik juba kaardistada vaatluse põhjal. Intervjuus küsiti täpsustavaid küsimusi. Intervjuu on paindlik uurimismeetod, mis võimaldab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida, varieerides teemade järjekorda. Intervjuu sobib hästi siis, kui kõne all on vähe uuritud ja tundmatu valdkond ning uurija ei näe ette vastuste suunda, kui soovitakse saadud vastuseid täpsustada või põhjendada. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005, 192). Kui empiiriline uurimus I oli läbi viidud ning selle põhjal valmis kirjutatud metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks, viidi läbi empiiriline uurimus II. Uurimus viidi läbi, et saada eesti praktiseerivate õpetajate hinnangut ning tagasisidet
Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79). Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti tegemist koduse emaga ja töötava isaga (Hansson 2001: 106). 7 1.2 Vanematevaheline suhe Igal rahvusel on oma tüüpjooned, kellel eredamad, kellel vähem märgatavad. Eesti mehe ja naise arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192). Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme
Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus. Kutsikate puhul on asi selge - kui me ei õpeta oma armast väikest karvakera kuuletuma, oleme mõni aeg hiljem püsti hädas lärmaka ja pöörase koeraga. Ka lapsi on aegade algusest peale kasvatatud. Mis on kasvatus ja mis on haridus? Meie tänapäevases keelepruugis on kasvatuse ja hariduse selgepiiriline erisus kadunud, sest ingliskeelne education tähendab nii ühte kui ka teist. Seepärast pole midagi imestada, kui on kuulda arutlusi a la "koertekooli on vaja selleks, et koer oleks haritud"
võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün-
.................................................................................................................96 Mõtlemine............................................................................................................96 Keel/kõne................................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament....
saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3. peatükis kujundatakse välja käitumisjuhtimise raamistik ning käsitletakse käitumise juhti- Ma tänan kogu SAGE Publicationsi Londoni meeskonda, kes julgustas mind iga selle raamatu mise ja distsiplineerimise võtmeoskusi selles. Nende oskuste illustreerimiseks on ära toodud väljaande puhul. Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4. peatükk vaeb tõhusa õpetamise aluseid ning toob välja vastavad põhiarusaamad ja os- Ma tänan professor söör Tim Brighose’i raamatu esimese väljaande lahke ja suuremeelse arvus- kused
1923 – Tartus asutati juudi üliõpilasühing Hasmonea. 1925 – Rahvaloenduse andmeil elas Eestis 3 045 juuti. Riigikogu võttis vastu kultuurautonoomia seaduse, millega juudid said laialdase kultuur- autonoomia Eestis. 1926 – Valiti Juudi Kultuurinõukogu, mida juhtis kuni 1940. aastani Hirsch Aisenstadt. 1927 – Eesti Vabariik kanti juutidele kultuurautonoomia andmise eest Juutide Kuldraamatusse. 1934 – Tartu ülikoolis avati judaistika õppetool, mille puhul Albert Einstein saatis TÜ rektorile tänukirja. 1934 – Rahvaloenduse andmeil elas Eestis 4 381 juuti, kes moodustasid 0,4% Eesti elanikest. 1939 – Eestis tegutses 32 erinevat juudiorganisatsiooni. 1940 – Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, okupatsioonivõimud sulgesid muu hulgas ka kõik juudiorganisatsioonid. 1940–1988 – juutidel puudusid oma organisatsioonid nagu teistelgi Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvastel.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid