Sallivus ja sallimatus kui probleem ühiskonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

46

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Meta-analüüs ­ statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega. Metodoloogiline uurimus ­ põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine. Oluline on uute andmetekogumise viisi järgiproovimine. Kõige traditsioonilisem on empiiriline uurimus. Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Teaduslik probleem ­ uurija poolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja ­ need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja ­ mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja ­ on mõjutatud millegi poolt.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Uuritakse uurimistulemusi · Metodoloogiline uurimus ­ põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine. Referaadi tegemisel võiks ka mõelda, et kas empiiriline jne. Empiirilise uurimise etapid 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Tegelikkuses on veidi midagi muud. Aga see on ideaal. Etapid ei pea olema nii järjestatud. Teaduslik probleem ­ uurija poolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Kui on vaja probleemi konkreetsemalt esitada, siis võib kasutada: · Muutujad /variables) ­ need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta. Nt vanus - Sõltumatu muutujua ­ muutuja, mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus).

Sissejuhatus sotsioloogiasse

30

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi

Psühholoogia

46

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

veesegu. Relvadega tegelejad tegid piprasema vee ja see näitab agressiivsust ­ nad tegid teistele piprasema vee. Sõltumatu muutuja: relv ja mäng, pipar. Valimine oli juhuslik kes sai relva ja kes mängu. Valimis ei olnud relvadega tegelejaid. Selgituse otsimise tasandid - mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? Kollektivismi poole - antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid

Sotsiaalpsühholoogia

72

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool

Sotsioloogia

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete

Humanitaarteadused

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada,

Õigus

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

 täiskasvanu sest on abielus  mingil positsioonil olev mees  vana mees või naine sugulusliinis juhtiva isiku tähenduses Määratlusi erinevates ühiskondades:  füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades)  ea- ja põlvkonnaklassid  positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi)  seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui

Perekonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)