5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerilinSaks
Õppematerjali autor
), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse. 1535 I eestikeelne säilinud raamat - Wanradti ja Koelli luterlik katekismus. Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali hulgast. Säilinud lehtede hulgas oli lõpulk, millel leidus pea vigastamatult trükkija nimi, trükikoht ja aeg: raamat on trükitud Wittenbergis Hans Luffti trükikojas (1534 trükiti seal Lutheri piiblitõlge). Tiraaz oli ~1500 eksemplari. Tallinna rae protokollidest selgub, et raamat keelati ja hävitati vigade tõttu, mida võisid põhjustada kõrvalekalded ortodokssetest luterlikest tekstidest
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perio
1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti) 3) Etnograafilis-folkloristlik ülevaade. 1869 sõnaraamat: · Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W enda kogutud materjal · Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Püüdis võimalikult täpselt kõik üles märkida. · Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt: lisanud W hiljem kogutud materjali, teinud parandusi) 1923, 1973 1875 grammatika: · Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus · Osad: sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, vormiõpetus, lauseõpetus. Häälikustruktuur: · Häälikud, nende varieerumine murretes, palatalisatsioon, vokaalharmoonia · Kvantiteedis kaks opositsiooni: lühike ja pikk silp; pikal silbil kerge või raske rõhk. Rõhku pole vaja kirjas eristada · Raske rõhuga silp vastab kahele lühikesele · Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja astmevaheldust. Sõnamoodustus:
Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli. 1993 ilmus koos eesti keele grammatikaga ka Mati Erelti kavandatud süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses.
Ülemaid klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet.
Rahvusliku ühtekuuluvuse peale vaatamata erines talupoja ja linnaeestlase vaimumaailm tugevalt. Hakkas formeeruma kaks erinevat kirjakeelt põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu). Kui enne õpetati ainult poisse Tallinna linnakoolis ja jesuiitide gümnaasiumis Tartus, siis 16. sajandi keskpaiku rajati esimesed tütarlaste õppeasutused, mõlemad endiste naistsisterlaste kloostrite baasil. 17. Sajandil tekkisid triviaalkoolid ja ühe õpetajaga linnakoolid ka erinevates Eesti linnades nagu Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Lihulas. Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" on selle ajastu monumentaalseim teos. Kroonik suhtub maa põlisrahvasse sümpaatiaga ja taunib talurahva õigusetust. Kritiseerib Liivamaa aadlike ja linlaste jumalavallatut ja priiskavat eluviisi. 4. Kool ja haridus Rootsi ajal (1583-1700) 1583 a. jesuiidid Tartus. Peaaegu 70 poissi. See on suur arv. Jesuiidid koostavad suhtlussõnastikke
Taani hindamisraamat Kiriku ja feodaalide survest hoolimata suutsid eestlased säilitada oma kultuuri, rahvausundi struktuuri, rahvaluule ja maailmanägemise. 13. sajandi lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" - läti hõimude alistamisega seotu kirjeldused. Liivi ordus kirjutatud, ordu juhtkonna seisukohad. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) - käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi, kaalukas 1343. aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hilisemad kirjanikud toetunud Hoeneke EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele. Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile. Liivi sõda, Tallinna ümbruses toimuva kirjeldus detailselt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid