Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla,...
Embrüoloogia Kõik mis on seotud sünnituse ja rasedusega on mulle alati huvi pakkunud. Seetõttu olid minu eelnevad teadmised üsna laiad, kuid seminari käigus õppisin tundma erinevate protsesside meditsiinilisi termineid ning raseduse erinevaid etappe detailsemalt ning sügavuti. Varasemalt teadsin seda, et naissugurakud tekivad ovogeneesi käigus ning meessugurakud spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende ni...
1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? Põhjused: Aja vähesus Laiskus Teemast/tegevusest mitte huvitumine Nipid: Tuleb osata aega planeerida ning koostada vajalike ülesannete kalender, kus on kuupäevalised tähtajad Tuleb mõelda sellele, et kui kohe tehtud ei saa võib hiljem lisanduda lisaülesandeid ja /või kohustusi, seega on parem kohe ära teha Enda jaoks tuleb selgeks teha, milleks asi vajalik on ning kuhu selle tegemisega jõuda võib 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida? Vastake sellele artikli põhjal. Põhjused Tegevuse tulemuslikus ei ilmne kohe peale tegevuse lõpetamist vaid näiteks mõne aasta pärast Nipid Väljendi ,,Jah, aga" asendamine ,,Ma pean, sest" Eesmärkide ja prioriteetide seadmine E...
Bakterite kasulikkus looduses Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustava...
Harilik siil Välimus Pikkus 14-30 cm. Kaal 700-1100g. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees...
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KU...
docstxt/15111854184229.txt
Taimerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Loomarakk: https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Seenerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk Bakterirakk: https://www.slideshare.net/mobile/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. KESKKOND Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega. Kari koosneb harilikult ühest või kahest emasloomast, mõnest alluvast isasest ja erinevast arvu...
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered)...
Uurimistöö Pavel Smirnov ja Vladislav Virtonen 10. klass 2017 Sisukord ● Hüpotees ● Uurimisküsimus ● Töö eesmärgid ● Mõisted ● Töökäik ● Fotod ● Järeldused Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik Meie praktiliseks tööks ...
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks. Bakterite omadused - Kiires...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Loomarakk https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Taimerakk https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Seenerakk https://www.quora.com/Is-fungi-a-multicellular-or-unicellular-organism Bakterirakk https://www.slideshare.net/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Bioloogia II kodune kontrolltöö nr.1. TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas. Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks Ühenditeks. Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks. 3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses. 4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides. 5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodu...
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad O, C, H, N, P, S 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet säilitab organismisisest temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, täidab kaitseülesannet. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5. Rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsih...
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (...
VESI BIOELEMENDID Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on ve...
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne).
DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse. Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud graanulid imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lis...
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
Viha põhjused ja väljendused Grete Viha ja viha põhjused See on emotsioon, mida enamik inimesi on kogenud. Viha tundmises pole iseenesest midagi halba ja mõnikord on see täiesti õigustatud. Viha on tavaline ja normaalne reageering ohule või mõttele, et midagi on vale ja ebaõiglane. Vahel on õige sedaviisi mõelda ja reageerida, see on aktsepteeritav viis ebaõiglusele vastu astumisel. Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele samal moel reageerida ja siis on seda harjumust ka raske muuta. Viha väljendus Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmi...
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teev...
Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos rakuvaheainega. 6. Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
Isopropüülalkohol Birgit Allilender TK-17 Isopropüülalkohol e. isopropanool · On alkoholi baasil puhastusvahend mis eemaldab mustuse, õli, tolmu ja vaigu · Värvitu ja tuleohtlik keemiline ühend, millel on tugev lõhn · Esimest korda toodeti isopropanooli 1920 · Toodetakse: Jaapanis, Euroopas ja Ameerikas CH3CHOHCH3 Omadused · Isopropüülalkohol seguneb veega, alkoholiga, eetriga ning kloroformiga. See lahustab etüültsellusoosi, polüvinüülbutüraali (PVB), mitmeid õlisid, alkaloide, looduslikke vaike ja nätsu · Aurustub kiirelt ja ei jäta jälgi- erinevalt etanoolist · Sellel segul on õrnalt kibe maitse ja see on tervisele ohtlik · Temperatuuri langedes suureneb isopropüülalkoholi viskoossus. Näiteks temperatuuril allpool -70 °C meenutab see viskoossuse poolest vahtrasiirupit Kasutusalad: · Umbrohumürk · Meditsiinis: Piiritus, käte desinfitseerija ja desinfitseerivad padjakes...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erine...
docstxt/15227007280606.txt
Mink Mink on Eestis võõrliik,kes on siia levinud naaberaladelt,kuhu teda on lahti lastud.Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-ameerikas,kus ta puudub ainult mandri kirde-ja lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad s...
Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskemat...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
Valgud e proteiinid Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: ...
KÜSIMUSED Vasta esitluse põhjal küsimustele. 1. Missuguseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Bakterid,seened GM-loomad ja -taimed.. 2. Kirjuta kolm biotehnoloogia puudust. Ajakulu vastavate organismide leidmiseks,kasvatamiseks. Tundlikkus keskonnategurite suhtes. 3. Kirjuta kolm biotehnoloogia eelist. Säästab energiat, vähem ja kahjutud jäätmed, odav tooraine. 4. Kirjuta aineid, mida saab biotehnoloogiliselt toota. Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headel...
Tööleht: ,,Eesti elanike keskkonnateadlikkus" Loe läbi 2014. a. tehtud uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta ja vasta küsimustele. Vastused saata elektrooniliselt. Uuringu leiad aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Mi...
Maitsmine Regina Väina Inimese maitsmismeel on keel. · Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistin...
Patoloogia test/rühm /üliõpilase nimi /kpv. 1. Loetlege põletiku tunnused, miks tekib (6+6) Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüte...
docstxt/15252907291823.txt
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? ...
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid...
Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele ...
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsii...
Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku t...
Sügelised Mis on sügelised? Ladina keeles -scabies · Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka ...
Õpilase seksuaaltervis Emakakaelavähk - pahaloomulised kasvajad naistel, mis arenevad emakakaelas. Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Emakakaelavähi olemasolu saab testida rutiinsel günekoloogilisel uuringul (PAP test). Ravi erineb individuaalselt (noor naine, kes pole veel sünnitanud vs vanem naine, kes on sünnitanud) Emakakaelavähki soodustavad tegurid: - varajane suguelu algus - rohked seksuaalpartnerid - eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused - pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine - suitsetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis: regulaarne kontroll naistearsti juures emakakaelavähi sõeluuringul osalemine ( ka juhul kui on HPV vastu vaktsineeritud) HPV kui peamise emakakaela...
DNA KONSPEKT Nukleiinhapete ehituskividesk on heterotsüklilised lämmastikalused (neid on 5 - neist 4 DNA koostises ja 4 RNA-s), nad on pentoosid - riboos ja desoksüriboos, ning fosforhape, mis nukleiinhapetes esineb fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega. Nukleosiidide nimetused: A (adenosiin), G (guanosiin), C (tsütidiin), U (uridiin) ja 2'-desoksüadenosiin A, 2'desoksüguanosiin G, 2'- desoksütsütidiin C ja 2'-desoksütümidiin T. Nukleosiid + hape = ester. Selliseid aineid nimetatakse üldiselt nukleotiidideks. Nukleotiidid on estrid, aga kuna fo...
KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on kanakull üldlevinud röövlind, kelle käekäiku on terasemalt jälgitud juba paarkümmend aa...
Jõevähk M ÄRT E N N ÕM ME 8 . K L AS S Elupaik · Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid · Ojad, jõged ja järved · Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes Jõevähi kasv · Isased kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks · Kasv saab toimuda perioodil, mil vähk on heitnud oma kesta, kuni uue kesta moodustumiseni · Kesta moodustumine on kiirem suurema kaltsiumisisaldusega järvedes · Seega ei saa olla jõevähi kasv igal pool samasugune Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastat...
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. Promootor- DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub. Selle abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promootor- ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. ...
Litosfäär 1. 13. Mineraal- kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa ...
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
Mäletsejate vatsaseedimine Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovi...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud.
BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) ...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
BIOLOOGIA KT MOLEKULAARGENEETIKA MÕISTED Geneetika bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. Geen pärilikkuse tegur, mis antakse nt vanemalt edasi Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal DNA replikatsioon 1 DNA molekulist 2 ühesugugust DNA molekuli Transkriptsioon sünteesitakse DNA molekulist RNA molekul Translatsioon - päriliku info avaldumine, valkude süntees Promootor geeni alguses asuv piirkond, RNA-polümeraas peab transkriptsiooni
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
annaabi.ee 
