Inimskelett (0)

Veidi teemakohast infot kokku kogutuna 
Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) – 3 283-4 756 l/ha ja talinisu  
(Bjorke) – 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole 
madalamad taliviljade etanoolisaagist. 
Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto 
Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis “ajutise odava lahendina” naftabensiini ja nii 
algas ka naftaajastu.
• Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, 
inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks.
• Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust 
teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammi etanooli.
• Praegu ületab tselluloosistetanoolitootmise tehase maksumus 2,5 – 4 korda investeeringud  
tehasesse, mille tooraineks on teravili
Ehitatakse integreeritud jaamu, kus kasutatakse ära kõik see, mis on energiatootmisest üle 
jäänud, enamasti need ongi maisitõlvikud ja muu rohtne materjal, millest saab omakorda 
etanooli sünteesida. 
Viimasel ajal on arendatud mitmesuguste biorefiner’ite ( biokeemia kombinaatide) tootmisskeeme. 
Ühes sedalaadi ettevõttes saaks töödelda integreeritult erinevaid lähtematerjale eri sorti 
vedelateks biokütusteks, kusjuures mõned jäägid oleksid kasutatavad loomasöödaks (DDGS – 
Dried Distillers Grains with Solubles, kasutatav jõusöödana loomakasvatuses või edasiseks 
metaankääritamiseks ja soojuse elektri ning väetise saamiseks) või energia tootmiseks (ligniin). 
Protsessid oleksid ise ka energeetiliselt seotud ja seega töötaks kombinaat tõhusamalt kui 
erinevaid tooteid (kütuseid) eraldi valmistades.
Tselluloosist etanooli sünteesimine 
• Eeltöötlus enne hüdrolüüsi, mil toimub tselluloosi vabastamine ligniinist ja tema struktuuri 
muutmine vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. Kasutatakse mitmeid menetlusi: töötlemine nõrga või 
tugeva happega , auruga, osooniga jne.
• Hüdrolüüsil purustatakse tselluloosi pika ahelaga molekulid vaba suhkru molekulideks. Vanem 
meetod on keemiline hüdrolüüs. Kaasajal kasutatakse hüdrolüüsimiseks ensüüme. Protsess 
toimub 50°C ja pH=5 juures ja protsess on umbes samasugune nagu protsess mis toimub veise 
või lamba maos. Eeliseks on kahjulike laguproduktide puudumine.
• Mikrobioloogiline fermentiseerimine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid selleks väljatöötatud 
pärme. On leitud ka baktereid, mis on võimelised muutma tselluloosi otse etanooliks. Kahjuks 
tekib sellise protsessi käigus lisaks etanoolile soovimatuid produkte nagu atsetaadid, laktaadid 
jne.
•  Destilleerimine .
• Destilleerimisel saadud etanoolist molekulaarsõelte abil lõplik vee eemaldamine.
Tselluloos koosneb kuue süsiniku aatomiga lihtsuhkruist, hemitselluloos aga viie süsinikuga 
suhkruist, mistõttu tuleb nende lagundamiseks kasutada erinevaid organisme. Seepärast tuleb 
etanooli tootmiseks kasutada nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi. Protsess algab taimse materjali 
kuumutamise ja happega töötlemisega, et eraldada tselluloos hemitselluloosist. Hemitselluloos 
lagundatakse geneetiliselt modifitseeritud soolekepikese (E. coli) poolt. Tselluloosi lagundamiseks 
kasutatakse ensüüme ja bakterit nimega Klebsiella oxytoca. See bakter on kasulik ka selle 
poolest, et toodab tselluloosi lagundavaid ensüüme, vähendades vajadust väliste ensüümide järgi 
50 protsendi võrra.
Näited
2008  Louisiana  osariigis paiknev Verenium on 
esimene tselluloosist etanooli tootev tehas USAs, mis on kavandatud pidevalt 
töötama. Seni on tselluloosist etanooli toodetud lühiajaliselt erinevate 
pilootprojektide käigus.
Abengoa S.A.  1941  uses an innovative enzymatic hydrolysis process to convert non-edible corn 
stalks, stems and leaves into up to 25 million gallons of ethanol per year .  The project maximizes 
the use of agricultural crop residues that would otherwise remain idle, and utilizes feedstock that 
does not compete with feed grains.
Natuke infot Eesti ebaõnnestumiste kohta
Balti mere idakalda riikides arvestatavaid bioetanooli tootjaid ei ole. On Leedu MV grupi 
ettevõttele Biofuture kuuluv Šilute tehas aastase tootmismahuga kuni 36 000 tonni. See on kokku 
pandud Leedu vanade toorpiirituse tehaste sisseseadest ja uuendatud automaatikast ning 
Jaapani päritolu molekulaarfiltritest. Kuna ta kasutab energeetilises sisendis hakkpuitu ja 
toormena kohalikku vilja, võib säästlikkuse kriteeriumi 35% nõudele isegi vastata, ehkki pole 
teadlikult taolise arvestusega rajatud. Teine, täismõõdus G1 tehas „Bioelan“ Telšiai juures, 
toormeks tritikale, on lõpuni ehitamata. Lätis on Baltikumi esimene tootja Jaunpagastsis asuv 
Jaunpagasts Plus . Tema tootmismaht on aga Rakvere toidupiirituse tehase võimsusest väiksem 2 
500 tonni aastas.
Eestis ehitas Kadarbiku talu omanik 2009 väikesemahulise bioetanooli tehase oma maadel  
kasvatatava suhkrupeedi mahtu arvestades, kuid ei suutnud sellele mootorikütuste aktsiisilao luba 
hankida ning käivitas tootmise meditsiinilise piirituse tootjana. MTA väljastas biokütuste 
käitlemiseks kuni 14 luba 2011. Aastal, kuid alaliselt tööle ei hakanud ükski rajatis , v.a Biodiesel 
Paldiski, mis läks aga pankrotti .
https://www.aripaev.ee/uudised/2008/06/02/Tselluloosist_etanooli_valmistav_tehas_alustas_tood
https://www.energy.gov/lpo/abengoa-bioenergy    Abengoa bioenergy, Hispaania  
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/
Kask ,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi 
ka 
http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf  Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta
Esimese ja teise põlvkonna biokütused 
Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) 
Eelis 1
Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub 
EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon . Iga tonni bioetanooli 
tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 
tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei 
kvalifitseeru põllumajanduslikku päritolu taimsete jääkide (praaga) põletamine CO2 arvestuses, 
sest biomassi peetakse CO2 heidete suhtes neutraalseks, kuivõrd põletamisel heituv CO2 on 
suhteliselt hiljuti atmosfäärist taimede poolt kinni püütud.
Eelis 2
Eestis on võimalik bioetanooli toota minimaalse mõjuga maakasutuse muutusele, mistõttu on 
võimalik suhteliselt lihtsalt tagada tehase jaoks vajaliku toorme olemasolu
Eelis 3
Eestis on soodne kliima bioetanooli tootmiseks sobiliku teravilja kasvatamiseks. Eesti asukohast 
tulenev võrdlemisi kõrge sademete hulk tingib siinset päritolu teraviljas kõrge tärklisesisalduse, 
mis tagab kõrgema bioetanooli toodangu, võrreldes mujal Euroopas kasvatatud teraviljaga. 
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi poolt tehtud uuringute tulemusena selgub , et bioetanooli 
tootmiseks sobivaimad põllukultuurid on rukis, nisu ja tritikale järgmistel põhjustel:
- kõrge tärklisesisaldus;
- põhu kõrge energiasisaldus elektri ja soojuse koostootmiseks ;
- põhust tuleneva tuha sobiv sulamistemperatuur , mis on oluline elektri ja soojuse koostootmisel 
katelde ekspluatatsiooni seisukohast .
- põhu kõrge tselluloosisisaldus ja sellest tulenev sobivus teise põlvkonna bioetanooli tootmiseks 
mõnes järgmises etapis .
Positiivsed kõrvalmõjud 
Pos.kõrvalmõju 1
Bioetanooli tootmisel teraviljast tekib põllumajandusliku kõrvalproduktina põhk, millest hetkel on 
võimalik toota elektrit ja soojust. Alates 2011. aastast muutus reaalseks põhupõhine 
etanoolitootmine, mida on võimalik Eestis teha mahus ca 30 000 tonni aastas. 2010. aastal 
muutus äriliselt tasuva hinna juures kättesaadavaks ensüüm tsellulaas , mis on vajalik põhu 
koostisainest tselluloosist bioetanooli tootmiseks.
Pos. kõrvalmõju 2.
Praaga (134 000-201 000 t/a) põletamisest tulenev sääst CO2 kvootide arvelt. Elektri ja soojuse 
tootmine praagast võimaldab vältida kulutusi kvootidele, sest bioloogilist päritolu tooraine 
põletamisel arvestuslikult CO2 emissioon puudub. 
Pos. kõrvalmõju 3
On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi 
hinnangul õiglast hinda mida praegune turuolukord ei luba (nt 2009.a sügisel oli turuhind ca 1 300 
kr/t ja riiklik kokkuostuhind ca 1 500 kr/t). 
Peamised takistused ja miinused 
Takistus 1
Puudub ligipääs eri osapoolte kompetentsidele ja ressurssidele. Koostöö on tulemuseni 
jõudmiseks seega hädavajalik. 
Takistus 2
Puudub sujuv infovahetus.
Bioetanooli tehase töö eeldab logistilise keerukuse tõttu sujuvat osapooltevahelist infovahetust. 
Takistus 3
Puudub võimalus kujundada seadusandlust nii Eestis kui ka Euroopas.
Takistus 4  
Riigikontrollihinnangul puudub tarbijatel praegu kindlus transpordis kasutatavate biokütuste 
kvaliteedi suhtes ja seega ka valmisolek biokütuseid kasutada.
Ökoloogilised miinused
• Kui energiatootmiseks kasutatavad biomassikultuurid on enamasti mitmeaastase, siis 
transpordikütuseid toodetakse üheaastastest kultuuridest (raps, suhkrupeet ).
• Ökoloogilisest seisukohast peetaks mitmeaastaseid kultuure paljudele putukatele, lindudele ja 
loomadele vastuvõetavamaks, pakkudes suuremat ökoloogilist stabiilsust ja varjevõimalusi ka 
näiteks väljaspool vegetatsiooniperioodi.
Pildid 
https://sciencetrends.com/biofuels-pros-cons-true-advantage-biomass-energy/
http://theearthproject.com/biomass-energy-types/
https://web.extension.illinois.edu/ethanol/cellulosic.cf m
http://large.stanford.edu/courses/2014/ph240/zarubin1/
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/
Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf