tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades
lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“ c. rahustamine – püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. „Ära muretse, hommik on õhtust targem“ Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada, kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või sõltuvust teisest või teha kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid
Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6. Trotslikud ning emotsionaalsete ja käitumisraskustega lapsed 127 7. Viha talitsemine endas ja teistes 151 8. Kui olukord muutub keeruliseks: raske klass, rasked ajad 163 Järelsõna 184
Eelnevast ei saa järeldada, et kõik konfliktid on head. Oleneb sellest, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse, võib konflikt olla konstruktiivne (vastuolud lahendatakse loominguliselt, püüdes leida võimalikult soodsaid alternatiive ega üritata üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste - emotsioonide, mitte selle põhjustega). Kui konflikti osapooled tegelevad vaid vastastikku viha välja valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. 16 Igas suhtes võib olla konflikte. Pole tähtis, kui lähedane või mõistev Sa oled, ikka on hetki kus Sinu ideed, vajadused või eesmärgid ei sobi kokku Sind ümbritsevate inimestega. Sulle
- Kukla taga ristatud sõrmed - Sügavale taskusse topitud käed - Rinnal ristatud käed - kimbatus - kahtlustav - vihane v. nördinud - kurvastus - ootusärevus - valmisolek - eneseohjeldamine - üleolek - hirm reeta oma tundeid - kaitsepositsioon v. salatsemissoov Jalad - Kaksiratsi toolil istumine - Jalg üle tooli käepideme astatuna - Pahkluu asetamine põlvele v. pahkluud on ristatud - Jalg üle põlve v. selle kiigutamine - Jalad ja jalalabad pööratuna in. poole - üleoleku väljendus - mulje, et sul on ükskõik - vastuhaku märk - tüdimus, viha, frustratsioon - väljendab huvitatust teisest 8 Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikkust v. ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem
uses litsust. Kuidas saanuks ta oma lapsele anda seda, mida tal en- valitses dal polnud. Loomulikult toitis ja pesi ta vastsündinut niipalju, närviline kui oli vaja. Eemalt vaadates tundus kõik korras olevat. Ent kui ning laps siiski kõigest hoolimata ikka nuttis, tundis Heike end abi- agressiivne tu ja oskamatuna. Pinge aina suurenes, Heike tajus, kuidas õhkkond. temas kasvas viha selle pisikese karjuva sissetungija vastu. Üha Maik ja Kui ema on ise õnnetu, ei suuda ta ka oma lapsele armastust anda. Heike isa oleksid läinud ükskord peaaegu kaklema. Kuidas asi oli niikaugele arenenud, ei tead- nudki Heike täpselt kinni, sest ta ei suutnud kannatada lapse kisa.
digitaalselt ja analoogselt. Aferentne või eferentne? Peab mõtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest räägime? Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud. 7 Neuromediaatorid- · Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid)
Kõik kommentaarid