Seitsetäpp-lepatriinu (0)

ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA 
MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S.
ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS 
RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET 
MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ).
VALGUSLAINED  ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS 
PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA 
ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE 
ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES.
VALGUSLAINE  ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED 
TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA.
NÄGEMISAISTINGU  PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE.
LAINEFRONT - SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE 
OLLA KA TASAPIND.
LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, 
KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD.
VALGUSLAINED ON KERALAINED-  VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD 
NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS VÕNKUVAD OSAKESED 
MOODUSTAVAD KERAPINDU. 
VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL MÕISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS 
FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB 
VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB 
MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI 
AJAÜHIKUS).
LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA 
AJAÜHIKUS.
VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA 
ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, 
KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST 
ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST.
VALGUSE ÄÄRMISED VÄRVUSED: PUNANE (630-760NM) JA VIOLETNE (380-
420NM), MILLE VAHELE JÄÄVAD KÕIK VIKERKAAREVÄRVID: ORANŽ  (630-600), 
KOLLANE (600-570) , ROHELINE(570-520), HELESININE (520-470) JA SININE (470-
420).
PÕHIVÄRVUSED ON PUNANE, ROHELINE JA SININE, SEST NEID VALGUSLAINEID 
ERINEVA INTENSIIVSUSEGA LIITES VÕIB SAADA KÕIKVÕIMALIKU VÄRVIGA 
VALGUSI , KAASA ARVATUD VALGET VALGUST.
INIMESE VÄRVUSAISTING SÕLTUB  KÕIGEPEALT  TEMA SILMA VÕIMEST ERISTADA
KÕIKI VÄRVE.
OSADEL INIMESTEST VÕIB ESINEDA OSALINE  VÄRVIPIMEDUS  (EI ERISTA MÕNDA 
VÄRVI-NÄITEKS SAGELI PUNAST JA ROHELIST). VÕIB ESINEDA KA TÄIELIK 
VÄRVIPIMEDUS, KUI MAAILMA NÄHAKSE MUSTA-HALLI JA VALGENA.
INIMSILM ON KÕIGE TUNDLIKUM  ROHELISELE  VALGUSE.
INFRAVALGUST INIMSILM EI NÄE, KUID OMA KEHA PINNAGA ME TAJUME SEDA 
SOOJUSKIIRGUSENA. INFRAVALGUSEL ON TUGEV KUIVATAV TOIME. 
ULTRAVALGUST INIMENE SAMUTI EI NÄE, KUID NEIL ON TUGEV KEEMILINE 
TOIME. TÄNU ULTRAVALGUSELE ME PÄEVITAME JA NAHA ALLA TEKIB KAITSEV 
PIGMENDI KIHT. ULTRAVALGUST SAAB KASUTADA BAKTERITE HÄVITAMISEKS JA 
SUURES KOGUSES ON SEE KIIRGUS (NAHALE JA SILMADELE) OHTLIK.
NÄITEKS PUNASES, PIMIKULAMBI VALGUSES PAISTAVAD ROHELISED PINNAD 
MUSTANA KUNA ROHELINE NEELAB PUNAST VALGUST JA TAGASI POLE MIDAGI 
PEEGELDADA. KOLMANDAKS VÄRVUSTAJU MÕJUTAJAKS ON ESEME PINNA 
VÄRVUS. VALGE PIND PAISTAB PUNASES VALGUSES SAMUTI PUNANE, SEST VALGE
PIND PEEGELDAB TAGASI KÕIKI VALGUSLAINEID. KOLLANE PIND AGA VÕIB 
PUNASES VALGUSES PAISTA ORNŽINA, SEST ERINEVAD, KUID LÄHEDASED LAINED
VÕIVAD LIITUDES ANDA KA UUSI VÄRVITOONE.
VÄRVUSFILTER- LÄBIPAISTEV KEHA, MIS ERALDAB VALGEST VALGUSEST VAID 
KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA.
PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE 
LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI.
VALGE VALGUS ON  LIITVALGUS  SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB  VÄRVILISTEST
VALGUSTEST.
VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD  AVADE  
VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI
KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI 
PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA.
DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID  TÕKKED  VÕI AVAD OLEMA 
VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS 
KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI.
DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST 
ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE  LIITUMISE  
KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE  KOHTADESSE .
HUYGENSI- FRESNELI  PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE 
JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED 
LEVIVAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES. SEEPÄRAST VÄIKESTE AVADE VÕI TÕKETE
TAGA LEVIB VALGUS KA VARJU PIIRKONDA.
VARJU PIIRKOND- RUUMI OSA, KUHU SIRGJOONELISELT LEVIV VALGUS EI  SATU . 
VALGUSE  INTERFERENTS - KAHE LAINE LIITUMINE, MILLE TULEMUSENA 
ERINEVATES RUUMIPUNKTIDES  VÕNKUMISED  TUGEVDAVAD VÕI NÕRGENDAVAD 
TEINETEIST.
VALGUSLAINETE LIITUMISE TULEMUS: KUI  KÄIGUVAHE  ON VÕRDNE 
TÄISARVU  LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD LAINED SAMAS FAASIS JA 
VÕIMENDAVAD TEINETEIST, SEEGA VALGUS TUGEVNEB. KUI KÄIGUVAHE 
ON VÕRDNE PAARITU ARVU POOL-LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD 
LIITUVAD LAINED VASTASFAASIDES JA NÕRGENDAVAD TEINETEIST 
(VALGUS NÕRGENEB VÕI  KUSTUB ).
KÄIGUVAHE- LAINETE POOLT LÄBITUD TEEPIKKUSTE ERINEVUS ENNE 
LIITUMIST .
INTERFERENTSI ENERGIA JÄÄVUSE SEADUSEST LÄHTUDES: ENERGIA 
PAIGUTUB MAX  PIIRKONNAST  MIN PIIRKONDA
KOHERENTSETEKS LAINETEKS NIMETATAKSE  LAINEID , MILLE KUJU 
(AMPLITUUD, KESTUS) AJA JOOKSUL EI MUUTU.
LAINETE  MITTEKOHERENTSUS  ON  TINGITUD  KAS   LAINEPIKKUSTE 
ERINEVUSEST  VÕI ERINEVA KESTUSEGA PAUSIDEST LAINETES.
KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA  JAOTADA SAMA 
VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE 
LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES).
IGA  AATOM  PEAB PEALE ENERGIAKVANDI KIIRGUMIST END UUESTI „ENERGIAT 
TÄIS LAADIMA“ JA SEE VÕTAB AEGA. SEEGA ERINEVAD  AATOMID  KIIRGAVAD 
ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE  FAASIDE  VAHE HAKKAB AJAS 
MUUTUMA  (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL).
OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM 
VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE.
PÜSIV  INTERFERENTSPILT  TEKIB AINULT  SIIS,  KUI  LIITUVATE LAINETE 
ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA 
INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA 
TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ.  
KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD 
NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA 
TU
  MEDAD  RÕNGAD  . KUI SUUNATA LÄÄTSELE VALGUS, SIIS SUUREM OSA 
SELLEST LÄHEB  LÄÄTSEST  JA PLAADIST LÄBI. KUID  IGALT  PNNALT PEEGELDUB 
OSA VALGUST KA TAGASI. ET ÕHUPILU PAKSUS ON ÜHESUGUNE KOGU RINGJOONE
ULATUSES, SIIS KUJUTABKI INTERFERENTSIPILT ENDAST KONTSENTRILISI 
RÕNGAID. NEWTONI RÕNGAID KASUTATAKSE OPTIKATÖÖSTUSES  LÄÄTSEDE  
KVALITEEDI KONTROLLIMISEKS. KUI LÄÄTSE PIND POLE SFÄÄRILINE, SIIS EI OLE KA
NEWTONI RÕNGAD RINGIKUJULISED.