Loomarakk https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Taimerakk https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Seenerakk https://www.quora.com/Is-fungi-a-multicellular-or-unicellular-organism Bakterirakk https://www.slideshare.net/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
........................................................................................................ 11 Kloroplast................................................................................................................ 12 Seene-, taime- ja loomaraku joonis......................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..................................................................................................14 Rakkude avastamise ajalugu Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839
Rakutuum Koostas: Anna Clay Juhendaja: Adam Larkum Ajalugu Avastas Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) Esimene detailne joonis on pärit 1831.a, autor Robert Brown Raku põhi funktsioon avastati 20.saj Mis see on? Raku tähtsaim osa Asub keskosas Sisaldab pärilikkusainet Eeltuumsetes rakutuuma ei ole Rakutuum rakus Ehitus Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise tuumamembraaniga Tuumamembraani sisemuses asub karüoplasma ja poorid Rakutuum on kujult ümar või ovaalne Tavaliselt igas rakus üks, kuid leidub ka erandeid, kus rakus on mitu tuuma või pole ühtegi Tuuma keskel asub tuumake, kus moodustuvad ribosoomid ja RNA Tuum on täidetud tuumaplasmaga Rakutuumas asuvad ka kromosoomid Rakutuuma joonis Ülesanded Juhib kogu raku elutegevust Säilitab ja annab edasi pärilikkuse informatsiooni Läbi tuumamembraani toimub infovahetus tsütoplasma ja karüoplasma
Kloroplastid 11a Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline
............................ teel, siis rakumembraan sopistub ümber selle aineosakese ja ta neelatakse ,,alla". Seenerakul on rakumembraani peal veel kitiinist (mis ainest?) rakukest. chryssy 2007 Tööleht: Rakk 11. Vali sobivaim vastusevariant. 7 p A. Rakkude ehitust ja talitlust uurib a) tsütoloogia b) histoloogia c) anatoomia d) füsioloogia B. Kõige suuremad rakud on a) pärmiseened b) mükoplasma c) munarakud d) närvirakud C. Enamasti paljunevad seened a) seemnetega b) juurtega c) pungudes d) eostega D. Difusiooni teel liiguvad rakku
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid http
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide
Kõik kommentaarid