Rootsi renessanss – 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate is...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletun...
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (12...
Kordamis küsimused 10.09 1. Iseloomusta keskmist kividega Eestis (asula kohad, töö ja tarberiistad, elatus alad). 1967 aastal leiti sealt õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta, neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõ...
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju...
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...
Küsimused 23.09 1. Miks on Eesti muinasusundi uurimine keeruline ja raskem? Sest muidseid uskumusi, nagu ka üldse kaugema mineviku inimsete vaimumaailma kajatavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju hal...
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõ...
TÖÖLEHT TEEMAL: RISTIUSU SÜND. VT. ÕPIK LK. 170-175, 183-187 ning esitlus Teras. Ülesanne: Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kujunes välja mõiste kristlus? Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, kuna ei oldud nõus kummardama nende jumalaid. Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus lasi Jeesuse vangistada. Jeesus mõisteti juudi preestrite survel surma- löödi risti Kolgata mäel. Jeesus oli tema pooldajate meelest messias(päästja) ehk christos- sellest ka nimi kristus. 2. Miks hakkas kristlus levima Rooma riigis? (3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli,...
Millised olid Hitleri esimesed sammud Suur-Saksamaa idee elluviimisel? 20.sajandi alguses oli Saksamaal suur majanduslangus, mille käigus kaotasid inimesed usu valitsusse ja see andis võimaluse Hitleri võimule tulekuks. Pärast Esimest maailmasõda, kus sakslased kaotasid ja jäid häbisse, otsustas Führer Adolf Hitler tõsta Saksamaa suureks parimaks riigiks ning selleks oli tal suur plaan, millel olid väiksed sammud, kuid need olid kaalukad. Hitler alustas vaikselt. Esialgu hakkas ta looma korda Saksamaal. Kohe pärast võimule saamist, kaotas ta demokraatia täielikult. Ta lõi üheparteisüsteemi, elimineeris vastased. 15.september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus. Saksamaast sai diktatuuri riik, kus valitses suur propaganda ja inimesi hoidi pidevalt surmakartuse all. Nüüd võis Saksamaa valitseva seisundi loomine alata, esialgu Euroopas,...
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aas...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Risti...
VANA KREEKA MÜTOLOOGIA POSEIDON Nikolai Piskunov 11 kl. POSEIDON · Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolend...
Barokk ja Klassitsism Barokk 16.-18. sajand ● ovaalsed vormid, sambad ● valguse ja varju kontrast ● arhitektuuris suured paleeansamblid - rõhutavad valitseja võimu ja vägevust ● katoliku kiriku vägevus Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad : ● sümmeetria, ● paraadlikkus, ● eenduvad ja taanduvad pinnad ● ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Kadrioru loss Maalikunst ● tumedamad toonid, ● kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. ● Maalisid sujuvate värviüleminekutega. ● Ilma kindlate piirjoonteta. ● Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Maalikunst ● Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. ● Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. ● Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. ● Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. ● Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on dia...
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. * Aktiivsemad metsavennad old Pärnu-,Viru-ja Võrumaal rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude akktiviste maal, korraldati diversioone raudteele. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julg...
3.Õppetöö Aleksandrikool töötas linnakoolina Vene linnakoolide 1872. aasta põhimääruse alusel. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. 1890/1891. õppeaasta tunniplaani järgi olid kooli õppeaineteks usuõpetus, vene keel, aritmeetika, geomeetria, üldajalugu, Vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus, eesti keel, ilukiri,joonistamine, saksa keel, aiatöö. Hiljem lisandusid laulmine ja võimlemine.Kooli tegutsemise jooksul suurenes pidevalt vene keele tundide osakaal ning vähenes eesti ja saksa keele tundide arv. Aja jooksul süvenes ka kooli põllumajanduslik kallak. 4.Õpetajad Kooli esimene inspektor Anton Anson andis ka aritmeetika, geomeetria, ajaloo, maateaduse, loodusloo ja vene keele tunde nooremates klassides
Jumal Anubis Anubis oli tähtsamaid Vana-Egiptuse jumalaid. Teda kujutatakse sageli maalidel ja nikerdustel üleni musta šakaalina. Must oli viljakuse värv ning seda seostati surma ja taassünniga hauataguses elus. Anubis oli iidne Egiptuse allilma jumal, kes kaalus surnute südameid. Ta oli ka balsameerimisjumal. Tema püha on 22. jaanuaril ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid. Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Vana Kuningriigi püramiidides olid tekstid, kus ta oli seotud vaaraode matmisega. Sel ajal oli Anubis kõige tähtsam surnute jumal, kuid ta asendati Keskmise Kuningriigi ajal Osirisega. Allikad: Vikipedia C. Clifford „Aardekütid” Helena 5. Klass
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi. Asulaid kaevates keskendutakse profaansele poolele, kui sealt tuleb midagi veidrat, siis hakatakse uurima. Danebury oppidum, Inglismaal. Matusepaigad, lisaks tuli välja hunnik lohke, kus polnud tavapäraseid leide nagu säilitamiseks vili vms, vaid just nt loomaluid või potte. Structured deposits- deposiidid mis pole rämps, vaid kindla tähendusega, meelega maetud. Rooma ajalugu algab traditsiooniliselt 509. eKr. Järgmise 2,5 at vältel laienes ipeerium üle kogu Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude. 264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade näol. Edasi liikusid vallutused V-Aasias ja Süürias.
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
, parketi ja tekstiilist, ja fantastiline arhitektuursed motiivid. 9 Kokkuvõtte Meie kirst ei ole valmis aga loodetavasti saame järgmiseks tunniks valmis, pool raskemat tööd on juba valmis. Plaanime 17märtsiks töö valmis teha. Meie töö õnnestus. Loodan ,et referaat meeldis. Referaati tehes sain väga palju teada kirstudest, Võtsin materjali http://www.greydragon.org/library/chests.html https://ru.wikipedia.org/wiki Raamat Tallinna ajalugu 10 Lisad Töö algus, pilt 1. Tahme,et töö oleks selline. 11 Kuue parda kirst. Paneeli kirst. CASSONI kirst. 12
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolin...
!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi...
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
Astrid Standberg Mida tähendab minu jaoks Balti kett? 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riiga ja sealt Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus. Moodustati rahvarinde esindajate poolt Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust. Selle keti abil said ka Balti riigid oma suhteid arendada ja neid paremaks muuta. Balti rahval olid siiski sarnased tulevikutaotluse...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
ligipääsmatud arheoloogiliselt.Asustusarheoloogia suhteliselt halvasti teada. Kipub jätma Egiptusest muljelt, kui vähe linnastunud maast. Säilinud on need asjad mis ehitati sinna kuhu üleujutus ei ulatunud, hauad ja templid,põllumaast eemale.Valdavalt läänekaldale, sinna kuhu päike loojub seal on surm, hauad säilinud, Egiptuse kliima on kuiv soodus , orgaanilise materjali säilimiseks, see nüüd omakorda loob muljet, surnukultus väga oluline. Egiptuse ajalugu Areng kuni 4 at oli aeglasem ,suuri asulaid ei olnud , alam-egiptuses ühtemoodi, võrdsed elanikud,majakesed ja haudade järgi ,ülemegiptuses teistmoodi , pigem rikkalikumad ja suuremad ,sotsiaalne kihistus. Murrang toimus 4 at .kiiresti , (Uruki ajajärk mesos) ülem-egiptuses oli kiirem areng, kujunesid 4 at keskpaigast alates kolm suuremat keskust (Hierakoppolis,Nagada.,Abydos)Tuntumad hauad Abydoses, ühe valitseja hauast esimesed kirjamärgid.piltkirjalised märgid, (pole veel küpse
e e(kriips) i i (kriips) kõiki hääldadakse pikalt. u u(kriips) k(koma all), l (koma), n (koma), g (üleval koma)- heliliselt v.a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased.
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter,
RÜÜTLID RÜÜTLID JA LINNUSED RÜÜTLID 11. sajand täisvarustuses rüütel. Sadula ja kammuste kasutuselevõtt 9. sajandi keskel suurendas märgatavalt ratsameeste sõjalist tõhusust. Nende toel said mõõk ja oda hoopis suurema löögijõu. Algul kasutati oda torke- ja viskerelvana. Tõeline sõjatehniline läbimurre saabus aga 11. sajandil, mil leiutati langetatud piigi tehnika: rüütel galopeeris täiel kiirusel vaenase poole sirutas oda välja ja tappis vaenlase. VARUSTUS
aktivist ja veetis alates 1962. aastast 27 aastat vanglas. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Pärast vabanemist 11. veebruaril 1990 propageeris ta leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Ta valiti presidendiks esimestel vabadel ja demokraatlikel valimistel LAV-s 27. aprillil 1994. Tema ametiaeg kestis 1999. aastani. Nelson Mandela pälvis 1993. aastal koos Frederik de Klerkiga Nobeli rahuauhinna. Ajalugu Esimesed inimesed, kes tulid LAVi olid Portugali maadeavastajad. 1487. aastal leidis Bartolomeu Dias kõrge neeme, millele ta pani nimeks „Cape of Storms“. Hiljem tehti sinna koloonia ning orje toodi Indoneesiast, Indiast ja Madagaskarilt. Vahepeal on riik olnud Hollandi ja Inglismaa kätes. 1867 leiti LAVist kalliskive ning 1884 kulda. Tänu sellele tuldi Euroopast ka LAV’i ning loodeti sellega raha teha. 1910 31.mail said LAV iseseisvaks riigiks.
Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine. Viimasel ajal on toimunud valglinnastumine, rahvas valgub suurtele põllumassiividele. Vanasid ning mahajäetud talusid on palju, ...
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseer...
•Sakslaste liikumist itta õhtuas Lüübecki linna rajamine 1143.a. • mis sa lähtepunktiks järgmistele sündmustele.. •Peale Meinhardi surma määrati uueks piiskopiks Berthold. •1096 said Euroopas alguse ristisõjad. •1186 määrati ametisse esimene Liivimaa piiskop Meinhard •1196 Berthold, tõi kohale esimesed saksa rüütilid. •1201 Asutati Väina jõe suudmesse ristisõdijate tugipunkt Riia. •1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetk...
Eluolu suure sõja ajal Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõda kurnas sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. Pingutustele vaatamata langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid mitmed epideemiad. Sõja algust tervitati enamikus Euroopas maades lausa ülevoolava rõõmuga, peagi olukord aga muutus. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Kerge ei olnud ka neil kes jäid koju. Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said nad aga tunduvalt vähem kui mehed omal ajal. Kõik see aitas lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Senine traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Igapäevaelus ei olnud ükski riik valmistunud sõjaks, seetõttu ...
Kas Eesti oleks pidanud 1939. aastal end sõjaliselt kaitsma? 1939. aastal Eestis langetatud otsused on tagantjärgi saanud suure kriitika osaliseks. Loobudes varem antud lubadustest ega osutades mitte mingisugust vastupanu, langes Eesti Nõukogude võimu alla. Kas Eesti oleks aga pidanud 1939. aastal end sõjaliselt kaitsma? Muidugi on hea olla tagantjärele tark ja öelda, et Eesti oleks võinud astuda oma kodumaa eest välja ning võidelda surmani iseseisvuse eest, kuid tõsiasi on see, et tegelikkuses ei oleks väiksest Eestist enam midagi järele jäänud. Jälgides pingsalt Poolas toimuvat sõjategevust, tuli ilmsiks, et Stalin ei hooli kübetki aina suurenevast ohvrite arvust ning esiplaanil oli alade vallutamine ükskõik mis hinnaga. Stalini suhtumisest ja hoiakust oli juba näha ilmselgelt üleolekut, mis omakorda vähendas eestlaste usku võitmisesse ning alandas enesekindlust ja muutis meeleolu. Lisaks oli vaja teha antud otsus...
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
GEORGE BERNARD SHAW Raul Tiitus George Bernard Shaw Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühenda...
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid ...
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane” Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad. Loodeti iseseisvuse taastamist ning demokratiseerida valitsevat reziimi. 1...
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille...
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
docstxt/14442327849054.txt
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve ...
6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat?
Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused Pärast Esimest maailmasõda, 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele. Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit. Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike. Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes. Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents. Mõlema sõja lõppedes kasvas Ame...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
Lk 95 2,3 2. Minoiline Mükeene Sarnasused Lineaarkiri Lossid(nende juures paiknevad laoruumid ja töökojad) Ilmselt ei tekkinud kummastki ühtset ja püsivat riiki Lineaarkirjatahvlid puudutasid peamiselt majapidamist Loss suur majapidamiskeskus Koguti andamit Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus Kreetapärane olme Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid Erinevused Kõrgem ühiskonna- Madalam ja kultuuritase ühiskonna- ja Sõja...
Mõisted 34-39 Hierarhiline – astmeline allumise süsteem. Maaühiskond – linnu vähe, suurem osa inimesi elab maal. Vaarao ehk Egiptuse kuningas – oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollil...
Mõisted ja seletused Viljaka poolkuu ala – piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsioonid. Alepõllundus – põlluharimise viis, mida kasutati metsarikkamates piirkondades. Põlde valmistati ette puid põlema pannes ja seejärel kasutati tuhaga kaetud maad põlluna. Linn – suur asula või haldusüksus, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega ning sellele on antud linnaõigused ja linna nimetus. Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid...
Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleo...
Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite Korintose ikonograafiast Referaat Vana-Kreeka kultuuriloost 2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud ku...
Üliriigid Külma sõja ajal Külmas sõjas kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid ...
Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine - sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumine toimus 24. veebruaril aastal 1918. Sellel aastal kuulutati välja iseseisvusmanifest. Eesti taasiseseisvumine toimus 20. augustil aastal 1991. See toimus rahumeelselt tänu Nõukogude Liidus alanud perestroikale ja Ülemnõukogu vastuvõtt otsusele, et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks? Eesti iseseisvumisel võideldi korraga mitme võimsa välisvaenlasega, kelleks osutusid Nõukogude Venemaa ning Saksamaa. Nii jõudiski olla Eesti rahulikult ainult üks päev iseseisev, kuna järgmisel päeval tungisid sisse juba Saksa sõdurid, kes okupeerisid Eesti. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Valitsus asus...
Augusto Pinochet Sissejuhatus Täispikk nimi: Augusto José Ramón Pinochet Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee 1971-1972 Santiagos garnisoni juhataja 1972-1973 maavägede staabiülem Valitsemisaastad Pinocheti võimule tulemisele aitas kaasa USA sekkumine Tšiili siseasjadesse aastatel 1959-1973, er...
Martino da Como Maestro Martino või Martino Como, oli Itaalia 15. sajandi kulinaaria ekspert, kes oli võrratu oma alal ja sel ajal. Teda võib lugeda Lääne esimeseks kuulsaks kokaks. Ta tegi oma karjääri Itaalias ja oli peakokk Roman Palazzo paavsti Patriarhaadis Aquilea Maestro Martino Tema eakaaslased aplodeerisid teda, teenides kokkade vürsti epitaafi. Tema raamatut Libro de Arte Coquinaria peetakse pöördepunktiks Itaalia gastronoomilise kirjanduse ja ajaloolise registrina üleminekut keskaja köögist renessansi kööki. Sünnikoht ja karjäär Maestro Martino sündis 1430. aastal Torres, Belnio Valley külas. Tema karjäär algas ilmselt Põhja-Itaalias, sest teda on nimetatud erinevalt nii Martino di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks. 1460-ndatel rändas ta rooma et Ludovico Trevisan-ile kokata. Tunnustus ...
Muutused maailmas 20. sajandi alguses Arutlus Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand. 20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine, mis väljendus hirmasas esimeses
Anne Frank Koostajad:Jana Raudsepp, Kristelgeelika Tihosin 12. juuni 1929 Frankfurt märtsi algus 1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeal...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud võõrvägede eest. Asuti suhteliselt soisel alal ning riik oli piiratud jõe ja Punase mere ning Vahemerega. Maa geograafiline eraldatud ja ühiskonna tihe seos loodusega põhjustasid Egiptuse pikaajalise stabiilsuse, sest inimesed pidasid seoses olevaks inimlikku ja looduslikku korda – seega nad ei rikkunud igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist. Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi