50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sjuskina
Õppematerjali autor
Kindlasti oli tal tarvis kilbikandjat, kannupoissi, tõenäoliselt ka teenrit, kerges varustuses ratsanikku luureks ning üht või kaht jalaväelast (vibu- ja ammukütid) valvuriks. Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võeti ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid
Ratsuga hoo sisse saanult võis odaga kohutava löögi anda, selline sõjapidamisviis oli Euroopas kaua levinud: õigel hetkel pidi selliste odadega varustatud rüütlisalk lahingusse tormama ja otsustava hoobi andma. 14. sajandil kohtas selline sõjapidamisviis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Samuti jalameeste ettesirutatud piigid võisid otse pealetormavad rüütlid hävitavalt purustada. rüütli kaitserüü koosnes mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, seljakaitsest ja rinnakilbist. Relvastus keskajal Keskaja relvastus oli hästi mitmekesine, ning muutus järsult võrreldes eelnevate perioodidega. Üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid. Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga
paksud müürid. See ajastu on ka kuulus rüütlite poolest, keda võite juba ette kujutada kandsid raudrüüd, mõõka ja kilpi, mis oli muidugi kohmakas ja raske. Ratsameestele tekkis juurde piik, mis on oda järelkäia. Väga palju oligi teivasrelvasid, oma erinevate otstega. Ratsavägi mängis tähtsat rolli, olles selleaja ,,tank", kuid kogu see varustus oli kulukas. Armees oli ka hulk maaväge, mis koosnes peamiselt odameestest ja vibulaskjatest, kuid sinna juurde käivad ka rüütlid, mis on nagu omaette liiga. 9 Varajane modernism Kui eelmisel ajastul leiutati püssiroht siis nüüd varajasel modernismi ajastul hakati seda laialdasemalt kasutama ja tehti ka selle jaoks sobivamaid relvi. Suuremaks leiutiseks sellel alal oli kahur, mida sai lasta sisse tungiva armee, kindluste, maabuvate laevade pihta ja ka meresõidukitel endil kasutada. Kuid see oli ikkagi suur metallist kolakas ning seda oli raske transportida
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine
aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel
Keskaegne relvastus Marek Lind Narva Eesti Gümnaasium 7. klass 2010 Narva Aineõpetaja Tanel Mazur Sisukord - Sissejuhatus lk 3 - Külmrelvad lk 4-6 - Kaitse lk 7-9 - Laskerelvad lk 10-11 - Piigivõitlused 12-13 Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda.................................................................................6 Oda.....
Moodne rakend kandis veojõu looma kõrilt õlgadele, mis võimaldas loomal korralikult hingata ning ei väsitanud teda nii kiiresti ära. Samuti hakatakse künni ja veoloomana rohkem kasutama hobust kuna viimane on härjast kärmem. Kuid hobuse, kes hakkas tasapisi härga kui peamist töölooma välja vahetama, kõrval ei saa mainimata jätta ka Vahemere piirkonnas põllutöödel laialdaselt kasutatavat väärtuslikku töölooma - eeslit. Kui 13. sajandil olid raskeltrelvastatud rüütlid Euroopa eliitväeks, siis püssirohu arenguga hakkab nende tähtsus vähenema. Kuna tulirelvi said kasutada ka jalamehed, siis hakkas kasvama jalaväe tähtsus. Jalameeste sekka hakkasid ilmuma hellebardid ning piigid, millega oli võimalik rüütlite ratsaväe rünnakule vastu seista. Nii hakkaski ratsavägi järk-järgult oma tähtsust kaotama, samuti ei olnud feodaalide linnusedki enam vallutamatud need võis lihtsalt suurtükkidega puruks lasta. Kuid 14
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid