Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusel...
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn..........
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegaede olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad...
Eestlased Soomes. Kas rahva reeturid või hoopis meie saadikud? Keegi ei tea, kui palju neid on. Nad tulevad ja lähevad, sõeluvad üle lahe edasi-tagasi. Räägitakse, et nende taskud rebenevad eurode raskuse all. Avalikkusele on Soomes töötavate eestlaste tulekud- minekud üldjuhul näha reedeti ja pühapäeviti suurel laeval, mida hüütakse orjalaevaks. Suurte kottidega, väsinud nägudega. Väikeste kottidega, õnnelike nägudega. Kantseldatakse lapsi, kurjustatakse nendega, kui nood usinasti soome keelt ei harjuta. Magatakse toolidel ja põrandal. Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi. Eestlastest võib saada Soome suurim vähemusrahva rühm, kelle arvukust hinnatakse kuni 100 000 hingele. Mitteametlikult. Ametlikult on Eesti konsulaadi arvepidamises kirjas, et Soomes töötab 42 000 Eesti kodanikku, kes elavad enam kui kaheksasajas paiga...
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Emigratsiooni käigus lahkuvad inimesed oma koduriigist ning lähevad välismaale elama. Üldjuhul on selle põhjuseks lootus leida paremaid elutingimusi. Miks suureneb aga emigratsioon Eestist ja seda eriti nooremate inimeste seas? Eestis on emigratsiooni probleem hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel. Kõige muret tekitavam on see, et lahkujateks on peamiselt noored. Nad soovivad leida endale paremaid elu- ning töötingimusi. Ka üldise arvamuse kohaselt sisendatakse juba varakult noortele, et Eestis on nii halb ning kui soovid ennast tõsiselt arendada, tuleb kaugemalt võimalusi otsida. Noorte väljarände tulemusena hakkab omakorda aga rahvastik vananema ning võib tekkida kvalifitseeritud tööjõu puudus. Emigratsiooni lihtsustab see, et riigid ei ela enam isolatsioonis ja piirid on lahti. Inimestel on väga lihtne lahkuda ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuava...
Koostas: Mihkel Aulik Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovil ajal või kokkulepitud ajal. Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada. Hetkel ma veel valimas ei ole käinud aga järgmised valimised on üsna peagi. Selles ma veel väga kindel ei olegi et kas võtan valimistelt osa, sest et siiamaani pole ükski erkond oma lubadustest kinni pidanud aga eks see veelpaistab lähi nadalatel, et kelle poolt hääletan. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidk...
Terrorism ei võrdu Islamiga Veronica Joller Lolita Ojasu 7.e Tänapäeval kasutatakse sõnu moslem ja terrorist sünonüümidena. Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuriteg...
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse arvutimängu populaarsuse põhjusi. Samuti soovist teada miks see mäng meeldib Tapa Gümnaasiumi õpilastele. Uurimuse läbiviimiseks uuriti materjale internetist ja küsitleti Tapa Gümnaasiumi õpilasi erinevatest vanuseastmetest. ...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Referaat Prostitutsioon - inimkaubanduse vorm või vaba valik? Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või ...
Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga? Töö esmärk on kirjeldada, mis on põhjused, miks Šveits ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Et mõista paremini Šveitsi valikuid arutlen, kui suurt osa mängib kõiges selles Šveitsi ajalugu, majanduslik olukord ja rahvuslik identiteet. Kas Šveitsile on kasulikum olla neutraalne või mitte? Esimeses peatükis keskendun ajaloole ja sellel, mis mõju on ajalool Šveitsi tänastele otsustele. Teine ja kolmas peatükk kirjeldavad vastavalt Šveitslaste identiteeti ja majandusliku olukorda. AJALUGU Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost vahemikus Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291. aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistk...
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused. Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid o...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis Vabariigis Eesti sai taas iseseisvaks 20. Augustil 1991. aastal. Aja möödudes on muutunud ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku ...
Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma. Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda. Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel ...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vavariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas kõne võidupühal 23. Juunil 2014 Valgas. See on olmekõne, milles on olemas tervitus, õnnitlus, ajaloolised ja poliitilised aspektid. Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Head Läti võitlejad, kõik meie liitlased, sõbrad, lugupeetav president Bērziņš. Hea Eesti rahvas.“ Kõne teema on sõnades: „95 aastat tagasi võttis Eesti vägi koos Läti üksustega meie ühist vaenlast, keda teame Landeswehri nime all. See oli Võnnu lahing. Kas NATO tuleb ikka Eestit kaitsma, kui see peaks vajalikuks osutuma? Kas oleme oma vabaduse kaitsmiseks valmis rohkem panustama, loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadustest?“ President mainis oma kõnes Ida-Ukraina olukorda praegu, mida eesti rahvas nägi 1940. ja 1919. aastal. Mainis ka NATO tähtsust ja kasulikkust meile. Ka väga oluline r...
Eesti tulevik Ajal, mil „rohelised mehikesed“ sammuvad üle piiride nagu neid polekski, peame tahest tahtmata koondama oma mõtted nii enda kui riigi tulevikule. Üheks olulisemaks probleemiks hetkel Eestis on meie julgeolek, mistõttu keskendun antud essees pigem Eesti julgeoleku tulevikule kui üldisele tulevikule. . Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näit...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised............................................................................
Euroopa Nõukogu • Euroopa Nõukogu – EN Ajalugu • EN on vanim Euroopa institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ...
3 maailma kõrgeimat hoonet Burj Khalīfah • Asukoht: Dubai • Kõrgus: 828m • Avati 4. jaanuar 2010 • Ehituse kestus: 6 aastat 200 6 • Peaarhitekt on Adrian Smith • Hoone tellija/praegune omanik on Emaar Properties • Hoones on 160 korrust • Maailma kiireim ja kõrgeim lift (64km/h) • Hoone ümber on ka purskaevusüsteem, mis on 250m pikk ning purskab vett 150m kõrgusele. • Süsteemi valgustavad 6600 valgustit ja 50 värviprojektorit. • Veemängu taustaks lastake ka muusikat. Huvitavaid fakte • Seal on ka eluruume • 39 alumist korrust on hotell • 7500 ehitustöölist ja lihttöölised • Hoone maksumus 1,5 miljardit dollarit Shanghai Tower • Kõrgus: 632m • Ahituse algus: 2008 • Valmimisaeg: 2015 • Asukoht: Shanghai • Kavandajaks Gensler • Hiina arhitekt Jun Xia • Hoones 121 korrust • Korrustel 84-110 asu...
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti liikmelisus ÜROs ● ÜRO...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete...
Milline poliitiline ideoloogia sarnaneb kõige rohkem minu maailmavaadetega? Ma olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Põhjuseid on mitmeid - ma usun, et parim viis riigi majandust üleval hoida on vaba ettevõtlus ja ettevõtjate suur osakaal, kuid samas pean ka tähtsaks, et riik suudaks aidata neid, kes ise endaga toime ei tule. Üldsõnaliselt pean tähtsaks, et kõik saaksid elada võimalikult täisväärtusliku elu. Vaba ettevõtlus ja liberaalne majanduspoliitika veavad riiki tublisti edasi, kuid kui ühel hetkel on vaja ei astuks ma ka vastu riigi sekkumisele majandusse. Kui selle arvel pääsevad inimesed töökohtade kaotusest ja riik kahjumist, siis on see vajalik. Klassikaline liberalism räägib, et heaolu loob iga indiviid ise. Ma nii ei arva, minu hinnangul saab luua igale indiviidile head võimalused kogu ühiskond ja süsteem üheskoos. Samal ajal kui algsed liberaalsed väärtused vaatavad viltu erinevatele toetustele, arvan mina, et on õige t...
Nüüdisühiskond- Kas ühiskonna arengu lõpp? Mõiste nüüdisühiskond, see on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks mõelda muude valdkondade edasiarendamisele. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured teha...
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised...
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustat...
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
1. Riikliku või kohaliku halduse üksus. - Maakond on riikliku halduse üksus. - Vald ja linn on kohaliku halduse üksus. Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseeri...
Maidan Maidan – Iseseisvuse väljak Kiievis..Meeleavalduste ja rahutuste laine Ukraina pealinnas Kiievi *algas 21. novembri õhtul 2013. *Ukrainlased alustasid spontaanseid proteste pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga. *Protestijad on nõudnud valitsuse tagasiastumist, umbusaldushääletust presidendile Viktor Janukovõtšile jaennetähtaegseid valimisi. Poliitikaeksperdid on eri arvamustel, kas Euromaidani liikumine on revolutsioon, kuid mitmed protesti eestvedajad kasutavad juba seda terminit sageli. Mõned Ukraina meediakanalid nimetavad liikumist "Eurorevolutsiooniks" Protestid jätkuvad, vaatamata Ukraina politsei arvukale kohalolule ning üha enam üliõpilasi ühineb meeleavaldustega 30. novembri varahommikul ründas valitsus demonstrante vägivallaga, mis muutis protestid ainult ägedamaks, nii et j...
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks ...
Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu ja tal ei olnud enam midagi parata. Seda enam et talle pakuti päris head tööd Tallinnas ja otsus oli vastu võetud lõplikult. Mul oli väga huvitav ümber kolida, rääkis Julia. Saada teada midagi uut elus. Algus...
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
Juhtkiri: Kõikvõimalikud illegaalsed ärid kooli territooriumil ei ole õigustatud. Viimaste aastate jooksul on Tallinna koolides olnud aktuaalseks teemaks koolis tegutsevad nö. ettevõtjad. Ettevõtjate all peame silmas keelatud ainete (nt mokatubakas, kanep, erinevad uimastid ja narkootikumid) müüjaid. Paraku on äritegevust märgatud ka Pirita Majandusgümnaasiumis, mis langetab kooli mainet. Miks õpilased riskivad võttes enda peale sellise tegevuse? Kindlasti on selle teatud tagamaad. Levinud põhjendused on rahapuudus või lihtsalt oma lõbuks tegelemine. Paljud diilerid on ka ise ainete tarvitajad, mistõttu nende jaoks on tegevus väga kasulik, sest ostes hulgi saavad nad kauba soodsamalt kätte ning pealekauba saavad igalt ostjalt teatud summa kasumit. Kuid kas selline tegevus on tõesti nii kasutoov, et tasub iseenda nahaga riskida? Toimetuses on toimunud pidevad diskussioonid antud teemal ni...
Tulgu mis tuleb Rutt Poolakese II KU Barack Obama kõne jääb kõikidele kindlasti väga pikaks ajaks meelde. See kõne oli eriline mitte ainult sisu poolest, vaid ka selle poolest, kui siiralt ja nauditavalt Obama seda edasi andis. Kõne kinnitas eelkõige Eestile ja teistele Baltimaadele, et nad on kaitstud ning mitte kunagi ei kaota nad enam oma iseseisvust. Olles kõne ära vaadanud, paistis silma just see, kuidas Obama suhtus Eesti riiki. Ta tõi välja, kui palju on Eesti kannatanud, olles üle elanud erinevad okupatsioonid, rõhumised, sõjad, küüditamised jne ning kuidas peale kõike seda on Eesti riigil õnnestunud jääda vabaks. Ka minu arvates on see väga imeline, kui palju on Eesti üle elanud ning ma olen väga õnnelik, et ma elan vabas, sõltumatus ja demokraatlikus riigis. Obama mainis ka, kui oluline oli...
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevus...
Tere, tublid kaasvõitlejad. Aitäh, et hoiate jätkuvalt kõne all Eesti elu pakilisi muresid ja propageerite osavalt EKRE programmilisi seisukohti. Lubage siinkohal omalt poolt mõned mõttemõlgutused nn. innovatsiooni teemal juhuks, kui peaks jutuks tulema. Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja uudiseartikkel OECD järjekord...
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omand...
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta april...
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu ...
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
Monarhia vs Vabariik Kõigepealt tuleks need kaks mõiset vist lahti seletada, nimelt monarhia on üksikvõim ning vabariik on see kui riigis ei valitse ainult üks inimene, vaid hääleõigust on ka mitmetel teistel (nt:parlamendi liikmetel, rahval vms). Kui nüüd seada küsimuseks ,et kumb neist on parem siis on ka selle vastusega nii nagu paljudel teistel küsimutel ,ehk igaühu jaoks võb olla see vastus erinev, kuna tavaliselt igal asjal on oma plussid ja miinused. Mina kaldun miskipärast vastuseks leidma seda vabariigi varianti, sest kui on rohkematel kui ühel inimesel õigus riigi valitsemisel oma nõuandeid vms välja pakkuda peaks olema ka riigi juhtimine mingil määral lihtsam kuna siis on suurem lootus otsuste vastuvõtmisel mitte eksida. Aga jällegi on vabariigi halb külg see ,et kui igaüks tahab oma ideed ellu viia siis ei pruugi see valitsemine ka kõige kergem olla, kuna tülisid tekib rohkem ja samas ka võibolla mä...
.................Kool................................. ......Klass......... ......... SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Juhendaja: ..................... .................... 2014 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1.Sissejuhatus............................................................................................................... 3 2.Riigilipp.......................................................................................................................4 3.Riigivapp.................................................................................................
Laps sõdurid Süürias Hanna-Antheia Stern, Reiko Mägi, Hannes Soomer, Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2. Osalisriigid ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ 1. Põhiseadus: mis on põhiseadus ehk konstitutsioon, miks on see tähtis, mis aastal võeti vastu praegu kehtiv EV põhiseadus, millest on seal juttu (õp. II osa lk 52-55) Põhiseadus seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse. See on tähtis, et ühiskonnas ei valitseks toores jõud, vaid õigus ja õiglus. See võeti vastu 28.06.1992. Selles on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamas valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted jms. 2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koa...
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- j...
Internet uus narkootikum? Kakskümmend aastat tagasi oleks kõlanud imelikuna kuulda nelja aastase lapse suust sõnu, et tule aita mul arvutimäng käima panna. Tänapäeval on see enamikes peredes muutunud reaalsuseks. Rääkimata noortest ja täiskasvanutest, kes lisaks tööle veedavad palju aega arvutis Internetis pakutava meelelahutuse seltsis. Enamik inimesi kaotab arvuti taga ajataju ja ei pane end ümbritsevat enam tähelegi. Kas Interneti maailmast on kujunemas meile uus narkootikum, millega kaasneb mitmeid ohtusid? Üha enam väikseid lapsi on sõltuvuses Interneti mängudest. Ühest küljest on see hea, sest need õpetavad lastele inglise keelt ja arendavad loogikat, kuid tihtipeale lasevad vanemad oma võsukestel liiga kaua aega arvutis veeta. Lõpptulemuseks ongi haiged silmad ja seljad ning vähene sportlikkus, sest arvuti taga istumise kõrvalt ei jää aega treeningutest osavõtmiseks. Aastai...
Alkohol noorte seas Triin Laud Fakte Keskmiselt alustatakse alkoholi tarbimist vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal tõuseb. 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% Alkoholiga kaasnevad haigused: Südameveresoonkonna haigused Välispõhjused Seedeorganite haigused Psühhiaatrilised haigused Pahaloomulised kasvajad Purjus noorte ohud Alaealiste organismi alkoholitaluvus on väiksem, seepärast tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini. Purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks: minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi. Ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks. Mida alkohol organismiga teeb? Pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. Tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad. Poistel väheneb meessuguhormo...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poo...
Lauka Põhikool 8.klass Islam Koostaja: Angela Savenkov Juhendaja: Signe Rattiste Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinna...
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2....
Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus Koostajad: Silja Veddel,Anette Haidak, Kelly Seinpere Lapstööjõud ...on alla 15aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järgi). Eriti kasutavad lapstööjõudu rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad Tänapäeval on selle osakaal langenud pere sissetuleku kasvu, koolide leviku ning lapstööjõuseaduste leviku tõttu. Arengumaades on siiani levinud. Ajalugu Tööstusrevolutsiooni ajal võeti vabrikutesse ohtlikele aladele tööle lausa 4aastaseid lapsi. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 1900. alguses töötasid noored poisid klaasitööstustes, mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat. Paljud lapsed töötasid 16 tundi päevas. Pildil: Gaza tunnel Ajalugu 19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, e...
Energiajookide tarbimine Lüganuse Keskkoolis Eesmärgid Kui palju juuakse energiajooke lüganuse keskkoolis ülevaade energiajookide mõjust noortele Kirjanduse ülevaade Click to add text http://www.narko.ee/energiajoogid/ http://http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/14asjamidate http://www.terviseinfo.ee/blogi/3298kuidasjuuaenergiajooki Töö hetkeseis Küsimustik · Kui noorelt proovisid esimest korda energiajooke? · Mitu korda päevas jood energiajooke? · Mitu energiajooki jood nädalas? · Milliseid energiajooke oled juba proovinud? · Kumba eelistas rohkem, kas limonaadi või energiajooki? · Miks Sa seda üldse tarbid? · Kas oled teadlik selle mõjust Sinu organismile?
Noorte tööotsijate hulk on viimastel aastatel suurenenud. Sellele on kaasa aidanud majanduskriis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti on Eesti tööandjad hakanud töötajates hindama rohkem kogemusi.Töö leidmine on raske praegu kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvab ka kõrgharidusega töötute hulgas. Noorte olukord tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Noorte kahjuks räägib ka vanus, paljudel neil puudub kõige tavalisem haridus ja varasem töökogemus. Nendel, kes on koolist väljalangenud on tööleidmise võimalused hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad.Samuti satuvad nad kuritegelikule teele kergemini. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel, kellel puudub eriala ja töökogemus. Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis üldiselt vähe levinud. Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on väga väsitav ja see ei lase õppimisele keskenduda. Ühest küljest annab tööl käimine ju hea koge...
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM HELSINGI KONVENTSIOON ETTEKANNE Tallinn 2012 Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere ha...
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsioonig...
1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritise...
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid ...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
1. Mis on parlament? - Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan- parlament. 2. Kuidas nimetatakse Eesti Vabariigi parlamenti?- Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskants...
Tervishoid Saksamaal on kindlustatud kõik inimesed , sest see on kohustuslik.Umbes 85% elanikkonnast on kindlustatud riikliku haigkassa poolt. Saksamaal jaguneb tervishoiusüsteem kaheks: riiklik haigekassa ja privaat haigekassasüsteem. Riikliku haigekassa liikmena tuleb maksta10 eurot kvartalis (neli korda aastas) teenustasu. Arstile võib minna kasvõi igapäev. Kuid arsti järjekorrad on pikad ja venivad tundidesse. Retsepti saamiseks peab samuti minema arsti ukse taha ootama, mitte, et helistad nagu nt Eestis. Riikliku haigekassa kuumaks sõltub sissetulekust( töötav inimene maksab 7% bruto sissetulekust ja teise 7% tööandja). Operatsioonid makstakse kinni täies ulatuses olenematta summast, ise peab maksma ainult voodikoha eest, kuid maksimaalselt 28 päeva eest, edasi maksab klient. Ravimite eest tuleb maksta 10 % ravimi hinnast. Minimaalselt 5 eurot ja maksimaalselt 10 eurot. Kui peres tööta...
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aas...
annaabi.ee 
