Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt (0)

1 Hindamata

Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt
Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma . Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda.
Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits ” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused . Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel peab kasutama hakkama muud materjali, mis oleks sama põhimõttega.
Keskkonna reostus on teine probleem, mis praegusel ajal on aktuaalne probleem. Tööstused paiskavad õhku tohututes kogustes atmosfäärile kahjulikke gaase. Üheks neist on kasvuhoonegaasid . Kui kasvuhoonegaaside hulk kasvab, siis see tõstab Maa keskmist temperatuuri ja põhjustab pooluste sulamist ning maailmamere tõusu. Selle tagajärjel jääb suur osa riikidest vee alla. Liigid surevad välja ning liigid kolivad ümber. Toiduahel saab rikutud.
Kogu selle reostamise ja nafta liigtarbimise juures, kaotab Maa oma praeguse ökosüsteemi. Liigid surevad välja, üleujutuste ja reostamise tagajärjel, õhu koostis muutub, päikese valgust ei jõua enam nii palju Maale kui seda tarvis oleks. Loomad ei pruugi harjuda ka toiduahela muutusega. Tulevased põlved ei saa kogeda sellist luksust nagu meie praegu, kui me jätkame sellist eluviisi nagu meil praegu on. Nafta tarbimist tuleb vähendada märgatavalt. Tuleb leida alternatiivkütuseid nii autotele kui kõigele muule, mis oleks sama efektiivsed kui nafta. Õhu saastamist peaks märgatavalt vähendama, et õhk jääks samaks. Kui sellele tähelepanu ei pöörata, muutub hingamine väga raskeks.
Tulevased põlved on sama tähtsad kui meie. Meie loome neile maailma, mitte seda ei tee nemad meile. Loogem sellise maailma, milles meil oleks samuti hea elada.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 2 allalaadimist

Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt-vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AimarToomela123 Õppematerjali autor

Bioloogia arvamus jutt

Maailm pole saanud kingituseks lapselapsed nafta hingamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhilised globaalprobleemid

3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine

Geograafia

doc

GLOBAALPROBLEEMID

Globaliseeruv maailm

doc

Referaat Globaliseerumine

informatsiooniga. 2 SISSEJUHATUS Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan

Kodanikuõpetus

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks.  Tänu entusiastlikule tööle saavutati Eestis 70-ndatel aastatel suhteliselt hea looduskaitse tase. Hakatakse omaks võtma rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid looduse kaitse ja korralduse alal.  1979 Koostati Eesti Punane Raamat.  1982. A trükiti selle põhjal suuretiraažiline rahvaväljaanne.  1981 Eestis asutatakse 28 sookaitseala.  Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises looduskaitselises suhtlemises arvestama võrdse partnerina.  Eesti ühineb tähtsamate looduskaitse konventsioonidega.  1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros.

Keskkond

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;  kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;  ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused:  Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;  Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;  Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.  Naftareostus;  Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;  Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:  Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;

Bioloogia

docx

Globaalne kliima soojenemine

Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. -3- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega

Keemia

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;

Tehnoökoloogia

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rohkem sarnaseid