Kui ressursse ei säästa, siis saavad need otsa.
Tervis.
Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu seisund. Tervis on
ressurss, mis peaks olema oluline iga inimese jaoks. Tervist tuleb
hoida ja säästa, et tagada heaolu kogu eluks. Paraku on inimesi,
kes ei hooli oma tervisest ning kahjustavad seda mitmel moel.
Tänapäeval on palju inimesi, kes harrastavad ebatervislikku
eluviisi, mistõttu võivad tervise ressursid otsa saada.
Üheks väga kahjulikuks eluviisiks on füüsiline passiivsus. Vähene
aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et
umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt
aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine . Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused
nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmeenlane
Õppematerjali autor
· Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. 3 3. Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enese-hävituslikuks. Mis selles alkoholis siis nii halba on? Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele
Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. Haridustase ja suitsetamine Positiivsena võib märkida iga päeva suitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2014. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 10,4%, siis 2016. aastal suitsetas 9%. Siiski on endiselt taunimisväärne ligi 27%-line erinevus iga päeva suitsetamises haridustaseme järgi. Nii suitsetab põhiharidusega inimestest ligi 36%. Tubaka tarvitamisega saastatakse keskkonda Vastavalt värskele uuringule (2016) viibib tööl tubakasuitsuga saastatud keskkonnas 15% inimestest ja kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 15,2% inimestest nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed
ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Oma teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab
kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti terviseprobleemid, vägivaldsus ja muud õnnetusjuhtumid
230 grammi võrra. Kahe paki tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi. Kuigi osa naisi tunneb väiksema kaaluga lapse sünnitamisest heameelt, võivad sellele järgnevad negatiivsed tagajärjed last terve ülejäänud elu mõjutada. Keha ja kopse Alakaalulised beebid kipuvad olema kehaliselt alaarenenud. Nende kopsud ei pruugi olla iseseisvaks töötamiseks valmis, mis tähendab, et neil tuleb esimesed elupäevad või -nädalad hingamisaparaadi all veeta. Kui need lapsed ise hingama hakkavad (või kui tegid seda juba algusest peale) võivad kopsude hilisema arengu või nikotiini laastava mõju tõttu neid edaspidi hingamisprobleemid saata. Lapsed on astmale väga vastuvõtlikud. Neil on ka kahe- või isegi kolmekordne risk surra imikute äkksurma. Ajutegevust Rasedusaegne suitsetamine mõjutab beebi aju terve tema elu. Lastel võivad esineda õpiraskused, käitumisprobleemid ja suhteliselt madal intelligentsustase. Hiljutised
juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki juhtimine ebakaines olekus, kaklused massiüritustel, peretülide tekkimine, jne. Kõige esimeseks ringiks, mis mõjutab noore inimese kujunemist, on lähedased inimesed, perekond. Kõige tähtsam on vanemate ja lähedaste sugulaste eeskuju, kui vanemad
Andmeid analüüsiti käesolevas töös kvantitatiivsel meetodil. Uurimistöö eduka läbiviimise eest tänan oma juhendajat Eve Torvi, Henry Jakobsoni ning Hingi Kalbergi intervjuu eest ning oma töökollektiivi, kes lubasid kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid