Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn Piirilinn Narva suudab tänaseni tuua osa oma endisaegsest hiilgusest – kaks keelt, kaks kultuuri, kuulsusrikas ajalugu ja mitmekülgne arhitektuur tagavad üllatava ja põneva puhkuse. Suuruselt kolmas linn Narva on ainus paik Eestis, kus avaneb kaunis vaade Venemaale. Vaatamisväärsused Narva linnus Narva linnus on linna üks peamisi vaatamisväärsusi. XIII (13) saj
metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu. Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad. Ida-Virumaa Eesti varaseim tööstuspiirkond tekkis Narvas ja laienes seoses põlevkivi kasutuselevõtuga üle kogu Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus. Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis. Puhkemajanduseks on küll eeldusi, kuid seni kasutatakse neid vähe. Tööstuse aluseks on rikkalikud maavarad - põlevkivi, paas, eriti väärtuslikud kambriumi savid, suured ehitusliiva varud, turvas.
..........................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)..............................................................................................4 Raadi mõisa pargi ajalooline taust......................................................................................5 Pargi liigirikkus..................................................................................................................5 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid........................................................7 Lemmiklooma omanikud....................................................................................................7 Prügi............
peaks kuuluma) poliitilisse rühmitusse nimega Euroopa ja kui kuulub, siis millisesse alarühma, millisesse Euroopa ossa. Puhtgeograafiliselt kuulub Eesti muidugi Euroopasse, aga kas ta kuulub ka Euroopasse kui poliitilisse ja kultuurilissse maailmajakku, s.t. Lääne tsivilisatsiooniga rahvaste elualasse idapoolkeral, mis kujutab endast teatavat poliitilist tervikut? Euroopa poliitilise tervikuna kujunes välja ammu. Veel XX sajandi algul kuulus sellesse ühe olulise mängijana nn. Euroopa kontserdi orkestris ka Venemaa ja loomulikult siis ka Venemaa võimualune Eesti. Siis aga hakkas Venemaa Nõukogude Liiduna ennast Euroopale vastandama. Eesti iseseisva riigina jäi esialgu veel Euroopasse, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal arvati sealt välja. Pärast Eesti taasiseseisvumist püüdleb Eesti tagasi Euroopasse. Muide, Euroopasse on, küll spetsiifilise ja mõneti
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruut
Vabadus ja edu tähendab eelkõige kohustusi ja piiri tundmist, rõhutas ta ning keelas igasugused vihjeid oma positsioonile. Oma nina ei maksa püsti ajada. Kui ta midagi sellist märkab või kuuleb, annab naha peale, hoiatas kindralist isa. Ta ei lubanud ka kellelgi teisel kuskil oma poegadele eelistusi teha ega neid asjatult upitada. Oma pojad pani Aleksander Tõnisson varakult tööle. Vabadussõjas välja teenitud endises mõisasüdames Virumaal pidid poisid suviti puukoolis ja põllul tööd tegema, auke kaevama, riisuma ja rehitsema ning parki korras hoidma. Eluks antud aega ei tohtinud niisama surnuks lüüa. Ta pani nad igal pool eluks vajalikke ja kasulikke oskusi omandama. Küll väeosa puutöökojas, küll staabi autogaraais ja fotolaboris. Eriti eredalt on Leo Tõnissonil meeles koos isaga pimedatel sügisohtutel tehtud reididest Narva jõe äärsetesse piirivalvekordonitesse. President A.Rüütel külastas Edise mõisakompleksi kindral A
lähedal asuvas Tondi turbarabades, mis andsid linnale odavat kütet. Lasnamäe piirkond on tähtis ka oma paekivi tootmise poolest. 19.sajandil oli Lasnamäe linlaste küllaltki populaarne väljasõidukoht. Paneelmajade ehitus 1913. aastal koostas kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen Tallinna planeerimiskava. Selle järgi pidi Lasnamäe piirkonnas tekkima Ida eeslinn, milles oli ette nähtud viie- ja üheksakorruseliste korterelamud jõukamatele kodanikele. Linnaossa pidid tulema Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980
Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel • Ajavöönd: GMT -5 • Pindala: 1 285 216 km2 • Rahaühik: Uus Sol (PEN) • Liiklus: parempoolne Sele 1 Peruu Lõuna-Ameerikas • Usk: katoliiklased (90%), protestante (7%) (Wordpress, https://goo.gl/5akWvF ) Peruu elanikud on peruulased ehk peruleinid Sele 3 Ametlikel tseremooniatel kasutatav riigilipp (Wikipedia, https://goo.gl/IhNbci) Sele 2 Suurem pilt Peruust. (Ross travel, http://goo
on 298 km² ning 2000. aasta seisuga on elanike arv 126,839, asub saare ida osas. Pealinnaks on Centre de Flacq. Seal asub äärmiselt värviküllane ja suurim avaturg, mis meelitab hulgaliselt inimesi. CaselaRivière Noire piirkonnas asuv looduspark laiub üle 25 hektari ning seal elab üle 140 erineva linnuliigi viielt kontinendilt. Pargi kuulsaimaks linnuks võib pidada Mauritiuse roosat tuvi, mis on üks haruldasemaid linnuliike maailmas. Lisaks lindudele on pargis veel kalatiigid, tiigrid, kilpkonnad, ahvid, põdrad ja orhideed. Black River Gorges on metsaga kaetud piirkond Mauritiuse loodeosas. 1994. aastal kuulutati see rahvuspargiks, et kaitsta saare
15 Vaatluskoht 6 9. Vaade kesklinnale Ülikooli ja Vanemuise tänava ristmikult Vaatluskohaks kuus on Vanemuise ning Ülikooli tänava ristmik. Suunaga Tigutorni poole on nähtavad Hotell Pallas, Tigutorn, vana Kaubamaja ning Kaubamaja (ill 9). Vaatluskohaks 7 on Inglisild ning vaade vanalinnale. Silma hakkab Raekoda (ill 10). Vaatluskoht 7 10. Vaade Inglisillalt linnale 16 Vaatluskoht 8
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud rannikumaastikuga, kust piki rannikuäärset kõrgemat seljandikku kulgevalt maanteelt avaneb kaunis merevaade, selliseid kohti Hiiumaal eriti rohkem polegi. Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning osa neist on isegi hooldatud. Väga hästi on säilinud piirkonna asustusmuster, hävinud talukohti peaaegu pole. Piirkond pakub huvi suvilaehituseks. Kagu-Hiiumaa laidude alla kuuluvad peale Hiiumaa laidude maastikukaitseala alla kuuluvate laidude (Hanikatsi ja Saarnaki laid, Vareslaid, Kõrgelaid, Ahelaid, Kõverlaid, Anerahu, Langekare ja Ankrurahu) ka Kaevatsi ja Heinlaid
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Vabadussõja mälestussamba ja Vennaskalmistu rahumeelne teineteise kõrval püsimine annab tunnistust tänapäeva rakverelastele omasest sallivusest.3 Vabadussõja ausamba taha jäävas pargiosas on teed olemas, ent viletsas seisus ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks sellele on ala üldiselt pime ning asotsiaalide kogunemispaiga kuulsusega (sellest ka rahvasuus nimetus ,,Pätipark").4 Tegemist on 2005. aastal OÜ Aiastiil koostatud Vabaduse pargi rekonstrueerimis- projekti järgi tehtavate ehitustööde I etapiga. Kõnniteede ehitusele peaks järgnema sel aastal (2007) ka ühe pargiosa valgustuse väljaehitamine ja haljastuse rajamine. Linna haljastusinseneri Anu Kivi sõnul on pargi rekonstrueerimise eesmärk muuta pargi eri osad omavahel sidusaks, et pargist saaks ühtne tervik. Vabaduse park jaguneb neljaks osaks kunagine kiigemägi ehk Vabadussõja ausamba
Lossi taga on dendropark, kuhu tellisime ekskursioon koos spetsialistiga. Lisaks kasutasime võimalust osa võtta ekskursioonist "Rukkikrahvi radadel". Külastasime nelja Rukkiküla liiget ja tutvusime nende tegemistega. Kuna vahemaad erinevate talude vahel on pikad, siis oli tegu bussiekskursiooniga. Mõisa külastades sain teada, et tegu on populaarse pulmakohaga. Kuna lossi ja seda ümbritseva pargi näol on tegu äärmiselt romantilise kohaga, siis ei pannud see fakt mind üllatuma. Lisaks toimib mõisas ka restoran, mis praegusel ajal on kahjuks avatud vaid ettetellimisel. Mõisas on võimalik korraldada ka seminare, kui on soov saada linnakärast kaugemale ja töötada looduskaunis kohas. Äärmiselt huvitav oli kuulata, et Sangaste Rukkiküla ja mõis pööravad suurt tähelepanu turismile ning on välja töötanud
- vaatleme keskkonnafaktoreid, kus need on rakendatavad; - teadmised ajaloolise olukorra komplitseeritusest, milles neid maastikuarhitektuurilisi teoseid luuakse. Nüüd siis põhiteema juurde. Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
Joonis 20: Ateena vaade Pnyx'i mäelt. Vasakul all - Hephaistose tempel, paremal - Akropolis Teine suur linnastu Kreekas on Thessaloniki (joonis 21). Thessaloniki linnastus elab 2011. a seisuga 1 874 590 inimest, linnas 322 240. Linn asub riigi põhjaosas Thermaikose lahe ääres, asudes nõos ning ümbritsetuna madalatest küngastest. Thessaloniki on Kreeka teine suur majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt. Linna kaubasadamal on Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale suur tähtsus. Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks. Et Thessalonikis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme. Joonis 21: Thessaloniki vanalinna vaade (Ano Poli) Mitmete teiste mõjukate linnakeskuste hulka kuuluvad Patras, Heraklion, Larissa, Volos,
Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. Siin toimub väga palju erinevaid üritusi. Näiteks erinevad laadad,
Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga.
ööelu. 2. Varssav 15 Poola pealinn Varssav ehitati praktiliselt uuesti üles peale Teist maailmasõda. Varssavi linna iseloomustab ärikeskuse atmosfäär, kus asuvad mitmed pilvelõhkujad. Linna siluetil domineerib aga endiselt Teaduse ja kultuuri palee ehk Stalini palee. Varssav on maailm iseendas koos Ida-Euroopa maitsega. Linnas asub imeilus vanalinn, kuningaloss ja kuningalossi väljak, Chopini muuseum ning endine Juudi geto. Varssav on olnud Poola pealinn 16. sajandist. Seni on ta olnud kõige kiiremini arenev Poola linn. Linna rahvaarv on umbes 1,71 miljonit ning kuna see on mõjuvõimas majandus-ja kultuurikeskus meelitab linn inimesi üle kogu maa, kes otsivad paremat haridust, tööd ja võimalusi. Mõnede andmete kohaselt kolib linna 18 uut inimest päevas. Varssavi külastavad iga aasta tuhanded turistid kogu maailmast, seda eriti suvekuudel.
Oluliselt kasvas õpilaste arv Võru Tööstuskoolis, mistõttu alustati tööd kahes vahetuses.45 2.3. 150aastase juubeli tähistamine Võru linna 150. juubelipidustuste üle hakati mõtlema juba 1933. aasta novembrikuus, mil pakuti välja korraldada laulupidu ja juubelipidustused ühes. Arvati, et see oleks paslik, kuna nii on mõlemal sündmusel mõju ja kumbki ei jääks kahvatuks.46 Hoogu sai pidustuste korraldamine juurde kevadel, mil pöörati tähelepanu Juudi ja Võru pargi ning vene kiriku ümbruse korrastamisele. Märgiti ära, et Võru parki oleks vaja ehitada treppe, mis viiksid alla järveni; Juudi park vajab aga uusi pinke ning vanade parandamist, teeradade korrastamist ja haljasala parandamist; vene kiriku ümbrus vajaks aga uud teed, mida mööda saaks linnarahvas jalutada.47 Võru linna juubeli esimeseks ürituseks oli Võru, Valga ja Petserimaa laulupidu linna spordiväljakul 1. juulil 1934.aastal (Foto 2). Laupäeval, 30.juunil ilmus 10-leheküljeline
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5%
teine, veidi madalam 4-nurkne torn põhja otsal. Esi- ja tagafassaadi kaunistavad astmikfrotoonidega lõpetatud risaliidid ning katuselt leiame kõrged sädemetepüüdjaga korstnad. Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana. Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud. Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud erikujulised aknad. Sisekavatis lähtub funktsionaalsusest jättes esindusruumid I korrusele. Algupärased interjöörid on valdavalt ümber ehitatud 1922. Aastal arhitekt A. Soansi nägemuse järgi,
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................
on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43
19 tsentraalküttel olevatest elamutest ja hoonetest, Adaveres pakutakse klientidele kaugkütet. Klientideks on ka Viiratsi alevik Viljandimaal, Tartu Lõunakeskus ja Eesti tollipunktid. Kirde-Eesti piirkonna keskus asub Kohtla Järvel, kus Fortum tegutseb alates 1999. aasta suvest, kusjuures ettevõtte sealne areng on olnud tihedalt seotud keemiatööstuse arenguga. Klientidele pakutakse tehnoloogilist auru ja põlevkivi utmisel tekkivast jääkgaasist toodetavat soojust. Koostootmise reziimis toodetakse ka elektrit. Jõhvi linnas kasutatakse soojusenergia tootmisel maagaasi. Hetkel on käimas Kirde-Eesti piirkonna äri müümine Viru Keemia Grupile. Ostu-müügi leping on alla kirjutatud, töötajaid on peatsest omanikumuudatusest teavitatud, lõplik varade ja töötajate üleminek seisab konkurentsiameti seisukoha ja otsuse taga. 2.1.1. Strateegia ja eesmärgid
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste seiklejate ja isegi k
Lesk, kes elas sageli lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu. Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar, ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets. 1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool. Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel
riikide diplomaatiat. ,,Lurjused olid lõplikult tagasipaisatud Vene piirilt" Marx Jäälahingu kohta. Kristlik germaani tõprakultuur ka Marxi väljend. Klutsevski rõhutab, et Venemaa ajaloos on olnud väga mitu erilist tegurit, mis on ajalugu mõjutanud. Looduslik klimaatilised olud. Toob välja kolm elementi: mets, jõed ja stepp. Metsa on ääretult palju, olulist rolli mänginud nii ehituste kui toidu saamiseks. Varjupaik. Jõed jõgedevõrgustik ehk liiklus mööda jõgesid, sest palju metsa ja sood, nõnda peamised liiklusteed. Veeti ka kaupa. Maanteede roll oli Venemaal küllaltki tagasihoidlik. Muutus 19. sajandil kui rajati raudtee. Stepp on Vene lõunaosas ümbritsev stepivöönd, kus erinevad rändrahvad, lellel teistsugune arusaam ja käitumisviis. Nende kõrval on ka kliima tähtis, mis suht karm võrreldes Skandinaaviia või Lääne-Euroopaga. Põllumajanduslik periood lühike, aprilli keskpaigast septembri keskpaigani. 120-130 päeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
