Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ruth Püss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ruth, püss, ruthi, püssi, õhtuleht, lippus, vasti, sarm, kaamera, stuudio, diktor, kutsumus, tööelu, filmides, näitleja, sõbranna, talvik, tubli, oligi, koguaeg, nehru, hüvasti, ekraanil, rezissöör, operaator, eetris, keskkomitee, pahandus, pingeline, paljudele, kuristiku, juhendaja, heidi, tundud, perel, kaarli, pood, komme, eevi, keskkoolissekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi
Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Corruption, Apt Pupil Fall From Innocence, The Body 1983 George McLeod A Winter's Tale, The Breathing 1983 Peter ja Susan Straub Method Christine 1983 George Romero, Chris Forrst Romero Pet Semetary 1983 Kirby McCauley The Talisman (kirjutatud koos 1984 Ruth King, Elvena Straub Peter Straubiga) Thinner 1984 Claudia Inez Bachman Cycle of the Werewolf 1985 Davis Grubb Skeleton Crew 1985 Arthur ja Joyce Green Naomi Rachel King, Joseph Hillstrom King, It 1986 Owen Phillip King The Dark Tower II: The Drawing
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
seal kiitles, et tema kõige täpsem vibulaskja on, aga tegelikult oli vastupidi. Mõne aja pärast oli kuulda kaarikut lähenemas. Tulid mustlased. Mustlaste kaarik aeti hiljem järve. Sepa naine tahtis, et Sepp kuke ära tapaks. Seda Sepp ka tegi, kuid kui pea oli kirvega otsast löödud siis lendas keha ise minema ja keegi ei leidnudki seda üles. Tavaliselt magas lell ka kaua, kuid sel hommikul oli ta eriti vara üleval. Ta vahtis üle järve kõrkjaisse ja vedas püssi endaga kaasa. Lapsed käisid tal järel. Ta lasi lõpuks maha suure kollase koera. Talle tehti pakkumine, et ta selle päeva jooksul ühe varese maha laseks ning seda ta siis prooviski teha. Aga iga kord, kui ta juba laskmas oli siis midagi juhtus. Näiteks üks kord, kui tal oli väga hea võimalus varem maha lasta, siis väike Laka-Leena Juku karjus, et nüüd lell laseb! Kui tädi Liisa Illimari koju viis, siis nägi Illimar oma ema taas voodis. Ta ema oli kahvatu ja
on otsustanud iga hinna eest saada kirjanikuks ja kes oma sihi ka saavutab.Kodanlusest on tal väga idealiseeritudv ettekujutlus.Talle näib, nagu elaksid need inimesedv puhtalt, rahulikult ja õnnelikult, pääsedes juurde kõigile kultuurivaradele, mida inimesed kunagi loonud.Saanud tunnustatud kirjanikuks ja hakates liikuma kodanluse ringkondades, näeb Martin tegelikkust.Ta põrkab kokku kodanluse müüdavusega, vaimsetehuvide puudumisega, väikluse ja alatusega.Isegi Ruth, tema ideaalide kehastus, osutub samasuguseks kui teised.Martin on kulutanud oma eesmärgile jõudmiseks kõik energiavarud, ta on kaotanud sideme rahvaga ja ta ei leia muud väljapääsu kui lahkumine elust. Suurepärase osa J.Londoni loomingus moodustavad tema loomajutud ("Valgekihv" 1906, "Looduse kutse", "Jerry" jne.).Eriti meisterlikult ja suure sisseelamisega kujtab ta koeri.Kõigil neil on Londoni käsitluses eredalt individuaalne karakter.Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv".
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
1943.a. aprillis oli koolis suur õnnetus; korstnast alguse saanud tulekahju levis koolimajas kiiresti, hävisid koolimaja ja kõrvalhoone. Päästa suudeti osaliselt raamatukogu, asjaajamise raamatuid, mõned õppevahendid, mõned koolipingid, toolid ja lauad. 1944/45.õ.a. õppetöö algas alles detsembris. Ruumid õppetööks leiti Paistevälja külas Päärna talu valdajale August Kübarsepale kuuluvas maja, endise ühiskaupluse ruumides. 1959. aastal tuli kooli uueks õpetajaks- juhatajaks Ruth Pagil, kes töötas koolis 1963.aasta kevadeni. Kuna koolis oli vaid 4 õpilast, otsustati kool 1963.aastal sulgeda. Kooli õpilased asusid edasi õppima Järva- Jaani Keskkooli. Jalgsema kool lõpetas oma viimase õppeaasta ja enam kui 110.aastase tegevuse. Väikeseks jäänud haridus-läte kuivas olles täitnud oma ülla missiooni toonud teadmistevalgust, kasvatanud ja vorminud inimisiksusi, õpetanud neid lugu pidama kodukohast, kõige lähemast, sellest, millest saab alguse kodumaa.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine................................................
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
XXX Jaagup läks Miina juurde tagasi. Mari kaitseb kõiki lapsi, laseb ennast peksta nende eest. Mari saabki Indreku ees peksa. Eesperre tuli sulane Mart (Matu) tagasi. Nii kui Matu jälle majas oli kohe ka probleeme jälle Pearuga. Küll jageleti piiri pärast, siis aga pani Pearu kraavi kaldale orad maa sisse. Paljud käisid ringi nüüd katkiste jalaalustega. Matu tõstis need ära Oru rahva teele ja siis jälle tõstis Pearu tagasi. Pearu tulistas poissi, aga püss oli tühi. Üks päev läks Matu soosilda kaevama ning kui öösel Pearu kõrtsist tuli sõitis auku. Välja ei lubanud teistel kaevata kui ainult enda meestel. XXXI Andres ja Indrek olid juba suureks saanud ning Matu tutvustas neile Vargamäe elu. Rääkis kaskedest, mille otsas oli rippunud. Nõnda proovisid ka poisid järgi, aga ei õnnestunud nii nagu Matu oli kirjeldanud. Rääkis Matu neile ussist ja sipelgatest, proovisid poisid kohe järgi. Kuuse
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
aasta 20. juunil abiellus teadusel pühendunud mees Tartu Pauluse koguduse esimehe Peeter Luksepa tütre Ilsega. Võõbus on oma naise kohta öelnud: "Ennast salates on mu abikaasa kõiki mulle osakslangenud pettumisi ja ängistusi kandnud, kuid samuti ka kõiki kohustusi.Tema rõõmus iseloom ja positiivne isiksus on mind palju aidanud." 1937. aastal sündis poeg Märt, kellele ei olnud palju elupäevi antud, 1941. aastal suri ta Saksamaal, Mecklenbergis. 1943. aastal sündis Tartus tütar Ruth ja 1951. aastal Chicagos tütar Eti. Arthur Võõbus oli hoolimata oma pühendumisest teaduslikele töödele kodus armastav isa ja abikaasa. A. Võõbust on peetud maailma parimaks süroloogiks. Seda kinnitab ka asjaolu, et Võõbu oli paljude nimekate akadeemiate ja selitside liige, ta oli külalisprofessoriks mitmetes mainekates ülikoolides ning 1977. aastal anti Chicago Lutherliku Ülikooli poole välja auraamat, "The Tribute to Arthur
Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996). Nad kõik olid sama keskkooli õpilased, enamik neist lausa klassikaaslased. Ringi kogunemistel arutleti eelkõige kirjanduse üle. Mingil põhjusel sattus erilise lahkamise objektiks Baudelaire'i luule, eriti "Kurja lilled", mida käsitleti mitmekülgselt ja süviti. Ruth Mirov on veel tagantjärele imestanud selle üle, et
kihkvel Reet näib tundvat Mati vaatamisest lausa füüsilist mõnu. Ta sosistab midagi operaatoriabile, see näpistab teda. Reet lõkerdab ja lööb kaaslasele mööda sõrmi, pigem innustavalt kui korralekutsuvalt. Ja jälle sosistavad nad midagi. Nüüd liitub nendega ka Helle. Madis näeb seda kõike, aga muigab üsna heakskiitvalt. Ja äkki tunneb Mati, kuidas ta südame ümber kokku jookseb jahe, iiveldama ajav hirmuhoog: aga äkki nad juba teavad midagi kirjast? Sellest kirjast stuudio direktorile, kus Mati anonüümselt kaebas, et ,,rezissöör Madis Kartul on muutunud filmigrupi bordelliks ja oma võimu kasutades riietur Maret Kinksi ebamoraalsetele suhetele meelitanud". Siis ... siis on äkki kogu see tänane filmimine üks mõnitamine ja kättemaksuoperatsioon? Tahetakse minust naljanumbrit teha ... Ei usu, rahustab Mati ennast, kiri sai posti pandud alles neli-viis päeva tagasi.
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Peamised tegelased. Printsess Sultana Al Sa'ud kaunis raamatu kangelanna, kes suhtleb autori sõnade kaudu. Tõelise feministina on ta valmis nii enda kui ta teiste naiste õigluste eest välja astuma. Perekonnas on ta tuntud kui pahandusetekitaja ning tema keevaline iseloom on toonud ka vastuolusid perekonnaliikmete vahel, kuid siiski on ta kirglik naisterahvas. Ta taunib küll Saudi Araabia meeste ebaõiglast ja kohati vägivaldset käitumist naiste suhtes, aga sisimas on ta jumalakartlik naine, kes kasutab vajatud hetkedel ridu koraanist, et teistele mõistus pähe tuua. Kareem Al Sa'ud Sultana abikaasa. Rahulik mees, kes läheb närvi ainult väga tõsiste asjade puhul. Erinevalt tüüpilisest Saudi Araabia mehest, suhtub Kareem oma abikaasasse leebemalt ning lisaks oma pojale armastab ta väga ka oma kahte tütart. Armastus on vastastikune Kareemi ja Sultana puhul, kuid mitmes kohas raamatus kahetseb Sultana temaga abiellumast. Ühes peatükis kirjeldab Sultana Kareemi niimo
kuna venna ei tulista teda. Venna issi küsib, et kas tal on pissihäda. Laps muutub veidi agressiivsemaks ja karjub. Lööb vennat. Lubab uuesti venna issi maha lasta, tema teeb vastu nalja, et tulistagu teda parem üles, laps on segaduses ning ütleb, et nii ei saa. Ütleb, et siis ta ei mängi. Teised vestlevad ning Mattias jälgib samal ajal teisi. Laps läks jooksuga teise tuppa. Mängib seal tulistamist. Tuleb tagasi. Näitab emale oma püssi. Küsib emme käest, kas see ei sooviks kodu mängida temaga. Emme vastab, et kõik muud mänguasjad on laiali, ei saa mängida. Emme küsib, et kes sa seal kodu mängus olla tahab. Laps vastab, et tahab olla issi. Emme ei taha olla emme ja tuba koristada. Mattias tahab, et emme oleks emme. Laps istus maha, parandab oma klotsidest ehitatud püssi. Venna teeb ettepaneku klotsid kokku panna, Mattias keeldub. Ütleb, et tema ei ole praegu Mattias.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Greenberg, kellele Pollock hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb. Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi. 1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio. Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper" (nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta väljaandes). Pollocki loodud tehnika oli ka üheks alusepaniaks action paintingu ('tegevusmaal') mõistele. Pollock hukkus 11. augustil 1956 autoavariis. Temaga ühes autos viibisid Edith
Puskinit, Gogolit ning Turgenevit. Merimee avaldas palju töid vene kirjanike kohta. Oli Venemaa kirjanduse sõpradeseltsi liige. Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai
mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Varsti hakati teda kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Tollal teistele trompetistidele kättesaamatud ülikõrged noodid tegid Abi Zeiderist aastail 1957–1980 Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri tõelise ehte. Kõrvuti raadiotööga mängis ta Uno Naissoo loodud ansamblis Stuudio 8. Oma üha täienevat soolorepertuaari esitas ta pea kõigil avalikel kontsertidel. Abi Zeideri meisterlikkust hindasid ka sümfooniaorkestrite dirigendid. Tihti kutsuti teda mängima eriti vastutusrikkaid trompetipartiisid (Näiteks Bachi h-moll Missas). Aastate jooksul salvestas ta Eesti Raadios üle kahesaja loo, lüürilistest ballaadidest, klassika- ja rahvaviisitöötlustest tuliste ning täpset tehnikat nõudvate trompetipaladeni. Kontserditurneedel käis ta erinevate ansamblite ja
gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
annaabi.ee 
