Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Russell "Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loomupäraselt, seadustele, thomas, russel, kristlased, kahtluse, jeesus, arus, õndsus, kristlane, essees, kristlaste, kristlus, päikesesüsteem, looduslikke, loodusseadused, heast, alluks, ähvardus, järgimine, lõputu, proportsioon, russell, aquino, teoloogia, arvab, hirmul, pärsib, moraalne, usklik, karda, olemasolul, inimkond, tarkuse, kriteerium,,Teoloogia summa" esimese osa küsimus 2, Aquino Thomas Põhiidee: Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas. Väike laps ei tea, et Jumal on olemas enne, kui vanemad pole talle seda öelnud. Järelikult Jumala olemasolu pole iseenesest teada. 2. Kui asi on ainult arus, ei pruugigi see olemas olla. Näiteks kui me oleme UFOsid näinud, peavad nad olemas olema, kui me pole neid näinud, võime uskuda ikkagi, et nad on olemas
Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB Teisipäev, 1/3, 8.00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3. See, et tõde on, on iseenesest teada, aga jumal ongi tõde. Vastu 1. Mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta ka loomupäraselt teab. Inimene igatseb
Kust ta aga leiab sellise valitseja? Ei kuskilt mujalt kui inimsoo hulgast. Aga too on samuti loom, kes vajab valitsejat. Alustagu ta niisiis kuis tahes, ikkagi pole võimalik mõista, kuidas ta saaks endale nõutada avaliku õigluse kõrgeima juhi, kes ise oleks õiglane, otsigu ta sellele kohale siis kas üksikisikut või paljude selleks väljavalitud isikute seltskonda. Sest igaüks neist kuritarvitab alati oma vabadust, kui kõrgemal pole kedagi, kes vastavalt seadustele teostaks tema üle võimu. Kõrgeim juht peaks aga iseenesest õiglane, ja ometi inimene olema. 13) sõdade roll ajaloos ja mil moel rahvaste ühendus lahendab riikide vahel tekkiva vastasseisu Igal ühiskondlikul organismil on välissuhetes, piiramatu vabadus, ja järelikult peab iga riik olema valmis kohtama teiste riikide poolt sedasama ebaõiglust, mis sai osaks üksikindiviididele, ning mis sundis neid siirduma seadustel põhinevasse kodanlikku seisundisse
Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate
Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
" Selleks et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel olema loodud sellised füüsikalised konstandid, nagu nad täna on. Muidu poleks olnud võimalik molekulaaride teke. · Eksistentsiaalne tõestus Pascal- Paradiisi müüt on parim seletus inimesele inimese loomulikule nostalgiale. (Loomulik nostalgia- loomupärane inimese tung, iha millegi suurema, kõrgema ja ülema järgi (keegi elab igavesti, keegi on absoluutselt võimas...- loomupäraselt loome fantaasiaid). ) Kui jumal lõi inimese, lõi ta ka Eedeni aia koos Aadama ja Eeva. Teadupärast oli seal muretu elu. Peale keelatud puuviljade söömist aeti nad aiast välja ning peale seda ongi elu teistsugune. Paradiisi müüt annab näo ja sõnastuse sellele nimetule igatsusele mis meil on. See on selle pärast, et meis on mälestus kaugetest aegadest esivanematest Aadamast ja Eevast. 4. Mis on teodiike?
· Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest
5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia · Katoliku kiriku pühak · Itaallane · Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) Aquino Thomas 1 · Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas · Mõtlejana mõistustrõhutav · Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa · Peateos Summa theologica Aquino Thomas 2 5.1. Usk ja mõistus · Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. · Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus
induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus
Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei
• Itaallane • Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) • Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) • Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas • Mõtlejana mõistustrõhutav • Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa • Peateos Summa theologica Usk ja mõistus • Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. • Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus. • Vastupidi – mõistus toetab ja täiendab usku. • Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada. • Tema kirjutised on süstemaatilised ning mõistuslikkuse vaimust kantud. • Thomase ratsionalism toetub Aristotelese metafüüsikale. Aristoteles määras ära selle aluse, millel seisab Thomase ratsionalism. • A
''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska. Väga akadeemilised teosed. Ei unusta oma esmast ülesannet: ,,lasta temal mu kõigis kõnedes ja meedias kõneleda." Teoloogia on temale viis vastata jumala kõnele. Tõstab mõistuse usu kõrvale. Filosoofia
peaks oma vabaduse nimel võitlema - oma poegade ning sõprade pärast. Sokrates usub Ateena seadustesse. Vestluses tuleb eriti esile õigluse ja ebaõigluse teema. ,,Inimestele halba teha on seesama, mis ebaõiglane olla". ,,Ebaõiglusele ei tohi vastata ebaõiglusega". Ka seaduse rikkumine on ebaõiglane, sest seadus on teatud kokkuleppe ja selle rikkumine vale. Sokrates on seisukohal et ta on teinud riigiga lepingu, mille järgi ta peab alluma seadustele. Sokrates ei lase ennast Kritonil veenda ja jääb vanglasse kuna leiab et see on õiglane. - Enamuse arvamus/otsus on juhuslik. Kui enamus ei suuda absoluutset head teha, siis ei suuda ta ka suurimat kurja. Platoni ideeõpetus. Ideemaailmas on objekt ideaalne (õiglus, vaprus, ilu, inimene, kass, hobune jne). On materiaalne ja mittemateriaalne maailm. Reaalses maailmas teeb kassist kassi see, et ta vastab ideemaailmas kassi-ideele.
DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla" · D arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused · D arvates pole tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises · Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid. Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe allikaks on autoriteet. Müstika ei sobi kõikide jaoks sest müstiline elamus on mittekommunikeeritav. Vajalikuks on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline. KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430).
· Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest · Surma pole tarvis karta, sest meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas · Mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha · Surma pole tarvis karta, sest me ei puutu surmaga kunagi kokku Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt · ainult kehaliste naudingute poole. · nii hinge kui keha naudingute poole. · pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest · me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · me ei puutu surmaga kunagi kokku. · meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
>> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. 14th of March 0:54 matis loodan et sain õiged vastused, kui miski on valesti ex siis parandage.
tõestada ka olematu asja olematust. Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järelikult kui on olend, mis on igas mõttes täiuslik ning olemine on üks täiuseid saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku
väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii.
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus
Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. .
Sokratest süüdistati selles. Kaebusel puudus küll põhjendus, kuid Sokrates oli kritiseerinud ametnike valimist liisu abil. 399 viidi ta kohtu ette [6000 kohtunikku, 5000 muidu ja 1000 varu, sellest veel 600 (100 varu), ühesõnaga 501]. Elu ei ihaldatud. Sokrates ilmub kohtusse, peab kaitsekõne kui õpetaja ja rahvakasvataja. Karistuse peab ise valima - võiks saada tasuta lõuna linna kulul. Määrati surmaotsus. Sõbrad keelitavad teda põgenema, kuid Sokrates tahab isamaa seadustele ustavaks jääda. Sokrates joob ise mürkputkejooki. Kas tal oleks selline kuulsus, kui tal kuulsat surma poleks? (Kristusega on samamoodi). Daimonion - jumalik hääl, mis räägib, annab näpunäiteid. Südame hääl või kuues meel. Imaginatsioon - kõik, mis meid ümbritseb, jätab meisse jälje. Tunne iseennast! Kui sa tunned iseennast, siis oled tõeliselt tark inimene. Kes ennast tunneb, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik ning annab aru, mida suudab, mida mitte
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma,
filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4
tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus
Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult. Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam
vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud. Inimest vääristab tegelikult loodus e ,,tagasi loodusesse". Tsivilisatsioon on kõikide pahede algpõhjus. Ebavõrdus sai alguse, kui keegi pani maa ümber aia ja lollid uskusidki, et see on tema oma. Sellele ülbus vs lollus tsivilisatsioon toetubki. Palju sõdu oleks olemata, kui maa poleks kellelegi kuulunud. Loodusinimene rändas vabalt, polnud kindlat kodu. Inimene on loomupäraselt hea. Omandi tulemisega hea korraldus rikutakse vajadus kaitsta, luua seadusi. Tugevamad võtavad nõrgematelt. Vajaduse kasvamine viis sõjani omandi/piiride pärast. Inimest eristab loomast, et on vaba tahe ja täiuslikuma elu püüe (täiustusvõime) see on hädade algpõhjus. Tahame pahad maha lüüa. Mõtisklev inimene on rikutud loom. Kõik halb, aga mida ette võtta? Väga suur roll on kasvatusel. ,,Emile" pedagoogika ajaloos oluline. Samas enda lapsed andis lastekodusse
annaabi.ee 
