Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aquino Thomas (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Aquino Thomas #1 Aquino Thomas #2 Aquino Thomas #3 Aquino Thomas #4 Aquino Thomas #5 Aquino Thomas #6 Aquino Thomas #7 Aquino Thomas #8 Aquino Thomas #9 Aquino Thomas #10
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paular6uk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Aquino Thomas

Tallinna Prantsuse Lütseum Paula Johanna Rõuk Aquino Thomas Referaat Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Aquino Thomas

Aquino Thomas Sissejuhatus: Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost Aquinost (1225 Roccasecca – 7.märts 1274 Fossonova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga

Ajalugu
thumbnail
6
pptx

Aquino Thomas

Aquino Thomas Keith Varik Elust Sündis 1225 Roccaseccas, suri 7. märtsil 1274 Fossanovas. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Ta oli üks tuntuim teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 1244. aastal astus dominiiklaste ordusse. Õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Oma viljakamail aastail tegeles ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Aquino Thomas

1.Tõestus- liikumine Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Augustinus ja Aquino Thomas - filosoofia

• Itaallane • Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) • Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) • Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas • Mõtlejana mõistustrõhutav • Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa • Peateos Summa theologica Usk ja mõistus • Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. • Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus. • Vastupidi – mõistus toetab ja täiendab usku. • Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada. • Tema kirjutised on süstemaatilised ning mõistuslikkuse vaimust kantud. • Thomase ratsionalism toetub Aristotelese metafüüsikale. Aristoteles määras ära selle aluse, millel seisab Thomase ratsionalism. • A

Filosoofia
thumbnail
2
doc

SOKRATES, PLATON, ARISTOTELES, AUGUSTINIUS, AQUINO THOMAS

ootused/lootused . Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: "Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb." 5. AQUINO THOMASe (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia , Katoliku kiriku pühak · oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn)Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas .Peateos Summa theologica 5.1. Usk ja mõistus · mõistus toetab ja täiendab usku. · Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada.

Filosoofia
thumbnail
23
doc

Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused

kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnn - felicitas), aga saavad oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsus - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas on riik hädavajalik, tagamaks korda ja rahu. Seetõttu on riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida voorusi. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejate ülesanne on luua seadusi ja voorusi. Tõeline voorus on vaimne. Kirik on riigist kõrgem. Ka valitsejate vooruse tasu on igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

teravmeelsele argumentatsioonile. meelelistele aistingutele. · Filosoofia · Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada · Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi. · Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna · Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. · Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja · Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei filosoofia segamini ajavad. järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun