Aquino Thomas (0)

5.  Aquino  Thomase (1225-1274) isik ja elu
• Tema õpetus on katoliku kiriku 
ametlik filosoofia
• Katoliku kiriku pühak
• Itaal ane
• Ta on oma aja  filosoof (st, et 
tema filosoofia on põimunud 
ristiusuga)
• Ta ühendas Aristotelese 
filosoofia ristiusuga (oli 
andunud  Aristotelese fänn)
Aquino  Thomas
 
 
1
• Suuresti tänu temale sai 
Aristoteles  tuntuks keskaja 
ühiskonnas
• Mõtlejana mõistustrõhutav
• Uurijana järeleandmatu, 
põhjalik ja  visa
• Peateos Summa 
theologica
Aquino Thomas
 
 
2
5.1. Usk ja mõistus
• Keskaja üks teoreetilisi võtme- 
küsimusi puudutab mõistuse ja 
usu suhet.
• Thomas suunas oma energia 
tõestamaks, et usk ja mõistus pole 
omavahel  vastuolus .
• Vastupidi – mõistus toetab ja 
täiendab usku.
Aquino Thomas
• Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema 
arvates mõistuslikult põhjendada.
 
 
3
• Tema  kirjutised  on süstemaatilised ning 
mõistuslikkuse  vaimust   kantud .
• Thomase ratsionalism  toetub  Aristotelese 
metafüüsikale. Aristoteles määras ära selle 
aluse, mil el seisab Thomase ratsionalism.
• A. Thomas leiabki, et inimese lõplik õnn 
seisneb tema kõrgeima omaduse ehk 
mõistuse kasutamises (see kätkeb endas ja 
jumala nägemist).
 
 
4
5.2. Jumala olemasolu puudutavad 
tõestused
Al järgnevalt hakkab Thomas tõestama jumala olemasolu...
1.Tõestus
     Sel es tõestuses on jumal “li kumatu li gutaja”. Thomas 
ütleb: “On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad 
li guvad. Mis li gub, seda peab miski muu  liigutama , sest miski ei liigu 
muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda 
li gutab...Sel epärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja 
samal vi sil ni  liigutaja kui li gutatav, niisi s et ta li guks iseenesest. Ni  
peab see, mis li gub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis 
esmaltmainitut liigutab, ka ise li guks, si s peab teda mingi kolmas asi 
li gutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks 
esimest li gutajat ja sel e tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel 
põhjusel peab paratamatult jõudma esimese li gutajani, mida miski 
muu ei  liiguta ; ja igaüks saab aru, et see on Jumal.”
 
 
5
2. Tõestus
   Teine tõestus  viitab  põhjusena mõistele, mil el on 
läänemaise inimese mõtlemises oluline koht.
Thomas ütleb: “ Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate 
põhjuste järjestuse. Ei ole teada juhtumit (ja sel ine ei oleks isegi 
võimalik), mil es asi oleks iseennast mõjutav põhjus; ta peaks sel e 
jaoks olema  iseendale  eelnev, mis on võimatu.  Teisalt  ei ole 
võimalik jälgida mõjutavaid põhjusi lõpmatuseni... Aga kui me 
jätame ära põhjuse, kaotame samas ka tagajärje. Kui niisi s ei oleks 
esimest põhjust mõjutavate põhjuste hulgas, ei oleks vahetuid ega 
ka lõplikke põhjusi... Ni  peab vältimatult möönma, et on olemas 
esimene mõjutav põhjus ja sellele annab igaüks nime Jumal.”
 
 
6
3. Tõestus
Si n käsitleb filosoof jumalat kui paratamatut olendit.
Thomas ütleb: “Leiame loodusest asju, mis võivad ol a olemas ja 
olla olemata... Kuid on võimatu, et nad oleksid alati olemas, sest 
see, mis võib olla olemata, mõnikord ei ole. Kui ni siis kõik võib olla 
olemata, siis mingil ajal ei olnud midagi. Kuid kui see on õige, si s ei 
oleks ka praegu midagi, sest see, mida ei ole, saab olema mil egi 
juba olemasoleva läbi. Kui on ni , et mingil ajal midagi ei olnud, ei 
oleks miski saanud olema hakatagi; ni  ei oleks isegi nüüd midagi – 
mis on absurdne. Sel põhjusel kõik olendid ei ole ainult võimalikud, 
vaid on olemas miski, mil e olemasolu on paratamatu... Sel est 
räägib igaüks kui Jumalast.”
 
 
7
4. Tõestus
Si nkohal ütleb Thomas: “Mõisted “rohkem” ja “vähem” li detakse 
olendite juurde sel e põhjal, mil määral nad meenutavad seda, mis 
on maksimaalselt kõneks olev, samuti nagu midagi nimetatakse 
kuumemaks selle järgi, kui lähedalt ta meenutab kuumimat; nõnda 
on miski, mis on kõige rohkem tõene, parim, õilsaim, ja selle 
tagajärjel miski, mis on enim olemas, nagu öeldakse [Aristotelese] 
Metafüüsikas. Teisalt on iga liigi maksimum iga oma alaliigi põhjus, 
samal moel nagu tuli, mis on kuumuse maksimum, on kõigi 
kuumade esemete põhjus, nagu samas raamatus öeldakse. Ni  
peab olema midagi, mis on kõigi olendite olemise, hüvelisuse ja 
kõigi teistegi täiuslikkuse vormide põhjus; ja seda kutsutakse 
Jumalaks .”
 
 
8
5. Tõestus
    Vi mases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. 
Ta ütleb: “Me näeme, et olendid, mil el ei ole teadmist, sel ised, 
nagu need, mil est koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja 
see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja 
tagab  parima  lõpptulemuse. Sel epärast on ilmne, et nad 
saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. 
Kuid mil el ei ole teadmist, see ei saa  liikuda  eesmärgi suunas, kui 
teda ei juhi  olend , kel el on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib 
vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kel e kaudu kõik looduse 
olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume 
Jumalaks.”
 
 
9
Iseseisvaks mõtlemiseks...
   Kas Thomase jumala olemasolu 
puudutavad tõestused on Sinu arvates 
mõistuslikud ja hästi põhjendatud?
 
 
10

Document Outline

• 5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu
• Slide 2
• 5.1. Usk ja mõistus
• Slide 4
• 5.2. Jumala olemasolu puudutavad tõestused Alljärgnevalt hakkab Thomas tõestama jumala olemasolu...
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Iseseisvaks mõtlemiseks...