Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Mullad
5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises.
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3
kogeda. Siis oli ka veel Rahvasteliit edukas, kes suutis riikide omavahelisi tülisid ära hoida ja parandada. Need kes tahtsid sõjaliselt konflikte korraldada olid veel liiga nõrgad, nt Saksamaa. Siis oli patsifismiajastus, mis tugines sõdade ja vägivalla vihkamisele ja raskele kaotuste koormale ning ka soovile hoida tulevikus selliseid hirmsaid sündmusi. Sel ajal suutsid poliitikud tüliküsimused lahendada rahumeelsete vahenditega. 6. Mida kujutas endast 1923.a. Ruhri kriis? Kuidas mõjutas see rahvusvahelist olukorda? Ruhri kriis kujutas endast olukorda, kus Prantsuse ja Belgia väed tungisid Saksamaale Ruhri tööstuspiirkonda, kust saada kätte maksmata jäänud reparatsioone. ruhri kriisist oleks võinud tekkida uus üleeuroopaline sõda. See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima. 7. Miks teravnes 1930
Lubatud oli ainult 100000 line kergelt relvastatud sõjavägi. Raskerelvastus oli keelatud 5. Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas muudeti sügavalt demilitariiseeritud tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b.) Kaks sisevaenlast: Kommunistid ja natsid (Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei- NSDA) Fassisitlik partei, selle eesotsas oli Adolf Hitler.20.aprill 1889 kuni 30 aprill 1945 "Mein Kampf" c.) Dawesi plaan sellega lahendati Ruhri kriis. 1919 a. asutati Moskvas Kommunistlik Internationaal ehk kominern. Selle eesmärk: Maailmarevolutsiooni läbiviimine. 2
Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam. Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära 48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati
· Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel
sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. 8. Reini tsoon, mis see oli? Miks okupeeriti see võitjate poolt? Reini tsoon: Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast. Selles piirkonnas ei tohtinud Saksamaal olla kindlustusi ega vägesid. Seda ala okupeerisid võitjad 15 aastat. See okupeeriti selleks, et Saksamaa täidaks Versailles' lepingu tingimusi. 9. Miks okupeeriti Ruhri piirkond Prantsusmaa ja Belgia poolt? Kuidas lahendati tekkinud kriisiolukord? Saksamaa ei suutnud tasuda oma esimest reparatsioonimakset ja hakkas malse suuruse üle vaidlema ja maksmisega viivitama. Seepeale okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna 11.01.1923, ja püüdsid vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. Sakslased ei suutnud sõjaliselt vastu hakata, nad osutasid
Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis
tooma oma väed Läänerindelt. Kolooniate pärast läks Saksamaa sõtta, kuna ta tahtis olla Euroopas võimukas, kuigi tal oli juba väga heal järjel majanduslik seisund. Saksamaa kaotas kõik, mille nimel ta võitles. Au kaotanud riik ei andnud alla, ta kogus endas viha, kuna arvas, et ta kaotas ebaausalt. Kas tõesti Saksamaa oma suurest vihast valmistus teisse maailmasõtta? Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem liitlasi.Usa hakkas 1924.a abistama Saksamaad rahaga niinimetatud Dawesi plaaniga, samal ajal vähendades tal pisud kohustusi. Saksamaal hakkas salaja ettevalmistused tegema Teise maailmasõja suunas, mis oli kahjuks vältimatu, sest tol ajal sõda oli kui uhkuse värk ja Saksamaa tahtis oma kolooniaid ja Ruhri tööstuspiirkonda tagasi võita.
nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast.
plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik) 19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu. Hüperinflatsioon – raha väärtus langeb Komintern – Kommunistlik internatsionaal, Moskvast juhitud kommunistide organisatsioon, rahastasid riigipöörde katseid mitmes Euroopa riigis.
192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine.
Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsioonide tasumist), tohutu inflatsiooni tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid a) Dawesi plaaniga koostati maksegraafik Saksamaale ja Usa andis Saksamaale laenu 4) Olid väiksemad pinge- ja kriisikolded b) Eesti ja Läti piirid c) Vilniuse kriis Leedu ja Poola vahel (poolakad hõivasid Vilniuse linna) d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja
Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad
5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Linnad Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad hinnati samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks USA järel. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga.Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%). SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks
Austrias 99 in/ ruutkilomeetril; Sveitsis186,5 in/ ruutkilomeetril; Prantsusmaal 115 in/ ruutkilomeetril; Luksemburgis 186 in/ ruutkilomeetril; Belgias 344,32 in/ ruutkilomeetril; Hollandis 396 in/ ruutkilomeetril 3. Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on
maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? Elanike arvu alusel(kindel rahvaarv, vähemalt
(ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon – grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pandelrändega seotud Megapolis – lähestiku paiknevate linnastute rühm, mis toimivad tervikuna.
Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele. Kasutades ära selle, et maailma tähelepanu oli suunatud Itaalia agressioonile Etioopia vastu saatis 1936. aastal Hitler Wehrmacht'i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Kuna Prantsusmaa ja Inglismaa magasid maha õige aja ei saanud nad enam suure armeega taasrelvastatud saksamaad selliselt kohelda nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923. a. Selleks, et tugevdada saksamaad pidi Hitler militariseerima Reini tsooni. 1936. aastal sisenesid saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna alale, kuid siis ta tungis ja hõivas selle.
nõrgenenud, ei suutnud nad võlgu USA-le tasuda. Seda oleks suudetud teha vaid juhul, kui Saksamaa tasub neile õigeaegselt reparatsioonid. · 1922.a. määrati lõpuks kindlaks ka Saksamaa reparatsioonide suurus (132 miljardit kuldmarka), kuid sakslased polnud võimeliselt tähtaegselt osamakse tasuma ja hakkasid nendega viivitama ning suuruse üle vaidlema. · Kindlustamaks reparatsioonide kättesaamist, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed 1923.a. Ruhri piirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. · Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne.). See omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele-algas hüperinflatsioon, majanduslangus
Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest,rahvastiku keskmine tihedus on 231 inimest km2 millega on ta rahvaarvult teine riik Venemaa järel.Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suunund elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna
Läänemerele. 2) Saksamaa sõjatehnika piiratud. Ei tohtinud omada lennukeid, allveelaevu ega tanke. Sõjaväekohustus kaotati ja moodustati vabatahtlikest koosnev armee. Reini demilitariseeritud tsoon ala, kus Saksamaa ei tohtinud omada sõjaväge, ega sõjatehnikat. 3) Saksamaa pidi maksma reparatsioonimakse, neilt nõuti 132 miljardit. Kuna Saksamaa ei jõudnud maksta hõivasid Belgia ja Prantsusmaa Ruhri piirkonna. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil, alagataja Wilson. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a
rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt. Ei kasuta sõjalisi vahendeid, käitume viisakalt, tahame vaherahu 14. Millised olid majanduskriisi tagajärjed? Tööpuudus, kuritegevus, valitsuse pidev vahetus, majanduskriisi järel tuli diktatuur. 15. Kuidas kujunes Hitleri-vastane koalisatsioon? 1941. aastal tegid Stalin ja Churchill kokkuleppe et hakkavad Hitleri vastu ja USA toetas neid, sõlmiti Atlandi Harta(hakkame teistmoodi mõtlema). 16. Miks puhkes Ruhri kriis(oli saksamaal)? - 1923.a. Saksamaa ei tasunud õigeaegselt reparatsioone. Prantsusmaa ja Belgia hõivasid Ruhri piirkonna. Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt. 17. Miks puhkes Hispaania kodusõda? Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939 18. Kes kuulusid suurde nelikusse? Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit 19
pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimeste tegevus : Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit,suhkrupeeti . Peetakse loomi .
Saksamaa teel teise maailmasõtta 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria
Riigis on 81 757 600 inimest 2010. aasta seisuga.Tegemist on suurriigiga. Aastast 1950-1970 on rahvaarv kasvanud, kui aastast 1975-1985 on rahvaarv langenud. 1990. aastast on rahavaarv hakanud taaskord tõusma kuni 2005 ja 2010. aastast langema kuni 2030 aastani. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna
Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta kuristikust ja läbib siis Kölni ja Ruhri. Edasi voolab Rein Hollandisse, kus hargneb. Harude seas on ms. Lek. Kõik harud suubuvad Põhjamerre. Rein on rahvusvaheline veetee. 4 Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal,
tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33
monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsioonide tasumist), tohutu inflatsiooni tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Peale saksa rahva kestmajäämise tagamise läbi natsionaalsotsialistliku riigi, järgis Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige
1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 3) Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete toetamine Vene kodusõjas) 4) Üritati takistada Pr liigset domineerimist Euroopa mandril N: toetatakse Saksamaad 1920´ Ruhri kriisi ajal; 1935 mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa 1) 1920´aastatel üritas Euroopas domineerida (omas tugevamat sõjaväge) ja Saksamaale kohta kätte näidata: 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi 2) 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 3) algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted)
2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse
Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis 1924 Dawesi plaan 1929 Youngi plaan 1929-1934 Suur depressioon (Suur majanduskriis) 21. jaanuar 1919 kuulutati välja Iiri Vabariik 3. Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda. Pärast 1. Suurbritannia 10. Poola 19. Austria 2. Norra 11. Saksamaa 20. Tsehhoslovakkia 3. Rootsi 12. Holland 21. Ungari 4. Taani 13. Belgia 22. Jugoslaavia 5
A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat. Kriis Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kohta söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite kriisi. streike. * 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. *saavutasid kahel korral võidu parlamendivalimistel
Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis: prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal. Tulemus: pankrotide laine, majanduslik langus, ning musta turu õitseng. Rahulolematuse tõttu hakkavd 1923. aastal äärmused jälle mässama. 3. Kommunistide mäss Hamburgis (1923 oktoober), suruti maha. 4. Õlleputs (1923. a. 8-9 november) Münchenis oli Hitleri esimene võimuhaarmise katse
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta.
Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil
Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Saksamaa suurimad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami.
algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid
● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus
tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa tööpuuduse ja tooraine allikate kaotuse ning ideaalse võimaluse äärmusliikumise levikuks. Sõja järgses ja demokraatlikus riigikorralduses pettumine ning majanduslikus kitsikuses olnute inimeste hulk suurenes, paljud leidsid et senine ühiskond ei suuda nendele probleemidele lahendust pakkuda. Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme
Tahkes kütuses sisalduvad keemilised elemendid (%) Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Lõuna-Ameerika Aafrika Australia ja Okeaania 1 Aasia Söevarude jagunemine Venemaa maailmas (mld/t) Euroopa
kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde -aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes Välispoliitka: -tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente'iga (Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia) -1923. a prantslased hõivasid Ruhri, ei saanud hakkama see oli nende välispoliitiline läbikukkumine, mis tõi kaasa USA mõju kasvu -põhitendents oli välispoliitikas kindlustunde saavutamine Saksamaa suhtes, mille pärast 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt -garanteeriti Versailles' rahuga määratud Prantsuse-Saksa piir -lepingut garanteerisid Suurbritannia ja Itaalia, st kui üks pool rikub piiri, siis Suurbritannia ja Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse
kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Ühendriikides sai 1929. aastal alguse suur börsikrahh, mis viis ülemaailmse majanduskriisini. Kas II maailmasõda nähti ette? Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli juba 1914.aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. 1927
suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa käis Pariisis, sooviga muuta Euroopa kaarti. Kuna Pariisis keelduti kaarti
annaabi.ee 
