Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, ka
mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli rohkem. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada, suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule
Rootsi aeg kestis Eestis pea 100 aastat. Alguseks võib lugeda Altmargi rahu sõlmimist 1629. aastal,milles jättis Poola Rootsile kogu Eesti mandriala. Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahu
LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid,
"Vana hea Rootsi aeg", aga kas ka talupoegade jaoks? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal
moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikskuseks oli Narva. Seal olid ettevõtted, mis töötlesid Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. 1695.-1697. aasta näljahäda. Teadaolevalt Eesti kõige suurem näljahäda ehk nn Suur nälg. juba 1694 oli ilmastik viljakasvuks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, seega ei saanud teha heina ning rukis ei valminud. 1696 aasta kevad oli väga külm ning suvel sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka seal varitses näljasurm
moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikskuseks oli Narva. Seal olid ettevõtted, mis töötlesid Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. 1695.-1697. aasta näljahäda. Teadaolevalt Eesti kõige suurem näljahäda ehk nn Suur nälg. juba 1694 oli ilmastik viljakasvuks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, seega ei saanud teha heina ning rukis ei valminud. 1696 aasta kevad oli väga külm ning suvel sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka seal varitses näljasurm
Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi 7 küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." Tartu ülikooli asutamine
vallutamine 1656. aasta sügisel. 1658. aastal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid vaenlastest lõuna pool, ei jäänud Venemaal muud üle kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Venelased olid sunnitud loobuma oma vallutatud aladest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. 1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi kaasa muudatuse balti aadli ja kuninga suhetesse. Ta oli pärinud tühja riigikassa ning seetõttu tuli tal alustada erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon. Seda oli tehtud ka varem, aga siis polnud see puudutanud Balti provintse. 1680. aastal riigipäeva otsusega laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma
Kui rgitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse vana head Rootsi aega. See aeg oli kindlasti nii mnestki kljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimus
Nimelt kaotasid viimased oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõttes negatiivne, rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada - neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Heaolu rikkus ka 1695-1697 aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Terve suvi sadas lakkamatult külma vihma ja talv oli külm ning pikk. Selle tagajärel suri väga palju nälga. Nad proovisid suures meeleheites süüa õlgi, puukoort ja isegi inimest. Kuigi omati küllalt suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. See näitas, et eestlastest
ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud
korrashoiu ning avaliku korra eest. RÜÜTELKONNAD Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid iga rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel
külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem (1672-1697). Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist.
eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes
reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest. Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina kohaliku rüütelkonna maanõunike kolleegium ja harilikult kohalikest aadlikest valitud asekuberner. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti
-lätlased: ei olnud nii suur nälg, Eestis viljakas vaba maa -venelased: ei assimileerunud. Venemaal oli kirikureform, võeti tagasi algne õigeusk. Vanausulised, kes ei tahtnud muudetud usku, põgenesid. Peipsi läänekaldale tekkisid vene vanausuliste külad (endiselt säilinud). *1698: 300 000 330 000 inimest -Langes uuesti -Oli Suur Nälg. -1696: Väga kehv ilm, ei saanud heina teha, vili ei kasvanud, ei saanud vilja koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv. -1697: jälle vesine, halb kasv rukkil, ei saanud heina teha, loomad nälginud ja haiged -Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla -Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi
seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid
Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest t�
Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale + pidi maksma riigimakse. 4) Olukord pärast reduktsiooni
sõda oli elanud Eestis ca 300 000 inimest). Sõjas oli surnud üle poole rahvast. Järvamaal oli tühi üle 90% taludest. Inimesed ei olnud surnud mitte ainult lahingutes, sama tõsiselt oli rahvast hävitanud ka katk, näljahädad, haigused. Kergemini pääsesid Tallinna linn ja saared, mida ei vallutatud. • Sõja järel oli keeruline ka maa uuesti üles harimine – suur osa tööloomi (hobused ja härjad) olid hukka saanud. Sõjale järgnes ka näljahäda, mis laastas Eestit aastail 1601-1602 Rahvastik • Kui Rootsi vallutas Eesti, sai ta endale rüüstatud ja inimtühja maa. Seetõttu alustas ta 1630. aastatel Eesti alade taasasustamisega. Võeti uuesti kasutusele sööti jäänud põllud ja hüljatud hooned. Suur osa eestlastest vahetas elukohta. Et umbes veerandik eestlastest elas Saaremaal, kolis suur osa saarlastest mandrile, sageli sunniviisiliselt.
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega
hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust kärbiti, Maapäev õis tegutseda kindralkuberneri juhtimisel. Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Linnade arv võrreldes Rootsi ajaga ei muutunud (10). Linnade tähtsus polnud aga sama. Kaks olulisemat linna olid Eesti aladel Tallinn ja Narva. Tartu, mis oli keskajal oluline, jäi uutest kaubateedest kõrvale ning muutus väikseks provintsilinnaks
tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talupoegade üle mõistis kohut vakusekohus, kuhu asehalduri ja maakirjutaja kõrval kuulusid maarahva liikmetest õiguseleidjad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. 1562. aastal hertsog Magnuse õigeusega sai Kuressaarest linn. Kuningriigid jätkavad maade jagamist: 1600 algas sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601-1602. aastal lisandus näljahäda. 1611 sai Rootsi uueks kuningaks Gustav II Adolf ning sõlmiti vaherahu Poolaga, mida hiljem pikendati. 1621 hõivasid rootsalsed Riia, 1625 Tartu. 1629 sõlmiti vaherahu Preisimaal Altmargi külas, millega poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherau pikendati. 1643-1645 peeti sõda Rootsi ja Taani vahel, mille tulemusel loovutas Taani Brömsebo vaherahuga Saaremaa Rootsile. Kogu maa oli läinud Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg Halduskorraldus:
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611
2. mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. 3. talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. (1645.aastal fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis. 1. Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. 2. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ja osta. 3. Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta igal ajal. 4. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. ) 5) Näljahäda pärast 17.sajandi lõppu 1694. aastal tabas Eestit Suur nälg. Ilm oli ebasoodne viljakasvuks- suvi läbi sadas külma vihma(heina ei saanud teha, rukkis ei õitsenud, valminud), sügisene varajane külm(hävitas suvivilja). 1696 oli ikaldus suurem, kui eelmisel aastal 1696 hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Meeleheites söödi kõike, mis leidus- õlgi, puukoort, sõnnikut. Ka linnades valitses toidupuudus.1697
4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. Aastad Rahvaarv Languse põhjused 1550-1620 250 000 300 000 Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel 120 000 140 000 Näljahäda 160-1603 Neist eestlasi 82,9% Katk 1570. aastatel mitte-eestlasi 17,1% 1695-1698 400 000 330 000 Suur näljahäda Düsenteeria ja tüüfuse levik 17.sajandi 30.aastail hakati sõdade tõttu tühjaks jäänud maid uuesti kasutusele võtma. Sellele aitas kaasa nii sise- kui välismigratsioon. Sisemigratsiooni põhjuseks oli: vabad soodsates paikades olevad elukohad.
aastal. Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust Venemaad laastanud taud toodi Eesti aladele Vene vägedega 1656a. Tallinnas algas katk maikuu lõpus. Surnuid maeti algul kirikutesse, siis aga saanud hauavõlvid täis. Laipu hakati linnast välja vedama, jumalateenistused jäeti ära hirmsa laibaleha tõttu. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal asutatud Tartu ülikoolis Näljahäda Eestis 1695.-1697. aastail.Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut.
maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk · lisandus tüüfus ja düsenteeria · ohviks 70000-75000 inimest · Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama põhjasõja mõju eesti rahvaarvule · kahanes enam kui poole võrra · Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711)
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, kuid nendega siisk
Luteri usk pidi säilima ja ametikohad täideti sakslastega. Kogu sõja perioodil aga näitasid siinsed aadlikud ennast pigem väheusaldatavana ja seepärast hakkas Stefan Batory juhtivaid kohti täitma poola ja leedu aadlikega. Poola aeg algas halduse korrastamisega. 1582. kehtestati selleks Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgemaid ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkond. Igaühe etteotsa valis kuningas presidendi, kelle võim oli üsna kitsas, ta juhtis aadli ratsaväge. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mis jagunesid staarostkondadeks. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, kuhu tulid ka teised suuremate linnade esindajad. Maapäeval valiti esindajad Poola seimi: 2 poolakat, 2 sakslast ja kaks leedulast. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Talupoegadele oli kergenduseks see, et suurem osa mõisaid oli riigi käes, kus nende rõhumine polnud nii suur kui eramõisates. Endiselt olid nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
