Kaltsiumi referaat (1)

1. Kaltsium
2.Calcium
3.Ca
4.Ladina keeles – Lubi
5. Aatommass: 40,078
Sulamistemperatuur : 839 °C
Keemistemperatuur : 1484 °C
Tihedus: 1,55 g/cm3
Värvus: hõbevalge
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, ( lubjakivi , kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises.
Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.
„Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa . CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit , mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist.” (Karik:2001)
7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine.
Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes . Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas , millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Meie vabariigi tähtsamad lubjatehased, kus toodetakse kustutamata lupja , on Männikul, Tamsalus ja Rakkes. Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada.
8.a) Biometallidest on kaltsium inimorganismis kõige levinum. Ca on luude ja hammaste põhielement. 99 % kaltsiumist paikneb luudes ja hammastes ning määrab nende tugevuse. Ülejäänud 1 % on veres ja kudedes. Vähemal määral esineb Ca veres, lümfis jt. biovedelikes.
8.b) Kaltsium osaleb lihaste töös, vere hüübimises, stimuleerib rakkude kasvu ja hormoonide teket. Ca reguleerib veresoonte läbilaksvust, ainevahetust närvirakkudes ja südametegevust. Kaltsium on tähtis maksa glükogeeni reguleerija ja üks vähktõve ennetajaid. Kaltsiumi normaalne hulk tagab südame- veresoonkonna hea seisundi, kuna ta aktiviseerib madala tihedusega rasvad ja tagab kõrge tihedusega hea kolesterooli liikuvuse organismis. Kaltsiumil on profülaktiline toime emaka, kõhunäärme ja jämesoole vähi suhtes.
5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500mg. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse - ja võipiim ning selle produktidest ( keefir , pett , hapupiim, jogurt , erinevad juustud , kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24...0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat , mädarõigas, till, petersell , kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne.
Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine. Kaltsiumi puudus on põhjuseks 21. sajandi katkule - osteoporoosile.
Kui kaltsiumi manustamine on kõrge, aga magneesiumi on toidus väga vähe, on kaltsiumi normaalne kasutamine organismis häiritud: kaltsium ladestub lihastes, südamelihases ja neerudes ( neerukivid ). Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis.
9. Kaltsium, mida leidub mineraalvees, aitab tõhustada keha ainevahetust ning kiirendada kaalulangust. Naised, kes manustasid piisavalt kaltsiumi – umbes 700 mg päevas –, kaotasid kaalu lihtsamalt.
Kaltsiumi kui kosmeetika toimeaine võttis eelmisel sügisel esimesena kasutusele Lancôme, arvestades just seda, et vanuse kasvades muutub kaltsiumipuudus organismis üha suuremaks . Ja kuna nahani jõuavad hädavajalikud ained ikka viimases järjekorras, siis ehk polnudki nii halb mõte kaltsiumit ka kreemi sisse panna. Kaltsium kreemis aitab muuta nahka tugevamaks ning välistele mõjutajatele vastupidavamaks.
Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist.
Kasutatud kirjandus:

Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu -
youth.net/index.php? option =articles& task =viewarticle&artid
=43&Itemid=3(18.09.2007)

Lillemägi, E. Moodne kaltsium? http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/2510?P=1 (06.10.2007)

http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html (06.10.2007)

Luigela, A. Mineraalainete kuningas kaltsium. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/dets/main.ht m (06.10.2007)

http://www.tai.econet.ee/12/id/32 (06.10.2007)

Pihlak , K. Kaltsium – organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (06.10.2007)

http://www.tianshi.ee/index_ee.php?product_id=1 (06.10.2007)

http://www.zone.ee/chemistry/Ca.ht m (06.10.2007)

Karik, H. 2001. Biometallid ja mürkmetallid. Tallinn: Koolibri. lk16-20

Karik, H. Ratassepp, V.1988. Keemia. Tallinn:Valgus. lk 141- 144.

Wertheim, J., Oxlade, C., Waterhouse, J., 1996. Keemialeksikon. Tallinn: Koolibri. lk.57
4