Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roll, Selle olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, partner, suhtlemisoskus, suhtlemisviis, grupis, täiskasvanuga, kaaslast, tegude, kompleks, rõõm, ühiste, tahtlik, eluaasta, aktid, kaaslane, tujud, tõkked, väljendus, eluaastal, liin, motiiv, heatahtlik, oodatakse, arvab, dünaamiline, soojus, esmamulje, mõjutama, haloefekt, väsimus, vanemlik, käitumuslik, õpetamine, arvestamineTeema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse olemasolust ja on selle väljenduseks, see väljendab lapsele turvalisust ja kaitstust. 2) Külm suhtlemisviis väljendub vanema ükskõikses, tõrjuvas ja mõnikord vaenulikus käitumises, vanem ei arvesta lapse soove, ei väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse. 4)
mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja
· Õpilase käitumise kirjeldamine, mis häirib õppeprotsessi · Vajadusel õpilaste isoleerimine · Õpilase valikuvõimaluste arendamine; parandamise võimalus · Bill Rogers. Taasleitud käitumine lk 51-89 Sekkumine Aja mahavõtmine Et lapse probleeme vähendada SUHTLEMINE Siltide vältimine, peegeldamine, küsimine, mudelid SUHTUMINE Armastus, aktsepteerimine ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ON KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI. Antisotsiaalne käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud.
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste
Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu. Lastel on kindlad reeglid oma lasterühma liikmete hindamiseks, mis sugugi ei pruugi kokku langeda täiskasvanu arvamusega
Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg
Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele.
näitab see, et laps hakkab kasutama kahesõnalauseid, mis kestab kogu koolieelse ea ja jätkub koolieas kuni üheksanda-kümnenda eluaastani. Lapse kõne arengut mõjutab kõige enam keskkond, kus ta elab, tegutseb, suhtleb täiskasvanute ja teiste lastega. Suhtlemisel on kõne arengus oluline osa. Suhtlusprotsessi tuleks vaadelda eraldi nii tasandilt täiskasvanu-laps-täiskasvanu kui ka tasandilt laps-laps. Suhtlustasandil laps täiskasvanu (1,5 3 a.): e. tegevuslik- situatiivne suhtlemine, mille puhul ettepanek koostegevuseks tuleb esmalt täiskasvanult, kes on ka ise tegutseja ja kõneleja. Laps matkib tegevust. Täiskasvanu kasutab kommenteerimiseks lühikesi lauseid, laps aga omandab kuuldud sõnavorme ja lausemalle. Lapse kõne areneb ühesõnalausungitest dialoogini. Paraneb ka kõnest arusaamine. Seda hõlbustab kõnet saatev tegevus. Esialgu koosneb lapse lause kahe ühesõnalause ühendamisest. Lauset alustab laps kas oma nimega või siis hiljem asesõnaga mina.
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
Potentsiaalsetele arenguhälvetele viitavad tunnused lapseeas. Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus;
kogedes, nn õpipoiss-meister stiilis (õpipoiss jälgib meistri tegevust, saab talt nõuandeid ja abi) · Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina rühmakaaslaste vaheline tuutorlus (keegi lastest tuutor, kes abistab, suunab ja parandab, kasu saavad mõlemad pooled); rühmakaaslaste vaheline koostöö (töötatakse koos, et jõuda tulemiseni, milleni üksi ei küündi) ja vaba suhtlemine ( laste koosmängimine, olulisim). Õppimise sisualad eelõpetuses: · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Üldine tervik ja õppimisprotsess on olulisemad kui üksikud ained/sisualad. · Sisualade omandamine tuleb siduda lapse eluga ja tema loomuliku viisiga õppida. · Õppimise sisualade eesmärke ei rakendata lapsele, vaid õppimise sisualade eesmärgid suunavad õpetaja
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 3 Suhtlemisega seotud rollid:
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab
jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps) Õigus vanaduspensionie on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aasta eestis töötanud pensionistaaži. Vanavanemate mõju lapse arengule: *vanaema tegeleb lapselapsega → kõne areneb
Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad. Et mõista inimestevahelist kommunikatsiooni olemust, püstitasid Watzlawick, Jackson & Beavin-Bavelas 5 aksioomi (nö hoiatust), kuidas inimestevaheline suhtlemine toimib: 1. Mittesuhtlemine on võimatu – iga käitumisakt kommunikatiivses süsteemis on teade teistele selles komm. kontekstis olevatele isikutele millegi kohta, millele teised ei saa mitte reageerida. Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine)
11. konfidentsiaalsus - andmete kaitse • 12. osalejate informeerimine • 13. tulemustest teatamine, nõuannete andmine • 14. leitu mõjud • 15. teaduslik väärkäitumine – – andmete võltsimine (miks?), – „aukude täitmine“, – plagieerimine jne • 16. isiklik väärkäitumine Laste uurimise eripärad •Uurija isik – hea kui tuttav. • Kiire väsimine ja meeleolu muutumine => .. • Ülesannete iseloom => … • Uurimuse alustamine => … • Suhtlemine „lapse tasemel“ • Kiita ja julgustada (mitte tulemuse, vaid jõupingutuse eest!) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata LAPSE FÜÜSILINE ARENG Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip •
analüüsima, on võimalik lastele jälle tagasi anda nende koht ühiskonna ja kohelda neid lastena. Selleks on neil ju ometi õigus. Praegu oleme aga lapsed täiskasvanutega võrdsele pulgale asetanud ja seega nad täiesti üle koormanud. (16.lk) Nii aga surutakse lapsed neile sobimatusse rolli, mille täitmiseks neil puuduva igasugused psüühilised eeldused. Neile antakse roll olla täiskasvanule võrdne partner. (25.lk) Lasteaia- või algklasside lastest rääkides ütlevad täiskavanud sageli umbes nii: "Minu lapsel on tugev tahtejõud, ta paneb end maksma, sest teab, mida tahab." Niisugune suhtumisega antakse lapsele isiksuse omadused, mida tal aga elu nii varases staadiumis olla ei saa. Isiksuse areng algab alles kaheksandal-üheksandal eluaastal. Edasiselt sõltub see nii geneetilisest pärandist kui ka üksikute isiksuseomaduste individuaalsest arendamisest. (sama:25)
Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on emotsionaalsem; lihtsustatud; räägitakse asjadest, mis on siin ja praegu. Kõne omandamine esimestel eluaastatel toimib paremini kui keegi lapsega otseselt räägib lapsele kohandatud suhtlemine. Arvatakse, et lihtsustatakse, et oleks lihtne aru saada; samas teine võimalus, et vastavalt sellele, mida laps suudab ise vastu öelda. Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile
(Laps avaldab rahulolematust sõltumata sellest, ka ta on tegelikult tõepoolest rahul); Omavoli. (Laps tahab teha kõike ise); Protest mäss. (Laps oleks nagu ümbritsevatega sõjas, nendega püsivas konfliktis); Ei oma väärtust. (Laps hakkab riidlema, keeldub mänguasjadest ja teistest esemetest, mida ta on varem kasutanud); Despotism või armukadedus. (Laps otsib tuhat viisi, kuidas ilmutada oma võimu ümbritsevate üle: suhetes täiskasvanuga, suhetes noorema või vanema õe vennaga). Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid; tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus; väljendab tugevaid emotsioone, oma mina; võib karta tundmatuid ja uusi asju; tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
see ka lapsele arusaadavaks. Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia"
Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi - on reeglite summa, mis tagab pereliikmete vaheliste suhteskeemide ( kuidas, mil viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise - reguleerib perekonna igapäevast tegutsemist - võimaldab suhete püsimist pereliikmete vahel
teadmise omandamisele. Abistava tegevuse all mõeldakse täiskasvanute poolset toetust lapsele õppimises siis, kui töötatakse lapse lähiarengu vööndis. Suunatud osalemine põhineb igapäevastel olukordadel, koos tegutsemisel ning õppimisel, tehes ja kogedes. Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina on rühmakaaslaste vaheline tuutorlus, rühmakaaslaste vaheline koostöö ja nende vaheline vaba suhtlemine. Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks. Õppimine on lapse enda tegevuse tulemus. Laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes. Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi.
prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8. Sooline identiteet on – Seotud soorolli tõlgendamisega 9. Piaget kasutas moraalse arengu uurimiseks poolstruktureeritud intervjuu meetodit, mis sõltub – Lapse verbaalsest väljendusvõimest 10
annaabi.ee 
