algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/joulud/jqul02.jpg 2. Näärid Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja
Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte. Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks. Järsku tulid Õmblusteta aluspesu asemele õmblustega sukkpükste ja vanamoodsa seksika aluspesu võlu, sest need olid efektsemad. Bandeau-rinnahoidjad ha halter necks (paelaga kaela tagant kinnitatud rinnahoidjad), mis ei pakkunud eriti palju tuge, olid mööduvad moenähtused. Wonderbra pakkus mitmesuguseid variante, mis olid mõeldud kaela tagant kinnituvate ja lahtise seljaga toppide ning kleitide all kandmiseks(1970ndate moeleiutised tulid päevakorda taas 1990ndatel). Domineeriv aluspükste kuju oli tavalisest veidi napim- puuvillast, nailonist eksklusiivsemates versioonides. 1980ndatel võtsid need uue vormi minimalistlike string- bikiinidena, seejärel tulid veelgi paljastavamad thongid
Sõnavara ajaline markeering Neologismid: • okasionaalsed e. juhuneologismid • moeneologismid • ajutised neologismid Arhaismid • arhaismid kitsamas mõttes • historismid Sõnavara rahvusvaheline markeering Võõrastest keeltest sõnavara laenamise põhjusi: • majandus- või kultuurikontaktid • poliitilised, kultuurilised, tehnilised uuendused • tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses • võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud • laenatud moodustusstruktuurid
jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. Arvatavasti nihutati sünnipäev teadlikult roomlaste Mithra- ja muude päikesepidustuste ajale. Tours'i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva
vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Inglise folkloristid Jacqueline Simpson ja Steve Roud on jõulude kohta kirjutanud read, mis peavad paika ka meil: jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemise viisid mahuvad mõiste 'tavalised jõulud' alla. Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul
5. Inimesel on teatud põhiõigused, mida ei tohi temalt võtta ükski ühiskond või teine inimene. Põhjendamisnõue. Kasvatus on alati praktiline sotsiaalne tegevus. Siin on kõne all inimsuhted. Eetika põhilausetest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teod alati olema võimalikult ,,hästi" põhjendatud, õigustatud. Kasvatusteaduse eetika tuummõiste on inimväärikus iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Moenähtused. Selleks, et toimida eetiliselt õigesti, vajab kasvataja ning kasvatuse kavandaja võimalikult üsaldusväärset teavet selle kohta, milline on kasvatustegelikkus ja kuidas seal eri tegurid üksteist mõjuvatavad. Kasvatuse eesmärk, eesmärgi väljendumisega seonduvad raskused. On arvatud, et eesmärkide tähtsus pole ühelgi teisel teadusalal nii suur, kui kasvatusteaduses. Eesmärk on olemas ka siis, kui seda ei teadvustata või ei suudeta selgelt väljendada
annaabi.ee 
