• Sündinud 15.okt 1920, Manhattan (NY) • II maailmasõjas liitus USA õhuväega • 3 poega ja 2 tütart • Esimene raamat ilmus 1955. aastal („Pime areen“) • Suri 2. juulil 1999 südameseiskumise tagajärjel Tuntumad teosed • „Pime areen“ The Dark Arena (1955) • „Õnnerikas palverändur“ The Fortunate Pilgrim (1965) • „Ristiisa“ The Godfather (1969) • „Lollid surevad“ Fools Die (1978) • „Sitsiillane“ The Sicilian (1984) • „Neljas Kennedy“The Fourth K (1991) • „Viimane don“ The Last Don (1996) • „Omerta“ (2000) „Ristiisa“ • Puzo kuulsaim romaan • Ilmus esmakordselt 1969. aastal. • Loo keskpunkti moodustab maffiaboss Don Vito Corleone ja tema pere. • Realistlik romantika mõjutustega romaan allmaailma varjatud ettevõtmistest • New Yorgi maffiaperekondade verisest võitlusest võimu ja tulude pärast
mõnikord võis kohtuda ajaloos seadusevastaste kangelaste puhul. (ibid.) Raamatu autor kujutab Salvatore kui inimeste abistajat, kes tegutseb õiglaselt ja arvestab inimestega. Autor üritab õigustada Salvatore tegevusi, nt siis kui ta kirjutab sellest, et Salvatore tagastas oma ohvrile tema raamatu. Kuigi ta tagastas raamatu, kõigepealt ta tegi kurjategu ehk röövis inimest. Kirjanduse allikate kujutlus Oma raamatus ,,Sitsiillane", Mario Puzo kujutab Giulianot kui kangelast, kes võitleb valitsuse ja maffia vastu ning annab raha vaestele. Tema raamat on kujutatud romantiliselt poolt: Salvatore tegelane on hea välimusega, julge, karmatu; käitub inimestega Robin Hood'i moodi. Kirjaniku eesmärk on mitte ainult ajalooliste faktide edasi andmine, vaid ka kangelase loomine, tema soovib teha usaldusväärset ja lemmik kangelastegelast.
Kuressaare Gümnaasium GIORGIO DE CHIRICO Referaat Koostanud: Juhendaja: Kuressaare 2008 ELULUGU Giorgio de Chirico oli Kreeka-Itaalia päritoluga maalikunstnik sündis 10. juulil 1888. aastal Kreekas. Ta isa oli sitsiillane. Koos Carlo Carrà'ga lõi ta metafüüsilise (Pittura metafisica) kunsti liikumise. Tema isa Evaristo oli alati väga toetav poja kunstikiindumuse suhtes ja korraldas juba paariaastasele Giorgiole tema esimesed kunstitunnid koos Kreeka maalija Mavrudisega. Ta õppis kunsti nii Ateenas kui ka Firenzes. Pärast isa surma 1906. aastal kolis ta Saksamaale, et Münhenis astuda Kujutava Kunsti Akadeemiasse (Academy of Fine Arts).
Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus, eriti uutes kudumites. D&G (Stafano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce) nende moed olid teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurgakujulise power-suit´le hiigelsuurte macho-õlagute ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilase-pihale ja korsetile; eesmärk oli luua moodi naisele kui kangelannale. Selle kümnendi juuksemood järgib individuaalsuse reeglit. Kasutusel oli pikendamistehnika. Juukseid võis kanda mis tahes värvitoonis. Lühike mop-top ja
abil, panna kodanikke endst lugupidama ja kartma ning sõdureid endale järgenema ja armastama, kõrvaldada neid, kes endast ohtu kujutavad, uuendada korrraldusi, olla karm ja heasüdamlik ning suuremeelne ja helde, teha lõpp ebakindlale sõjaväele ja moodustada uus, sääilitada head suhted ametnikega, et need osutaksid sulle teeneid või tunneksid kartust. VIII PEATÜKK NEIST, KES ON TÕUSNUD VÕIMULE KURITEGELIKUL TEEL Näiteks sitsiillane Agathokles sai Sürakuusa kuningaks madalast ja vääritust seisusest. Mees jälgis alati kuritegelikku eluviisi, vaatmata sellele tõusis ta Sürakuusa preetoriks. Hõlmates kogu sõjaväge,kutsus ta kogu Sürakuusa rahva ja senati kokku nagu oleks tal arutada tähtsaid vabariiklikke küsimusi, kuid siis märguande peale lasti maha kõik rikkamad ja tähtsamad kodanikud. Pärast nende surma hõivas ta linna ja hoidis selle üle võimu. Ta mitte ainult ei kaitsnud
liblikkingad. Dior: Christian Diori new look ergutas kogu 1947.aasta moemaailma. Dior andis naistele tagasi selle, mille järele nad olid kaua igatsenud naiselikkuse, küllusetunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile.
liblikkingad. Dior: Christian Diori new look ergutas kogu 1947.aasta moemaailma. Dior andis naistele tagasi selle, mille järele nad olid kaua igatsenud naiselikkuse, küllusetunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile.
omandatud antagonistlike käitumisnormide konfliktina. E. W. Burgess väidab näiteks, et psühholoogilist konflikti on alati võimalik seletada erinevate kultuuride vahelise konflikti terminites. Kui nõustuda selle seisukohaga, peaks piirduma nende uurimisega, kelle teadvuses kajastuvad erinevate kultuuride normid (biograafiline meetod). Aga siiski on ka sellised juhud, mille puhul sotsioloogilises mõttes konflik puudub, edukalt kirjeldatavad kultuurikonflikti terminites (New Jersey sitsiillane konflikt kestab seni, kuni pole lõpule jõudnud uude kultuuri sissekasvamise protsess; alles seejärel on võimalik normide rikkumist vaadelda psühholoogilise konflikti terminites). Juhul kui kultuurikonflikti saab mõnel juhul vaadelda personifitseeritult või psühholoogiliselt, mõnel juhul aga ainult täiesti objektiivse konfliktina erinevate gruppide koodeksite vahel, siis on ilmne, et uurimine ei tohi piirduda ainult psühholoogiliste konfliktide uurimisega.
annaabi.ee 
