1992. aastal, pärast naasmist Soomest Eestisse, võttis ta vastu pakkumise soome filmidirektori, Pekka Karjalaiseni, filmis Hysteria, kus ta laulis laulu ,,Riia mu arm". 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige. 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. Ta on proovinud ka ajakirjanikutööd ning enda arvates on tema kõige huvitavamad artikklid on ,,Intervjuu Suzi Quatroga" Hommikulehes ning ,,Kes tappis Sid Viciouse" ajakirjas Muusik 1993. aastal. 2007. aastal kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Riigikogu valimistel ja sama erakonna nimekirjas ka 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel. Ta oli Roheliste erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta aga Eesti Keskerakonda. 20. novembril 2010 teatati, et Trubetsky on erakonnast välja astunud, tuues põhjuseks liitumisele järgnenud tagakiusamise ja vaimse terrori.
health care. You want someone who agrees with you." Yet she worried that other personality types, the sort who know how to fix the toaster or program the VCR, weren't being invited into these houses. A call to an established collective seemed in order. What is the secret to success? Is it a big compost pile? A brightly colored chore wheel? Is it possible to find domestic harmony, even domestic bliss, with four, five or ten strangers? Suzi Teo, a former fashion designer who started the House of Tiny Egos two years ago, avers that hers is a happy home. While Ms. Teo, 44, touts the "diversity and individual 3 skill sets" of her housemates in a way that would make Dr. Fisher proud, it all seems to circle around the dishes, just as it does in more conventional households. "It took a whole year," she said. "But we figured it out
Rõivastus aastatel 1990-1999 1990ndate kujundites oli androgüünsus tähtsal kohal. 1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus, eriti uutes kudumites. D&G (Stafano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce) nende moed olid teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurgakujulise power-suit´le hiigelsuurte macho-õlagute ja minimeeritud puusadega
Laias laastus võib öelda, et 20. sajandil asetleidnud kunstipoliitilised võitlused on paljus taandatavad nende kahe suure filosoofilise platvormi leppimatusele. Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal Suzi Gabliku kunsti progressi idee põhineb Jean Piaget’ tajupsühholoogia teoorial kahest intellektuaalse arengu liigist: - Orgaaniline (lapse areng) - Genealoogiline (ajalooline areng, kollektiivsed teadmiste süsteemid) Gablik: „kunst on läbi kunstiajaloo arenenud samamoodi nagu laps täiskasvanuks“, Puhtus (purity) - Puhtus (ingl k pure) on üks enim levinud modernistliku kunsti termineid läbi 20. sajandi. Eri keeltes (nii vene- kui ka hollandi-, prantsuse-,
annaabi.ee 
