Eesti moeloojad Referaat Ivo Nikkolo Ivo Nikkolo on Eesti üks vanimaid ning unikaalseimaid disainerbrände. Juba üle 16. aasta oma nime teeninud rõivakollektsioonid on järginud Ivo Nikkolo kindlat käekirja, kus kohtuvad naiselik glamuur ja mehelik kindlus. Brändi algus jääb aega, mil piskuga harjunud tarbija hakkas üha enam hindama kvaliteetset moeloomingut ning nõukogude ajal vähest rakendust leidnud disainerite ideed kogusid enesekindlust. 1994. aasta kevadel avas Tallinnas Suur-Karja tänaval uksed esimene Ivo Nikkolo pood. Kindel visioon on Ivo Nikkolo märki iseloomustanud algusest peale. Naistekollektsioon, suunatud tegusale ja enesekindlale naisele, oli parimas mõttes klassikaline, kuid ootamatud ja vallatud detailid pakkusid emotsionaalset pinget. 1996. aastal rändas moemärk üle lahe Soome. 1998. aastal sirutus haare veelgi, sedakorda Rootsi suunal prestiizikas NK kaubamajas asetus Iv...
Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakirjankud, kelle ülesandeks on meile ülistavate ja keeruliste sõnadega ning suurepäraste piltidega moodi serveerida.
Christian Lacroix Christian Lacroix on moemaailma üks säravamaid ja mõjuvõimsamaid esindajaid. Tänu oma oskusele ühendada ühendamatuid varjundeid ja saada suurepäraseid tulemusi, sai see prantsuse moelooja endale hüüdnimeks ,,võlupintsliga meister". Christian Lacroix sündis 1951. aasta 16. mail väikeses provintsilinnakeses nimega Arles Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama nimelt olid nad oma linna ühed kõige moekamad elanikud. Aastatel 1970 1972 õppis Lacroix kunsti Paul Valery ülikoolis Montpellier`is ning pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema tõeliseks kireks filmikunst ning tänapäevani suudab ta raskusteta meelde tuletada kõiki tolle aja populaarsemaid filme ning neis filmides kasutatud kostüüme. 1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`...
Giorgio Armani Giorgio Armani (sündinud 11. juulil 1934 Piacenzas Emilia-Romagnas Itaalias) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Ta on töötanud La Rinascenta kaubamajas aknapesijana, disainerina Vino Cerutti moemajas. Pärast natukest aega Vino Cerutti juures töötamist lahkus ta, et saada vabakutseliseks moedisaineriks.1974.aastal asutas ta koos oma partneri Sergio Galeottiga Giorgio Armani S.p.A. Ta õde Rosanna Armani liitus tema firmaga. Giorgio oli ka tuntud kui Rahvusvahelise Milano Jalgpalli Klubi fännina. Ta on Milano korvpalli tiimi president. Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007.aasta jaanuaris sai Armani maailma esimeseks disaineriks kes tõi Internetti trendimoe moeshow. Tema erinevaid kollektsioone: · Armani Exchange · Armani Jeans · Armani Casa · Arma...
MOE ARENG 20.SAJAN DIL Getter Anett Arro TUNTUMAD MOELOOJAD CHANEL DIOR YSL RALPH CALVIN VERSACE MIUCCIA LAUREN KLEIN PRADA Päritolu Prantsusmaa Prantsus Prantsusmaa Itaalia USA Itaalia Itaalia maa maa Algus 1909 1946 1962 1946 1968 1978 1913 aasta AASTAD 19001910 Naiselik ja graatsiline aeg Palju ühist 18.sajandi moega
Keila Kool Statistikatöö SUURIMA OMAKAPITALIGA MOELOOJAD Martina Lindus 11.klass Keila 2014 Rikkaim disainer 2014 aasta seisuga on 64 aastane itaallanna Miuccia Prada. Prada moemaja ning Miu Miu brändi loojal on 11,1 biljoni dollari suurune omakapital. Suure edu saavutanud Miuccia on 2014 aastal Forbesi poolt avaldatud ’’maailma mõjukamate naiste’’ pingereas 75ndal kohal. Kaasmaalane Giorgio Armani asub 9,6 biljoni dollari suuruse
Meestemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lastemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eeskujud ja moeloojad Rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt. Näitleja Clara Bow Näitleja Marlene Dietrich Kirjanik Nancy Cunard Coco Chaneli kitsad seelikud ja avarad jakid muutusid populaarseteks Eeskujud ja moeloojad Click to edit Master text styles Second level Third level
Ruudulised püksid Kootud vestid Päevasärgid Grace Kelly 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid. CRACE KELLY Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Moeloojad Christian Dior psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAPÄEVAL KASUTATUD MATERJAL http://www.google.ee/search?hl=et&lr=lang_et&q=1950's%20meik&gs_sm=3&gs_upl http://www.annaabi.com
Kümnendi lõpupoole hakkas Lääne suurlinnades tänavanoorte seas levima uus vool punk. Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Punkarid riietusid ohtralt naastude, kettide jms täiendatud nahkrõivastesse, panid jalga kobakad saapad ja tegid pähe hirmuäratavad kukeharja meenutavad soengud. 1970. aastaid on koguni peetud halva maitse sümboliks, ehkki suured moeloojad nagu Yves Saint Laurent, kelle kaubamärgiks kujunes smoking, näitasid üles ka rafineeritud ilumeelt. 1970ndaid iseloomustab diskoajastu, kus moodi tulid platvormkingad ja teksased. Kümnendi lõpul kujunes välja aga uus vool nimega punk.
Sellise lõikega kleidid meenutasid veidi Napoleoni-aegset moodi. Tänu ampiirmoele tõusid ka kleidisabad veidi kõrgemale. Minu arvates oli see moemuutus hea, kuna see tegi naiste elu kergemaks. Tänu sellele, et kleidid muutusid lühemaks, said naised paremini kõndida ja liigelda. 20. sajandi alguses hakati rõhutama puusi. Kadusid laiad ja suured kleidid ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu. Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret
Ikebana – Jaapani lilleseade kunst, Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Geisha – elukutselised meelelahutajad (algajad – maiko) Oluline on ''kinnine naeratus'', soeng (keeruline), riietus (väga rikkalik, uhke. Kimono-aasta aegade järgi, väga uhke ja väärtuslik riietus. Kallis.). 19. sajandil olid nad ka peamised moeloojad – kõik naised tahtsid nende moodi olla. Pidid kõikide võõrustajatega jutustama, flirtima, viisakalt käituma, tundeid ei tohtinud olla või vähemalt väljanäidata. 19-20 aastaselt saadi endale oma patroon, kellele oldi tihti peale armukese eest. Torii – Värav, Haiku – lühike, 17-silbiline luule. Kirjutasid nii samuraid kui õukondlased. Origami – voltimis kunst. Väheseid voltimis viise, kuid palju erinevaid kujundeid Nihongi – 720. aastal loodud ajalooraamat
Juustevärvimine hennaga muutus samuti väga populaarseks. 20-ndate moe ideaaliks sai naistele Clara Bow, kes meikis silmi tugevalt ja kelle suu oli värvitud nagu Amori vibu. Ta algatas küünelaki kasutamist, millest sai tõeline moehullus. Coco Chanel hakkas propageerima kuldset jumet ning ka päevitamisest kujunes teadlik tegevus. Populaarseks olid muutunud ka ehted. Trendi kehtestajateks olid moeloojad Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Kasutatud materjalideks olid rubiinid, kuld ja pärlid plastikust, kroomist ja terasest. Uueks luksuseks oli patinum. Geomeetriliselt olid moes tugevad motiivid nagu nt. üksteisesse põimunud jooned, siksakjooned, pitsilised ruudud ja kolmnurgad. Seda kas Eestis olid pudrumäd ja piimajõed ei saa küll öelda. Samas polnud siinne elu ka kehv. Lihtsalt meie maa oli kannatanud võõra võimu all olemise pärast. Kõik arenes ja areneb
Tallinna Laagna Gümnaasium Eesnimi Kahekümne sajandi moemuutused Uurimustöö Tallinn 2011 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Ajalooline taust 1.1 Naiste võrdõigluslikkus 1.2 Moeloojad 2. Kahekümne sajandi algaastate mood 2.1 Coco Chaneli moemaja 2.2 Modernne rõivastumisstiil 2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud 3. Megabrändid 3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele 2 Sissejuhatus Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga.
aga alles 1970. aastail (Paulus 2011). 2000.aastal kasutas The White Stripes oma plaadi “De Stijl” kujunduses Rietvieldi, Doesburgi, Huszari jt disaini, skulptuure ja visandeid. Bänd on võtnud oma eeskujuks De Stijl’i ning ka nende teiste plaatide kujundustest on kasutatud De Stijl’iga seostuvaid piiratud puna-valge-musti värve. (Bhaskaran 2005) Uurides tänapäeva disainimaastiku võib näha, et De Stijl on mingit mõju siiski avaldanud. Moeloojad nagu Yves Saint Laurent on kasutanud otsest inspiratsiooni ja toonud sirgjooneliste kleitide peale mondrianilikud ruudud ja sini-puna-kollased värvilaigud. Kuid esineb ka modifikatsioone ning enam ei domineeri horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, vaid sisse on toodud ka teisi kujundeid peale ruutude ning peale primaarvärvide esinevad ka pastelltoonid. Ma ei ole täitsa kindel, kui palju oli De Stijl mõjutatud Bauhausist, Vene
kleite kanda. Poolesääreni kleitide ning seelikute juurde ilmusid ka nahatoonis siidsukad ning kõrgekontsaga kingad, mis muutsid selle ajastu naise täielikult erinevaks eelnevate perioodide naisest. 1.3 Naistekleit 1920-1929 Mõjutatult Esimese maailmasõja töölkäinud naise riietusest, hakkasid naised kandma mehelikke riideid. Kuna süüdistati ka vanemat põlvkonda äsja lõppenud sõjas, mõisteti ka nende riietumine hukka ning moeloojad hakkasid oma disainidega suunduma noorema põlvkonna poole. Naiselikud kehakumerused olid täielikult moest väljas (Lisa 3). 1923. aastast hakkas taljejoon langema. Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit. 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad
soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17.sajandil peale meeste rõivaste ka tanusid, kleidikesi ja põllesid ning ääristati naiste kraesid. Euroopa tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa, kus toodeti peenet siidpitsi, metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse.
Nagu ka grunge eetika ütles, tuleb riietuda mugavalt ja taskukohaselt. Seetõttu soetatakse enamus riided kasutatud riiete poodidest (Sfetchu, 2014). Kõik riideesemed peaksid olema kantud ja kulunud välimusega ning oma ajalooga. Rõivad on enamasti lohvakad ning neid kantakse kihiti (Luster, et al, 2014). Grunge stiil riietumises hakkas ära kaduma siis, kui tuntud moeloojad tõid selle kõrgmoe lavadele (Oxoby, 2003). Grungele iseloomulikud riietusesemed: ● flanellsärgid ● teksatagid ● nahktagid ● ruudulised seelikud ● kulunud teksad ● kardiganid ● pikavarrukaga Tsärgid ● Doc Martens (tanksaapad) Tänapäeval toodavad tuntud rõivabrändid grungestiilis kollektsioone, mis on algpõhimõtetele vastandunud
1964 ilmusid valeripsmed- kirjud, hõbedased, kuldsed. Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo. Jalgade meik oli tagasi. Värvidest oli populaarsed kuld ja hõbe ning kõik, mis metalselt säras. Ilmus esimene kortsude vastane öökreem. Bridset Honckney andis meile op- kunsti- geomeetrilised optilised illusioonid, mis mõjutasid tekstiilidisaini ja mille võtsid omaks Mary Qoant ja teised tolle aja moeloojad. Edith Head oli Hollywoodi tähtsamaid kostüümikunstnikke. Mary Quant populariseeris miniseelikut, liibuvaid sooniksviitreid, puusal istuvaid pükse ja värvilisi sukkpükse. Rõivastus aastatel 1970-1979 Dekaad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis kohe kadusid. 1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit.
õppimiseks ja teine abielu teise mehe/naisega on teise asja ära õppimiseks ja kolmas abielu kolmanda asja ära õppimiseks vajalik! Ei ole sugugi see naine, kel on 10 meest järgimööda olnud halvem, kui see, kes on terve elu ühe mehega elanud. (Või arvate, et on halvem?) Kõik need asjad, mis meil omavahel naiste/meestega juhtuvad on kõik kokkuleppelised asjad. Kõige tavalisem mõttemall, mida tänapäeval eriti rõhutatakse, on keha ilu. Kõik reklaamide, firmad, moeloojad, asutused rõhuvad sellele, missugune keha on ilus ja milline eu ole ilus. Kui nüüd teie keha baromeetrid ei mahu selle modellinduse raamidesse, kuidas te siis ennast tunnete? Te hakkate mõtlema: mina ei ole sama ilus, ma ei ole vormis! Kui ma ei ole ilus ega ka vormis, siis ma ei ole ka väärt. Siis mul puudub ka väärtus! See käib ikka selle juurde: õpi oma keha armastama! Kuna te olete mõelnud missindust,
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu 20. sajand 20. sajandil on jumestus ja selleks kasutatavad vahendid täielikult muutunud. Vahendid ei ole enam mürgised, vaid isegi tervendavad ja kaitsvad. Jumestuse tugevus on aastakümneti vaheldunud ja sellele on mõju avaldanud naisiidolid ja nn look`id, mida on loodud vastavalt moevooludele. Paljud moeloojad on välja töötanud oma jumestusvahendid ja andnud väga täpseid soovitusi meigi tegemiseks. 1900 1920 Nende aastate jumestussoovitused olid suhteliselt sarnased tänapäeva omadele: esmalt kreem, siis riisipuuder, pisut põsepuna ja uus kiht puudrit, mis pehmendas punase piirjooni. Kulmud pidid olema tugevad ja korrapärased. Soosituim huulevärv oli maasikapunane, kuid see pidi olema hea tervise, mitte kosmeetikavahenditega saavutatud tulemus
kaotanud oma endise eesmärgi. Tehismaterjalid ja taimsetest kiududest riided on palju praktilisemad ja taskukohasemad. Väited, et karusnahk on loodussõbralik, naturaalne ja biolagunev, on vaid loosungid, mille abil karusnahatootjad inimeste poolehoidu võita soovivad. Loomakaitsjad on korduvalt paljastanud karusnahatööstuse telgitaguseid. Kõikjal leidub hulgaliselt pilte ja videosid, mis paljastavad selle äri julmuse. Kahjuks kasutavad mitmed moeloojad oma loomingus karusnahka, mistõttu inimesed on valmis moe pärast ignoreerima fakti, et nende kasuka pärast on palju verd valatud. Selles referaadis käsitlen karusnahatööstuse negatiivset mõju keskkonnale, sest võib-olla pole karusloomade jõhker kohtlemine veel piisav põhjus nende nahkadest loobumiseks. Käesoleva referaadiga üritan välja tuua olulisemad aspektid karusnahatööstuse juures, mis mõjutavad meie habrast looduskeskkonda
14 [2] 15 Merevaigukollane toon ütleb:ma loon ja mõtlen. See toon kannab endas ka elurõõmu. Miks mitte 16 olla päikesekiireks nii endale kui ka kaaslastele? [2] 17 18 Foto Sügismood 2012 (foto-Jelena Rudi) [2] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 3 INGRID PAATS HINGELT TAGASIHOIDLIK, KUID 6 LOOMINGU POOLEST SILMATORKAV MOEKUNSTNIK 7 Sel aastal on Tallinna moenädala kavas koos kogenumad moeloojad vähemkogenud kunstnikega. 8 Ingrid Paats end küll veel moekunstnikuks nimetada ei julge, kuid temagi silmatorkavat ning 9 värvilist loomingut saab sel sügisel moelaval näha. [3] 10 Ingrid Paatsi moelooming on värviline ning üsna silmatorkav, samas ka väga lihtsalõikeline ja 11 mugav. «Minu jaoks on olulised materjal ning kvaliteet. Kuna teen lõikest lõppviimistluseni toote 12 ise valmis, pean arvestama oma oskusi, võimalusi ning ajalist ressurssi,» selgitas ta
ajalukku miniseeliku tulekuga ja oh seda jalgadeparaadi, mis tol aastakümnel tänavad vallutas! Õnnelikud olid naised, kes said tunda kehalist vabadust ja loomulikult veelgi õnnelikumad olid mehed, kelle silmadele jagus ilu igal pool. Ajastu iluetalon: Twiggi "Moealbumi" esimene number ilmus 1952. aastal, peatoimetajaks valiti tolleks hetkeks juba üsna tuntud Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Melanie Kaarma. Ajakirja koostamisse olid kaasatud moeloojad Leida Klaus, Hilja Kulles, Saima Loik, Emmi Vahelaid, Velli Alas, Maria Krull ja Vilma Sepp. Ajakirja kakskeelses eessõnas on esitatud sotsialistliku realismi printsiibil baseeruva moekunsti idee: "Ta erineb põhjalikult kapitalistliku Lääne moeloomingust, mis teenindab vaid ekspluateeriva vähemiku huvisid, olles sealjuures kasumiallikaks üksikuile ettevõtteile. Võidujooks kasumi pärast tingibki moodide kiire vahetumise kapitalistlikes maades. Nõukogude
isiklike ja ja varaliste õiguste kogum. 2) Autoriõigusega kaasnavead õigused esitajaõigus ehk esitaja ise, fonogrammi tootja õigus, ülekandja õigus, filmitootja õigus, andmebaasitootja õigused, 3) Tööstusomand patendiõigus, kasulik mudeliõigus, kaubanduslike tähiste õigus, mikrolülituste topoloogia õigus(protsessor) Autoriõiguse muud immateriaalsed õigused: 1) Õigus isiku nimele moeloojad, Bjorn Thalin 2) Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis) Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav) Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!!
Sajandi keskpaigas elas 30% kogu maailma rahvastikust linnades, kuid nüüdseks elab linnades juba peaaegu 50% elanikkonnast. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alates I Maailmasõjast tõi pea iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, reaktiivreisilennuk, video, arvuti, faks ja Internet. Moeloojad: 20.sajandi disainerid pole enam lihtsalt kunstnikud nagu Worthi ajal. Rahvusvaheliselt tuntud nimed ühendavad endas andeka disaineri, hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Tuntuimad moemajad Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, 50 Ralph Lauren, Calvin Klein, Versace ja Miuccia Prada toodavad kõike rõivastest,
Sajandi keskpaigas elas 30% kogu maailma rahvastikust linnades, kuid nüüdseks elab linnades juba peaaegu 50% elanikkonnast. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alates I Maailmasõjast tõi pea iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, reaktiivreisilennuk, video, arvuti, faks ja Internet. Moeloojad: 20.sajandi disainerid pole enam lihtsalt kunstnikud nagu Worthi ajal. Rahvusvaheliselt tuntud nimed ühendavad endas andeka disaineri, hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Tuntuimad moemajad Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, 50 Ralph Lauren, Calvin Klein, Versace ja Miuccia Prada toodavad kõike rõivastest,
annaabi.ee 
