Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk ...
Toitumise ja töömälu vahelised seosed Üha enam tõuseb meedias teemana üles tervislik toitumine ja räägitakse palju sellest, mida ja kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõju...
LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset Laste sünnijärjekord ja selle mõju Õnnaspositsioon, lapse positsioon õdede ja vendade keskel, mõjutab isiku kujunemist terve elu. Vanem...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Pille-Riin Kärner TÄHELEPANU Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks ,,Tähelepanu" kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga. Tähelepanu Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid. Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad, kuidas visuaalne tähe...
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult ...
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liig...
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, a...
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollek...
Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: · Tähelepanu figuuriks- · Tähelepanu fooniks- see, mida tajutakse see mida tajutakse väga täpselt. üsna ähmaselt. · Tähelepanu võib käsitleda protsessina ja seisundina. · Protsessiga on tegemist taju valiku ehk info valikulise teadvustamise puhul. · Seisund iseloomustab närvisüst...
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega la...
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli ...
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest v...
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks. Rohkem pööratakse tähelepanu erinevatele isiksustele, ära on kadunud halli massi hoidmine. Teenindajad on sõbralikumad ning vabamad ja töötavad selle nimel, et klient tunneks, et teda vajatakse. Rohkem arvestatakse ka kl...
Liiklusohutus Tänapäeva üha enam arenevas maailmas on väga olulisel kohal liiklusvahendite rohkus. Toodetakse üha enam uusi sõidukeid ning nende erinevaid mudeleid. See on viinud selleni, et peaaegu igal inimesel, kes omab mingi sõiduki juhilube, on oma sõiduvahend. Olgu selleks siis auto, buss, mootorratas või mõni muu liiklusvahend. Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi, kus inimene on nutiseadme tõttu liiklusohtliku olukorra või koguni õnnetuse põhjustanud. Seetõttu oleks targem l...
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna jaoks väga oluline, sest see mõjutab oluliselt ka meie tänapäevast elu. Järelikult on tähtis pühendada päranditele rohkem tähelepanu kui siiani, sest pidev uute traditsioonide ja trendide sissetung ja nende kiire omandamine on tänapäeva ühiskonnas väga populaarseks muutunud. Kultuuripärand on midagi sellist, mis aitab meil mõista elu varasemal ajal ja neid kombeid ning traditsioone, mis nendega kaasas käisid. Ku...
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
Essee Manchesteri tööstusrevolutsiooni : Probleem 1:Tervisehädad töölisklassides. Kuna sellel ajal ei olnud tähtis töötaja vaid see et masinad areneks.Töötajatele ei pööratud üldse tähelepanu.Neil puudus korralik toit ja riietus.Nad veetsid 12-14 tundi igapäev kinniselt madala laega ruumides, kus nad hingasid iga hingetõmbega sisse halbaõhku ,puvilla-,villa-,või linatükikesi või vase-,metalli- või rauatükikesi.Nende turvalisusele ei pööratud tähelepnau.Nad kõik olid haiged ja nende kehad olid näljast kõhnumas.Neid ei koheldud inimlikkult,pigem nagu orja .Hakkati väärtustama rohkem masinaid ,kui inimesi ,kuna masinatele pöörati rohkem tähelepanu.Kärbiti pigem inimeste eelarvet ,et masinatele rohkem panustada. Probleem 2:Madalama klassi rahvas protesteeris masinate võidu vastu ning kasu ja au vastu. Madalamasse klassi kuulusid käsitöölised ja mehaanikud . Nende protest oli aru saadav, kuna m...
ISIKSUSE- JA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA PROJEKT VÕÕRASTE INIMESTE AVALIK JÄLGIMINE 15.10.2007 TEKKELOOST Idee tekkis ühel täiesti tavalisel õhtul, mil üks inimene meie seltskonnast otsustas kas siis tähelepanuvajadusest või lihtsalt igavusest tänaval kõndides ühe hotellirestorani suurtest madalatest klaasakendest sihilikult, pikalt ja tähelepandavalt sisse vahtida ning sellega seesistujatele ebamugavust ja väljasolijaile meelelahutust pakkuda. Kui alguses paistis ta tegevus lihtsalt naljaka ja ,,hulluna", siis ühel hetkel hakkas tunduma, et konkreetse projekti aluseks sobiks see päris hästi. OLEMUSEST Projekti aluseks on idee tekitada kunstlikult olukord, milles osutame varjamatut ja pealetükkivat tähelepanu mingite konkreetsete võõrase inimeste (...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines „Väljendusoskus“ teemal KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedel...
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST nbjkjbvk KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Essee Õppejõud:bkhvjhv, MA Mõdriku 2014 Bnk,bvjjhv1 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Kõik inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, k...
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste tegelaste tundmine tundub meile enesestmõistetav, kuid ehk oleks aeg rõhuasetust pisut n...
Uue meedia roll ühiskonna elus Tänapäeval saavad inimesed tänu internetiühendusele olla uudistega pidevalt kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president. Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlase...
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 ...
Looduse kaitsmine ja säilitamine Mis on loodus? Loodus on inimesi ümbritsev keskkond - taimestik, õhk, vesi, maapind jne. Loodus on eksisteerinud väga ammusest ajast saati, juba väga palju aega ennem inimesi. Mida on loodus inimestele pakkunud? Loodus on andnud neile söögi, varjualuse, kõik eluks vajaliku. Loodusesse tuleks suhtuda austusega ning olema tänulik selle kõige eest, mida ta inimestele pakub, kuid aja möödudes on loodusesse suhtumine muutunud enesestmõistetavaks ning üha vähem pööratakse tähelepanu looduse kaitsmisele ja säilitamisele. Inimkonna arenedes tõusid inimeste nõudmised ning hakati välja töötama uut tehnikat ning keerulisi tehnoloogiaid, paraku oli aga nii, et tihti kannatas selle tõttu ka loodus. Reostus, puuraie, kemikaalide kasutus, õhusaaste, liigne maapinna koormus.. kõik need märksõnad iseloomustavad looduse hävitamist. Aina populaarsemaks muutusid keerulised tehnoloogiad ning keem...
Naistevastane vägivald Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas suureks probleemiks. Seda esineb igas kultuuriruumis ja põhjuseid selleks on mitmeid. EL Põhiõiguste Ameti tehtud uuringuga saadi teada, et kolmandik üle 15. aastastest naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. 22% küsitlustest ütlesid, et vägivalla põhjustajaks oli nende partner. Leian, et igal mehel tasuks mõelda selle peale, kuna võib öelda, et meie ühiskond on siiski pigem patriarhaalne. Seda võib näha ka palgalõhest naiste ja meeste vahel. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõud...
KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE · Igas koolis psühholoog · Rohkem kooli poolt pakutavaid tegevusi · Huvialaringid · Vanema õpilase tähelepanu noorematele · Rohkem sekkumist KASUTATUD MATERJAL · http://www.valgam...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS..............................
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda...
Kas roheline mõtteviis on eestlastele omane? Paljud inimesed on elanud siiamaani nii, nagu neile endale mugavam on. Nad on esikohale seadnud enda mugavuse ja heaolu ning pole arvestanud loodusega. Alles viimastel aastatel on hakatud rohkem mõtlema ka looduse peale. Lähiaastatel on eestlased hakanud rohkem tähelepanu pöörama elukeskkonnale. Eestis on suureks probleemiks metsade alla kuhjuvad prügihunnikud ja räämas maanteekraavid, mida inimesed on ise tekitanud. Looduses viibides muutuvad inimesed tihtipeale laisaks, kui asi puudutab enda järelt ära koristamist. Seepärast ongi mitmetes kohtades näha suuri hunnikuid, mis koosnevad looduses mitte lagunevatest materjalidest. Selle jaoks on Eestis välja töötatud projekt Teeme Ära, mille eesmärgiks on panna inimesed enda järelt koristama. Selline üritus toimub Eestis kevadeti ja vaid kord aastas. Algusaastatel oli Teeme Äral erinev temaatika. Esimesel aastal korjasid inimesed kokku...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6...
Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata. Talve saabudes muutuvad tänavad libedaks ja õnnetusjuhtumite arv suureneb märgatavalt. Riik püüab...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Maarjo Tismus TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivat...
Aisting, taju ja tähelepanu 1. Milline on aistingute tähtsus inimese elus? Aistingute tähtsus seisneb keskonna-ja selles toimuvate sündmuste tajumises. Inimese kõige tähtsamaks aistmismeeleks peetakse nägemisaistingut, mille kaudu saadakse erinevatel andmetel isegi 80-90% informatsioonist. Nt. tänu nägemisele saab inimene vältida kokkupõrget mõne teise kehaga või vastupidi. Tänu aistingutele suudab inimene eristada erinevaid detaile vastavalt nende suurusele, kujule, värvusele jne. Kuulmisaisting aitab mõningatel juhtudel juhtida tähelepanu mõnele ohuallikale aga ka teabe hankimiseks, nt. raadiost kõlavad uudised. Haistmisaisting äratab tähelepanu hea või halva lõhna olemasolust, mille korral on võimalik avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool. Hea lõna korral võib muutuda inimese meeleolu. Nt. hea toidu lõhna korral tunneb inime...
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
Eestis on hands-free seadeldise kasutamine sõidu ajal lubatud ning hetkel asulaliikluses ka kohustuslik. Alates 2011 juulist on mobiiltelefoniga rääkimisel kõikjal kohustuslik hands-free seadme kasutamine, lisaks ei tohi telefoni sõiduajal üldse muul viisil kasutada. Miks? Briti ja Kanada teadlaste (Royal Society for the Prevention of Accident ja ROSPA) andmetel sooritavad telefoniga rääkivad autojuhid teistest 4,3 korda suurema tõenäosusega liiklusõnnetuse. Laias laastus riskib liikluskeerises telefoniga kõneleja rohkem kui 0,8- promillises joobes juht. ROSPA liiklusohutuse nõuniku David Rogersi sõnul pole abi ka juhi pea külge kinnitatud hands-free ehk käed-vabad süsteemist, sest autojuhti segab eelkõige vestlemine autost väljaspool asuva isikuga. Probleeme tekitab pigem tähelepanu kõrvalekaldumine kui telefoni käsitsemise liigutused. Vilunud rallisõitja ja sõiduõpetaja Peeter Rehema kogemused kinnitavad sama: Mobiiltelefon seob käed ...
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel k...
Keskendumisvõime paraneb enesedistsipliini harjutamise teel. Lihtsustades, sellel on kaks peamist osa: – hoia tähelepanu käsiloleval – ja tähelepanu hajumisel too see tagasi. Ja nii uuuesti ja uuesti, kuni sellest kujuneb harjumus, mõtteviis. Harjumuseks kujunemisel on suur abi igapäevasel meditatsioonil, mille peamiseks osaks on tähelepanu juhtimine. Mõned konkreetsed soovitused: 1. Väärtusta tähelepanelikkust. Lood oma isiklikku reaalsust läbi selle, millele Sa tähelepanu viid. Kui märkad rohkem, on Sul elu rikkam. 2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3. Ole teadlikult tähelepanelik. Keskendu sellele, mida, miks ja kuidas Sa parajasti teed. 4. Märka, mida Sa tunned. Tunded mõjutavad fookust ja Sa saad valida kuhu Sa fookuse suunad. 5. Märka pisisasju. Harjuta detailiteadl...
Spartiaatide kasvatus Selle asemel, et jalgu kingade kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos poistel paljajalu käia. Siis nad saavad kauem ilma jalatsiteta joosta ja hüpata. Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäe...
Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ? Valgustuse ajastu algas 17 saj. Kui hariduse tase Euroopas tõusis ja pani inimesed kahtlema vanades tõdedes ja tähtsustas inimõistust, hakkasid Euroopa rahvad uskuma tänu valgustus ideedele, et neil on rohkem õigusi ja et riiki ei tohiks kontrollida väike ülemkiht. Valgustajad enamasti ei sallinud valitsejaid kes toetasid ainult ülemkihti ja ei teinud midagi, et enda rahva elatustasemet parandada. Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu. Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ide...
Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond? Kuigi paljud inimesed lootsid, et need kohalike omavalitsuste valimised lõpetavad Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas, pidid Keskerakonna vastased siiski leppima sellega, et Keskerakond sai veel rohkem mandaate Tallinna volikogus kui eelmistel valimistel, kuigi protsentuaalselt oli neil toetajaid vähem, kui eelmine kord. Lisaks kaotas veel toetajaid ka Reformierakond. Hääli said eelmistest valimistest rohkem Sotsiaaldemokraadid ja IRL. On ilmselge, et Tallinna linnavõim valiti taas venelaste poolt. IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venel...
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
Miks inimesed punastavad??? Marit Moorits 12b Punane on imekena värv. See on armastuse, kire, soojuse ja läheduse värv. Aga on olukordi, kus oleme valmis maailma sekundpealt must-valgeks muutma. Sest punane võib ka ka väga koormav olla. Alati, kui seda kõige vähem oodata oskame, lööb see välja. keset tähtsat ärikohtumist, toidupoe kassa või esimesel kohtingul- see võib juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub. Kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja.... kindlasti olete ka teie ise seda kogenud! Ohtlikes, piinlikes või meie endi jaoks ebameeldivates olukordades tunneme, kuidas pinge kehas tõuseb. On inimesi, kellel pinge näo punaseks värvib. On inimesi, kellel käed suurest hirmust värisema hakkavad. On inimesi, kelle kehakeel annab mei...
Reeli-Mai Valge 10L Mida rohkem, seda uhkem? Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks. Kuninga eluajal ehitati palju losse, millest kõige kuul...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega: neile esitati arvutiekraanil kas kolm või kuus objekti - põhili...
annaabi.ee 
