Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väljendusoskus (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Infotehnoloogia teaduskond
RETSENSIOON
aines Väljendusoskus
teemal
KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED
Üliõpilane: Andri Kaaremäe
Õpperühm: IABB13
Matrikli nr: 154819
Õppejõud: dots. Boris Gordon
Tallinn
  • ESSEE EESMÄRGID


    • Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes.
    • Tuua välja kaugõppe eripärad , plussid ja miinused.
    • Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele.

  • PÕHISÕNUM


    Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedele ning tõstatada küsimusi ja probleeme, mis aitaksid kaasa kaugõppe edasisele arengule.
  • SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, TEEMAARENDUS


    Sissejuhatus täidab oma ülesannet hästi. Tuuakse välja nii kaugõpe kui ka statsionaarne õpe ning antakse ülevaade teemadest, millest rääkima hakatakse. Kokkuvõttes kaldub autori poolehoid kaugõppe kasuks. Püstitatakse erinevaid küsimusi, mis peaks antud valdkonna olukorda selgitama. Ka kokkuvõte on hästi koostatud. Teemaarendus on hästi organiseeritud. Esialgu tuuakse välja miinused, seejärel plussid. Proportsionaalselt on plusse välja toodud aga ligi poole rohkem.
  • ANNOTATSIOON


    Essee eesmärgiks on välja tuua nii kaugõppe kui ka statsionaarse õppe häid ja halbu külgi. Hinnatakse mõlema õppeviisi kvaliteeti ning kasutegurit õppija jaoks. Lõpuks jõuab autor järeldusele, et kaugõppe on piisava huvi ning pingutuse korral statsionaarse õppega samaväärne. Lõpuks püstitatakse mitu küsimust, mis peaks kaugõppele rohkem tähelepanu pöörama .
  • POSITIIVNE JA NEGATIIVNE


    Sissejuhatus ja kokkuvõte täidavad oma ülesannet. Teemaarendus on aga autori seisukohalt liiga kaugõppe poole kaldu. Rohkem tuuakse välja kaugõppe positiivseid külgi ning jääb mulje, et kaugõpe on ainuõige õppevorm. Rohkem võiks olla välja toodud ka statsionaarse õppe positiivseid külgi. Enamasti ei saa kaugõpe olla statsionaarse õppega samaväärne, sest samal ajal käiakse tööl ning tegeletakse muude vajalike toimingutega. Statsionaarses õppes olijad käivad aga pea iga päev koolid ning kokkuvõttes koguneb õppetunde mitmeid kordi rohkem kui kaugõppijal. Vaid väga motiveeritud õppur suudaks kaugõppes saavutada sama taseme kui statsionaarses õppes (loomulikult oleneb palju ka erialast).
  • RETSENSIOON


    Antud essee eesmärgiks on selgitada, kas kasulikum on õppida kaug- või statsionaarses õppes. Vastuseni jõudmiseks uuritakse mõlemat eraldi. Tuuakse välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Lõppkokkuvõttes jõutakse järeldusele, et uuritavad õppevormid on piisava motivatsiooni ning tahtejõu korral samaväärsed. Esse lõpetatakse mitme küsimusega kaugõppe alahindamise kohta.
    Töö on hästi koostatud. On olemas selgelt eristatav sissejuhatus ja kokkuvõte, mis täidavad oma ülesannet hästi. Teemaarendus on jagatud positiivseteks ja negatiivseteks külgedeks.
    Negatiivse poole pealt saab välja tuua sisu liigse kallutatuse ühele poolele. Autor näeb kaugõpet kui samaväärset õppevormi statsionaarse õppeviisiga. On küll välja toodud, et samaväärne on see vaid juhul, kui õpilane on piisavalt motiveeritud, kuid reaalselt on kaugõppes vähe inimesi, kellel oleks sama palju aega õppimisega tegeleda kui on statsionaarses õppes olijatel.
    Kaugõppijatel on hea võimalus tööl käia ning seeläbi rohkem kogemusi saada. Samuti saavad nad ise oma aega paremini planeerida . Kaugõpe sobibki aktiivsema eluviisiga inimestele, kellel pole piisavalt aega, et kindlatel kellaaegadel koolis käia. Töökogemus on küll hea, kuid sel juhul jääb vähem aega õppimiseks ning kokkuvõttes tuleb õppetunde palju vähem kui statsionaarses õppes olijatel. Autori väide, et statsionaarne- ja kaugõpe on võrdsed, kehtib vaid juhul, kui tudeng on piisavalt motiveeritud ning leiab aega, et asjad endale ise selgeks teha ning juurde õppida. Kõik võimalused hea haridus saada on kaugõppijatel muidugi olemas.
  • Väljendusoskus #1 Väljendusoskus #2 Väljendusoskus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mainstatge Õppematerjali autor
    Retsensioon teemal "Kaugõppe plussid ja miinused".

    Sarnased õppematerjalid

    E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS
    30
    doc

    E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

    Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ...........................................................

    Informaatika
    Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
    7
    doc

    Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

    Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat

    Väljendusoskus
    Uurimistöö kirjutamise juhend
    41
    doc

    Uurimistöö kirjutamise juhend

    Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9

    Eesti keel
    Kasvatusteadused
    72
    docx

    Kasvatusteadused

    TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

    Alusharidus
    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
    68
    pdf

    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

    Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo

    Eesti keel
    Tööde vormistamise juhend
    52
    doc

    Tööde vormistamise juhend

    - - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................

    Tööde vormistamine
    TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
    45
    doc

    TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

    24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

    Eesti keel
    Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
    34
    doc

    Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

    TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N

    Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun