Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida rohkem, seda uhkem (barokkajastu) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida rohkem seda uhkem?
Reeli -Mai Valge
10L

Mida rohkem, seda uhkem ?


Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem’’. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist , suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest.
Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks. Kuninga eluajal ehitati palju losse, millest kõige kuulsam ja uhkem on Versailles ’ loss, mis rajati Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitis on jäänud tänase päevani Prantsusmaa üheks kuulsaimaks arhitektuuri mälestiseks. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Ta kujundas oma päeva kindla korra järgi, kus iga tema toiming oli nagu tseremoonia. Ta kulutas palju aega, energiat ja veel rohkem raha erinevatele lõbustustele, millele said kaasa elada õukondlased ning mis pidi olema tema rahvale näha. Kuninga jaoks kõrgel kohal oli nii enda kui õukonna lõbustamine. Versailles’ lossis toimusid igapäevaselt teatrietendused ja kontserdid. Need olid kättesaadavad ainult kuninga rikkale õukonnale. Kuninga tähelepanu saamiseks õukonnas aitas kaasa ilus figuur, särav käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja šokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured.
Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem’’.
Mida rohkem-seda uhkem-barokkajastu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reeeli. Õppematerjali autor
Muusika arutlus barokkajastust

Sarnased õppematerjalid

Mida rohkem seda uhkem-barokk
1
docx

Mida rohkem seda uhkem (barokk)

Mida rohkem, seda uhkem? Väide ,,Mida rohkem, seda uhkem" sobib minu meelest ideaalselt kirjeldamaks uhket, suurejoonelist ja rohkete kaunistustega barokkajastut. Kõige parem näide barokkajastu suursugusest muusikast, kunstist ja arhitektuurist ning inimeste liigsest raha pillamisest on Prantsusmaa kuningas Louis XIV ehk Päikesekuningas. Louis XIV valis enda sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib päike rahu ja võimsust ning teisalt jälle kunsti ja kõige loojat. Just seda viimast oli Päikesekuningas oma valitsemisajal Prantsusmaa jaoks. Ta kulutas rohkelt energiat ja aega ning veel rohkem raha erinevatele lõbustustele

Muusikaajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism ­ tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism ­ maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada.

Kunstiajalugu
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine

10.klassi ajalugu
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale ­ oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine

Üldine teatriajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

.......................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................................73 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR.............................................................................................................73 BAROKK ITAALIAS.........................................................................................................................................74 BAROKK HISPAANIAS...................................................................................................................................76 BAROKK AUSTRIAS JA SAKSAMAAL. ROKOKOO..................................................................................77 17. & 18. SAJANDI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL. BAROKK. ROKOKOO..............

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks.

Kirjandus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun