Tunnis oli kümme last ja osalenud lapsed olid vanuses neli kuni viis aastat, õpetaja sõnul võis mõni ka noorem olla. Taustainfona sain õpetajalt teada, et tegemist on võrdlemisi vaiksete lastega, sest nende oma õpetaja palub neil muuhulgas ka tasa olla ja vaikselt liikuda. Tundialustas õpetaja laste rivistamisega, paludes seda esmalt verbaalselt. Üks lastest ei püsinud rivis eriti hästi, peale seda, kui õpetaja tema poole nimeliselt pöördus ja ütles, et ta rivvi läheks, tegi laps seda. Rivistamisele järgnes mäng, kus lapsed pidid ükshaaval koonuseni rivist jooksma, seda puudutama ja rivvi tagasi tulema. Mäng meeldis silmnähtavalt lastele ja enamus lastest tuli see korrektselt välja. Kui laps unustas koonust puudutada, pööras õpetaja lapse tähelepanu sellele ning seejärel puudutas laps koonust ning läks rivvi tagasi. Õpetaja tegi mängu raskemaks liigutades ühe koonuse kaugemale ja palus lastel tulevase mängu käigus puudutada.
Kuna Basmakov ütles, et oskab, jättis arst ta kolmeks päevaks veel haiglasse. Basmakov klaasis aknad ja parandas ahjulõõri. Kui Basmakov hakkas katust parandama, nägi teda roodu ülem katusel. Lõpuks saabus päev mil Basmakov pidi sõjaväe teenistusest vabanema. Siiski juhtus temaga ka sel päeaval äpardus. Ta läks raudteejaama rongi ootama. Samal ajal olid saabunud sinna uued sõdurid. Nende kapten nägi Basmakovit pingil istumas ja käsutas Basmakovi ka rivvi. Nii läksid 4 nad tagasi staapi. Siis tundis alampolnovik Basmakovi ära ja saatis ta tagasi raudteejaama. Minule oli see raamat huvitav ja naljakas. Mulle meeldis Basmakov, kellega sai alati nalja. Eriti meeldis mulle lugu kui Basmakov oli rooduhaiglas. 5
Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. Lapsed kuulavad, mõned küsivad küsimusi. Ütleb: ,,Moodustame ringi ja hargneme, et kõigil Teevad ringi ja hargnevad. oleks ruumi liikuda".
ning kandmisel. Kindlasti oli tal tarvis kilbikandjat, escuyer'i, kannupoissi, tõenäoliselt ka teenrit, kerges varustuses ratsanikku luureks ning üht või kaht jalaväelast (vibu- ja ammukütid) valvuriks, tihti olid neil ka paazid kaasas. Jalavägi oli feodaalarmeedes ratsaväest arvukam, kuid see oli jõuk, kelle organiseerimiseks ei astutud peaaegu mingeid samme. Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võtsid ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks
küljetasku keskel; pea püsti, lõug kergelt tagasi tõmmatud, suu kinni, vaade suunatud ette. · ``KOHENDU!'' - kohalt lahkumata võib kohendada riideid ja rakmeid ning pörduda ülema poole. Käsklusele eelneb käsklus ``VABALT!'' ja lõpetamiseks antakse käsklus ``KOHENDUMINE LÕPETADA!''. Peale lõpetamist jäädakse vabaltseisangusse. · ``RIVITULT!'' - tuleb kiiresti lahkuda oma kohalt rivis. Võib minna nii kaugele, et saaks kiirsti tulla rivvi tagasi, kui ülem annab käskluse. Lubatud on rääkida, istuda, kohendada rakmeid ja riideid. · ``PAIGALE!'' - asutakse kiiresti endisele kohale, joondutakse iseseisvalt ja jäädakse vabaltseisangusse. · Tervitamine Kaitseväelased tervitavad vastastikku alati, alluv peab tervitama esimesena. tervitamise alustatakse, kui tervitaja on tervitatavast 3 m kaugusel. Väljaspool rivi tuleb tervitamiseks pööruda tervitatava isiku poole, vaadata talle silma ning
kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vanaema või õe juurde minna. Kellel täna siis kedagi ei ole, tulgu abiõpetaja Riina juurde. Nõndaks, alustame. Viieks loe. ( Jagan rühmadesse ka lapsed, kellel peol kaaslast ei ole). Number ühed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kahed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kolmed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku
üksikud suitsutared. Ilmselt pärinevad praegused Vormsi taluelamud kõik 20. ja 21. sajandist. 19. sajandi ehituspärandit esindavad vaid mõned kõrvalhooned. 1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu. Oli tavapärane, et eri otstarbega kõrvalhooned ehitati ühte rivvi üksteise külge. Kuna õued olid võrdlemisi väikesed, ehitati kõrvalhooneid nn pöördusega, kus pika hoone eri osad asetsesid üksteise suhtes nurga all. Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013) Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013) Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013) Hullo 19
Martin Vaide hakkas mõtlema, kui kõrini tal elust on ja meenutama seda, et tal pole nüüd enam poega ja see olevat ta justkui tühjaks imenud, jätnud ta automaatkäitumisele, kus ta toimetab puhtalt instinktide järgi. Mingi hetk märkab ta aga kaugemal laeva. Kõik satuvad sellest elevusse. Vaide käsib kõigil valgete ja nähtavate asjadega vehkima hakata, et neid märgataks. Anni Maide on ka enda pojad rivvi kamandanud ning loeb ette, kuidas asjad nüüd minema hakkavad, et neid päästetakse esimestena ja poisid mingu vanuse järjekorras, kõige väiksemad ees. Ja kui nad ükskord päästetud on, siis peavad nad laulma laulu ,,Õnnista ja hoia, vaimuga meid võia", et tänada Issandat pääsemise eest. Pardale jõudis ka Sipria, kes pillab maha oma hinnalise portfelli ning millest tuleb lagedale ta hirmkallis varanatuke kaks purki lihakonserve
Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki. Sitaakse intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1kg substraadi kohta. Substraadi koostis: *Lehtpuu saepuru *Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% *1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega(nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku
Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks, et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki. Sitaake intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1 kg substraadi kohta. Substraadi koostis: · Lehtpuu saepuru · Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% · 1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega (nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi
üles korjama. See, kes saab arvuliselt või summalt kõige rohkem raha kokku, selle käes on tulevikus rahakott. Sama on ka pükste mänguga. Pruutpaarile antakse mõlemale üks säär, mõlemad tõmbavad nii nagu jõuavad ja kellele jääb suurem osa, selle jalas on majas püksid. On veel pruudi äratundmine jala järgi, et peig peab kinnisilmi tundma ära nt 5 erineva neiu (nalja pärast võib ka mõni noormees suka jalga tõmmata ja rivvi minna) jalgu katsudes oma pruudi jala, samamoodi peab ka pruut tundma ära oma mehe käe. 8 Samas saab ka tulevikku ennustamise mänge teha, nt peig võtab pruudi sülle ja siis hüppab vaiba all olevale taldrikule otsa ja selle järgi vaadatakse palju peres lapsi olema saab. Kuid pulma mängud on pruutpaari enda (kui pruutpaar ise korraldab) otsustada, kuid enamalt jaolt otsustab pulmamängud ikkagi pulmavana (muidugi pruutpaari
et ta läheb ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. Ekke vihtleb Praosti ning ta hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda
Pikemal sõjakäigul vajas rüütel enamat kui ühte hobust ning igal juhul vajas ta abi oma üha suureneva varustuse - oda, võitlusmõõga, kiivri ja kilbi - käsitsemisel ning kandmisel. Kindlasti oli tal tarvis kilbikandjat, kannupoissi, tõenäoliselt ka teenrit, kerges varustuses ratsanikku luureks ning üht või kaht jalaväelast (vibu- ja ammukütid) valvuriks. Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võeti ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks
Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda istutasid
teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 14 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide
● saarekujuline ● liin ● nurkne ● ühesuunaline paigutus. Mudeli valikut mõjutab eelkõige kasutada olev ruum ja selle eripärad. Saarekujuline paigutus Keetmis- ja küpsetamisseadmed on paigutatud ühte rühma köögi keskele. Suur seadmetegrupp jagatakse kaheks pooleks, nii et vahemaa ühe seadme juurest teise juurde ei muutuks liiga pikaks. Liinpaigutus Liinpaigutuse korral paigutatakse keetmis- ja küpsetamisseadmed rivvi ühele joonele seina äärde. Töölauad on vastasseina ääres. Liinpaigutus nõuab palju ruumi. Suurtes köökides võidakse erinevad töö- ja küpsemisetapid paigutada erinevateks liinideks ühte suurde ruumi, markeerides jaotust vaid seadmete paigutusega. 4 Nurkne paigutus Keetmis- ja küpsetamisseadmed paigutatakse kahe kõrvuti oleva seina äärde. Töölauad on vahekäikudega eraldatult vastasseinades. Nurkset paigutust
Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi 14 sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 15 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide
korjama. See, kes saab arvuliselt või summalt kõige rohkem raha kokku, selle käes on tulevikus rahakott. Sama on ka pükste mänguga. Pruutpaarile antakse mõlemale üks säär, mõlemad tõmbavad nii nagu jõuavad ja kellele jääb suurem osa, selle jalas on majas püksid. On veel pruudi äratundmine jala järgi, et peig peab kinnisilmi tundma ära nt 5 erineva neiu (nalja pärast võib ka mõni noormees suka jalga tõmmata ja rivvi minna) jalgu katsudes oma pruudi jala, samamoodi peab ka pruut tundma ära oma mehe käe. Samas saab ka tulevikku ennustamise mänge teha, nt peig võtab pruudi sülle ja siis hüppab vaiba all olevale taldrikule otsa ja selle järgi vaadatakse palju peres lapsi olema saab. Kuid pulma mängud on pruutpaari enda (kui pruutpaar ise korraldab) otsustada, kuid enamalt jaolt otsustab pulmamängud ikkagi pulmavana (muidugi pruutpaari või korraldaja nõusolekuga)
Eksperiment viidi läbi nii tõetruult kui vähegi võimalik mänguvangla ruume kasutades ja see pidi kestma kaks nädalat. Tulemused: Üliõpilased, kes mängisid vange, muutusid kiiresti osavõtmatuks ning rusutuks. Üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid muutusid aga agressiivseks ja vaenulikuks. Kuigi nad ei kasutanud otsest füüsilist vägivalda, leidsid nad teisi viise, kuidas vange alandada, näiteks panid nad vangid rivvi ja käskisid neil korduvalt oma numbreid öelda. Üks vang hakkas mässama ning ta pandi väikesesse kongi kinni. Teistele vangidele anti võimalus ta seal päästa, näiteks pidid nad loovutama midagi väikest, kuid teised vangid keeldusid, sest nad pidasid kongis istuvat vangi tülitekitajaks ning ei tahtnud temaga tegemist teha. Eksperiment tuli lõpetada juba peale kuuendat päeva, sest üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid, olid muutunud
ilma nendeta iial ette ühtegi reisi: pojad ratsutasid tema kõrval, tütred olid rivis nende taga ja terve salk ihukaitsjaid oli pandud neid valvama. Karl oli armastav abikaasa ja õrn isa. Ta tundus olevat tugev mees, aga selle mehe taga peitus ka pisaratega ja nuttev mees, kellele võis kaasa tunda. Nuttis ta kui kaotas sõbra, kui ta kaotas abikaasa, või kui ta kaotas mõne oma lastest. Siin ei kehti enam keisrikroon ega ka keisritiitel, siin astub inimene ahastades rivvi teiste inimestega, kurtes 10 surma ja kõige maise mõistetamatuse üle. Nuttev keiser tõuseb oma troonilt ja ühineb kogu ülejäänud leinava rahvaga. Karl Suure testament, mis on meieni jõudnud Einhardi kaudu, on Karolingide aja üks tähelepanuväärseimaid dokumente. See on hämmastav testament. Kui õigesti välja lugeda, siis jagas keiser kaks kolmandikku oma varandusest kahekümne ühele piiskoplikule linnapeale ja nende
tüvestruktuuriga verbide puhul, nt tulema, olema, panema, pesema, surema, mis on samuti astmevahelduseta. 2) number-tüüp on astmevahelduseta. Siin näiteks sõnad nagu kuppel : kupli : kuplit (III välde ei muutu), samuti totter : totra : totrat. 3) Kõik ne- ja s-sõnad, nt teine ja naine, kus on mõned vormid III vältes (teisi, naisi), on astmevahelduseta. 4) Sisseütleva käände geminatsioon ei kuulu astmevaheldusnähtuste hulka, nt muda : mutta, pesa : pessa, tuli : tulle, rivi : rivvi. 5) Ühesilbilised tüved on astmevahelduseta, ehkki nende vormistikus võib olla mõningaid vältemuutusi (nt saama (III v), saanud (II v); jooma (III v), joonud (II v). 6) Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused, nt minema : lähen, olema : on ja pronoomenitüvedes muutus kes : kelle, see : selle ei kuulu astmevahelduse alla. 7) Laadivaheldusega ei ole tegu juhtudel, kus tüvekonsonant kaob teatud vormides fonotaktilistel põhjustel, nt laps : lapse : last (see on VV).
Suurvürst andsid tasuks teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust valitsejast täielikku sõltuvusse. Pärusmaõisad meenutasid reeglina kindlustatud elamuid. Maa-asulates olid esialgu poolenisti maa sisse kaevatud elamud, ajajooksul asulad muutusid ja koondusid ühte rivvi kas tee või jõe äärde. Samuti ei kevatud enam maasse. Ehitusmaterjalina kasutati mändi, kuuske vahel ka tamme. Linnad kujunesid tavaliselt vanadest hõimukeskustest kus paiknesid paganlikud pühamud. Linnad tekkisid tavaliselt kaubateede äärsetesse peatumiskohtadesse.Linnad koosnesid reeglina kahest osast sisemisest linnast ehk linna keskmest(al 14 saj nim kreml)kus asusid admin ja valitseja hooned ning välimisest linnast kus elasid kaupmehed käsitöölised jne
2) number-tüüp on astmevahelduseta. Siin näiteks sõnad nagu kuppel : kupli : kuplit (välde ei muutu), samuti totter : totra. 3) Kõik ne- ja s-sõnad, nt teine ja naine, kus on mõned vormid III vältes (teisi, naisi), on astmevahelduseta. 20 4) Sisseütleva käände geminatsioon, kus astme tugevuse seisukohalt võib astme määramata jätta, ei kuulu astmevahelduslike nähtuste hulka, nt muda : mutta, pesa : pessa, tuli : tulle, rivi : rivvi. 5) Ühesilbilised tüved on astmevahelduseta, ehkki nende vormistikus võib olla mõningaid vältemuutusi (nt saama (III v), saanud (II v); jooma (III v), joonud (II v). 6) Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused, nt minema : lähen, olema : on ja pronoomenitüvedes muutus kes : kelle, see : selle ei kuulu astmevahelduse alla. 7) Laadivaheldusega ei ole tegu juhtudel, kus tüvekonsonant kaob teatud vormides fonotaktilistel põhjustel, nt laps : lapse : last (see on VV).
Enne kui on võetud sõjasaak! Enne kui on kätte makstud Helena ja Kreeka au eest! Kuid," lõpetab ta ähvardavalt, ,,kui mõni hull tahabki lahkuda, siis mingu ta pealegi laevale. Teadku ta aga, et sel viisil ei põgene ta surma eest, vaid kärvab otsekohe!" Siis astub kogunenute ette taas Agamemnon. ,,Niisiis, sõbrad, valmistume otsustavaks võitluseks Kreeka nimel! Jah, võit kuulub meile! Sööge nüüd, siis aga võtku igaüks oma mõõk ja oda ning astugu rivvi koos oma kaaslaste ja juhiga. Me läheme rünnakule ega lõpeta võitlust enne, kui jõuame Troojasse!" Vastuseks nendele sõnadele kostab heakskiidumöire, ja mõni tund hiljem liiguvad kreeklased lahingukorras linna poole. Kes vähegi suutis, tegi ohvrianni jumalatele, paludes, et ta pääseks surmast; kõik on aga otsustanud võidelda, et viia lõpule see juba liiga pikaks veninud sõda. Läbi Trooja ees laiuva suure rohelise tasandiku, millest
lõngakera läks sassi". Vanaema peab lõngakera ,,lahti harutama" Toolide mäng Laste vanus: 5 ja vanemad Vahendid: toolid Mängu käik: seatakse toolid ringi, igal lapsel on tool. Esitatakse küsimusi ja need, kes vastavad jaatavalt liigub nii mitu tooli edasi, kui küsimuse esitaja ütleb. Pärast igat küsimust võetakse toole vähemaks. Keegi välja ei lange, lõpuks peavad kõik üksteise süles olema. Telefon Laste vanus: Kõik, kes rääkida oskavad Mängu käik: Lapsed võtavad rivvi. Esimene laps ütleb järgmisele ühe sõna, see omakorda järgmisele lõpuks viimane laps ütleb sõna valjul häälel välja. Kas sai sama sõna, mis esimene laps ütles? Peegel Laste vanus: 5 ja vanemad Mängu käik: Kaks inimest vastastikku. Üks inimene joonistab, teine peab peegelpildis sama järgi tegema. 94 Mul on üks tore tädi Laste vanus: alates 3 Mängu käik:
Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda
ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle
Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. 40 VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid
mis võimaldaks 25-30 õpilasel end sujuvalt valmis seada ning teadlikult tähelepanu ühisele (tähelepanu otsiv käitumine). Enamik neist käitumisviisidest leiab aset õppeaasta kehtestamis- õppetööle suunata (ka siis, kui rivvi ei võeta). Õpilased peavad ka teadma, et neilt oodatakse faasis, mil õpilased panevad proovile omavahelisi suhteid ja suhteid õpetajaga. esimese kolme minuti jooksul tähelepanu („silmad ja kõrvad tahvli poole suunatud, tänan“; lasteaialastel „käed süles“ – selgita, mida „süles“ tähendab)
d) Semantiliselt mitmetähenduslik Ebatäpsete olukordade puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamiseks antakse väljendile mingi mõttekas, ratsionaalne ja juriidiliselt siduv tähendus. Samas tuleb valitud termineid käsutada järjekindlalt. Ebaselgus – Keeleline väljendus on ebaselge, kui selle tähendus pole teada. Ebaselgus võib tekkida, kui tekst pole selgelt sõnastatud: on kasutatud sõnu, mis pole tuntud, sõnad on ebaloogiliselt rivvi aetud, mõtted on kadunud sõnaderägastikku, tõlgetes on jäänud võõrkeelne õigus-ja muu fraseoloogia ümber tõlkimata eesti keelde; samuti võib põhjuseks olla see, et ei järgita keelereegleid. (N: kaupade kombineeritud nomenklatuur = kaupade loetelu, nimestik; kaubanimestik jne.) Semantiline ebamäärasus on võimalik kahel juhul : a) pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks (“säte on lahtine”)/semantiline lahtisus;
Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid
suse alluvate arvu, relvastust, lahingu- 2) korrastama vormiriietust, jala- tehnikat, laskemoona, isiklikke kait- nõusid ja peakatet; sobitama relva ja sevahendeid ja tööriistu; rakmed; aitama kaaslasel kõrvaldada ilmnenud puudused; 3) kontrollima alluvate välimust, rel- vade ja rakmete korrasolekut; 3) teadma oma kohta rivis; oskama asuda rivvi kiiresti ja rüselemata; lii- 4) hoidma rividistsipliini ning nõud- kuma joondunult; hoidma määratud ma allüksuselt korralduste, leppemär- kaugust ja vahet; täitma ohutusnõu- kide ja signaalide täpset täitmist ning deid; kaitseväelane ei tohi väljuda ri- kaitseväelastelt nende kohustuste täit-
annaabi.ee 
