kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus (ip. või E), algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus (lp. või W). Liikuda saame algmeridiaanist 180 kraadi ida või lääne poole. Ekvaator Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Algmeridiaan Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. Algmeridiaan moodustub maaellipsoidi ning tasandi, mille moodustavad maaellipsoidi keskpunkt, Greenwichi observatoorium ning poolused, lõikumisel.
Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum.
muutuva profiiliga) detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) 6.25. Kuidas paikneb painutatud detaili neutraalkiht (kui muud sisejõud puuduvad)? nulljoonel 6.26. Mis on varda ristlõike nulljoon? - varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga; Nulljoon läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega) 6.27. Kuidas paikneb painutatud detaili ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud puuduvad)? - läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega): Painutatud keha sümmeetriateljel 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust analüüsida just kesk- peatasandites? 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike paindepinge epüür? 6.30. Kus paiknevad painutatud detaili ristlõike ohtlikud punktid? servadel 6.31
Sõiduauto juhil on seetõttu samuti kohustus peatuda, kuigi ta esialgu bussi varjust jalakäijat ei näe. Veoauto juht aga võib esialgu sõitu jätkata, kui ta on kindel, et ta ei sega jalakäijat. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Liiklusummikute korral tuleb auto peatumine alati planeerida nii, et auto ei jääks seisma ülekäigurajale. TRAMMIDE SÕIDUEESÕIGUS Kui väljaspool ristmikku trammitee ristub sõiduteega, tuleb trammile teed anda. TRAMMIDE SÕIDUEESÕIGUS Trammidel on ka ristmikel eesõigus, nad võivad üldreeglina autodele põiki ette keerata ja autod peavad neile teed andma. Ainult kahel juhul peavad trammid autodele teed andma: 1. Kui nad sõidavad kõrvalteelt peateele 2. Kui nad sõidavad foori punase tulega sisselülitatud lisasektsiooni poolt osutatud suunas ÜHISSÕIDUKITE RADA
lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela? Mille järgi otsustad? Jah 1 3p) Kasutades joonist selgita lühidalt, milles seisneb ökosüsteemne iseregulatsioon! Kui langeb saagiarvukus siis langeb ka kiskjate arvukus, kuna neil pole piisavalt süüa. Kui saagi arvukus tõuseb siis tõusaeb ka kiskjate arvukus, kuna neil on piisavalt toitu. (1p) Mida väljendab/näitab ökoloogilise püramiidi seadud? Kvantitatiivseid toitumissuhteid (1p) Mida ütleb ökoloogilise püramiidi seadus
loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise risttolmlemise käigus kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Mürgile allumatu umbrohuga ollakse juba praegu üha enam hädas. Geneetiliselt muundatud toiduainete mõju kohta inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale ei ole tehtud korralikke pikaajalisi katseid ja kõik need toidud peaksid olema alles laboritest ja katsefaasis. Geneetiliselt muundatud toit Eesti poodides. Eestis on küll kohustuslik märkida pakendile, kui tegemist on geneetiliselt muundatud
alamhu lgas D, Funk piirv.ja geom.sisu: x ei tohi olla a, f(x)->b kui x->a, siis f.dif.hulgas D joone 2.def: kui leidub pos arv n, ja y=f(x)puutujax pun.a x e (a-n, a+n), siis f(x) e (b- nim. ta lõikaja n...), def saab ka laiendada APpiirsirget lõp.juht. +ühepoolsed piirv! normsirg.punk.a nim. Eksisteerib kui on =ühep.piirv. + võrratus! Lõp.kah ja sirget, mis läbib p.a ja kasv.f.kui suurused: läh.lõp+ ristub putjga läh.0-le!+ tõk.funk on: korrutis on lõp.väike või on lõplik piirv protsessis. Pidev funkt:punktis a kui: a e X ,eks.lõp.piirv või f(x)=f(a), samuti selle p. pidev joon!+ pidev.säilimine- summa, vahe, korrutis ka pidevad, eeldusel
mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu, lõunas Libadu, läänes Sulupere ja põhjas Uusküla). AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Rapla kohta pärinevad aastast 1241: "Taani hindamisraamatu" järgi oli siin 8 ardamaa suurune Rapala küla. See asus praegune linna põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt. ristub jõega. Ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused kulgesid Raplas töörahva aktiivsel toetusel. Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV
Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks. Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Tunded naise ja mehe vahel, kui raske seda ikka siis kirjeldada on? Bongiovanni etenduses peegeldub väga see, kuidas mehed naiste südant võita üritavad. On üks osa mehi, kes võidavad
Pars abdominalis päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest - ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis)
inimeseks, justkui oleks ta uuesti sündinud. Ameerika psühholoogilise ulmekirjanduse tuntuimaid esindajaid Chuck Palahniuk käsitleb oma romaanis ,,Kaklusklubi" ühe tüüpilise ameeriklase käitumist omamoodi piirsituatsioonis. Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad
tulemuseks häving. Tarbimise piiramiseks peab kasutama innovatiivseid meetmeid, sest väga raske on üksikisikut võõrandada pidevast konsumerismist, mis tema elu nii mugavaks teeb. Ameerika kirjanik Chuck Palahniuk kasutab oma romaanis ,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti. Juhuse tahtel kaotab peategelane kõik oma vara ning kui tema tee ristub salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest tarbimise mittevajalikkusest ning pakkuda talle ideoloogilist valgustust modernistliku konsumerismi suhtes ulatuslike ja põhjapanevate kampaaniate näol. Selline psühholoogiline lahendus võib mõjuda üksikisikule, kuid kindlasti ei saa ega tohiks
KANGASTE SIDUSED PÕHISIDUSED Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõime- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga
"Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees". 1889 "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer". 1890 "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus" 1891 aasta mais ristub Holmesi tee professor Moriartyga, mida kajastatakse jutustuses "Viimane juhtum". Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 18941902 Holmesi ja Moriarty võitlus. Jutustus "Viimane juhtum". 1894 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumid "Tühja maja mõistatus", "Vistaariamaja mõistatus", "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus". 1895 "Kolme üliõpilase
magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat Loerentzi jõu suunda. Miinusmärgiline Lorentzi jõud tähendab vastupidist suunda või paremat kätt. L. jõud ei põhjusta osakeste liikumist vaid muudab suunda, st. ta ei tee tööd. Kolm varianti laengu liikumisel magnetväljal: *v vektor on paralleelne B vektoriga. osakese kiirus jääb samaks, suund ka ei muutu *v vektor ristub B vektoriga *v vektor on B vektori suhtes mingi ühikulise nurgaga tekib kruvijoon, mille raadiuse määravad magnetiduktsioon ja magnetväljaga risti olev kiiruse komponent. Kruvi sammu määrab äa kiiruse magnetvälja suunaline komponent.Aine magnetiline läbitavus: Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu kora on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Aine võib tugevdada või nõrgendada magnetvälja. Magnetiliste omaduste põhjal
teeninda vahetult teega piirnevaid alasid. Kiirteel on kaks eri sõidusuuna kulgevat vähemalt kahe sõidurajaga teed , mis on üksteisest eraldatud eraldusribaga või muu rajatisega. Kiirtee ei tohi samal tasandil ristuda teise teega ega raudteega. Kiirteele esitataavad nõuded Teelõikudel, kus on lubatud piirkiirus on üle 100 km tunnis peavad olema täidetud kiirtee seisundinõuded. 2.I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee , mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetatakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu. Tee peab vastama I klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 6000 autot ööpäevas; 3. II klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama II klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav liiklussagedus on vähemalt 3000 autot ööpäevas; 4
. . + 0 * xm = xi 19) Milline on pinna z=f(x,y) puutujatasandi võrrand punktis B=(a,b,f(a,b))?. Defineerida pinna z=f(x,y) normaalvektor ja normaalsirge punktis B=(a,b,f(a,b)) ja tuletada nende võrrandid. · Tasandid, mille võrrandiks on z=(a,b ) + 'x( a, b ) (x - a )+'y( a,b ) ( y b ), nimetatakse pinna z = (x,y) puutujatasandiks punktis B=(a,b, (a,b)). · Pinna z=f(x,y) normaalvektoriks punktis B nim. vektorit, mis ristub puutujatasandiga selles punktis. · Pinna z= (x,y) normaalsirgeks punktis B nim. sirget, mis läbib punkti B ja ristub puutujatasandiga selles punktis. · Kui tasand on antud võrrandiga C1x+C2y+C3z+C4=0, siis temaga ristuva vektori koordinaadid on C1, C2, C3 ning temaga ristuva ja punkti (x1, y1, z1) läbiva sirge kanoonilised võrrandid on ((x-x1)/C1=((y-y1)/C2)=((z-z1)/C3).
. . + 0 * xm = xi 19) Milline on pinna z=f(x,y) puutujatasandi võrrand punktis B=(a,b,f(a,b))?. Defineerida pinna z=f(x,y) normaalvektor ja normaalsirge punktis B=(a,b,f(a,b)) ja tuletada nende võrrandid. · Tasandid, mille võrrandiks on z=(a,b ) + 'x( a, b ) (x - a )+'y( a,b ) ( y b ), nimetatakse pinna z = (x,y) puutujatasandiks punktis B=(a,b, (a,b)). · Pinna z=f(x,y) normaalvektoriks punktis B nim. vektorit, mis ristub puutujatasandiga selles punktis. · Pinna z= (x,y) normaalsirgeks punktis B nim. sirget, mis läbib punkti B ja ristub puutujatasandiga selles punktis. · Kui tasand on antud võrrandiga C1x+C2y+C3z+C4=0, siis temaga ristuva vektori koordinaadid on C1, C2, C3 ning temaga ristuva ja punkti (x1, y1, z1) läbiva sirge kanoonilised võrrandid on ((x-x1)/C1=((y-y1)/C2)=((z-z1)/C3).
· Aastaaegu pole võimalik eristada · Taimestik peaaegu puudub LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi · Keskmine temperatuur -2,75 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad tsüklonid · Võimalik eristada suve ja talve · Taimestik peaaegu puudub MÕISTED asimuut nurk, mis jääb põhjasuuna ja objekti suuna vahele Meridiaan lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest Algmeridiaan merdiaan mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeriaani pikkuskraad on 0. Geograafilised koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafiline laius - nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides. Vööndiaeg ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Maailmaaeg nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal
troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. Lokaalselt võib esineda ka temperatuuriinversioone nähtus, mille korral õhutemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb. Selline olukord võib esineda peamiselt maapinna lähedal. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon)
aladel. Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km kuni 18 km kõrgusele Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaar-ja pöörijooned 2. Kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5N ja 23,5S. 1. Kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Kiirgusbilanss aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Üldine õhuringlus 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk
muutmise teel · Ripskehas olev ripslihas (musculus ciliaris) on võimeline kohanema: lähedale vaadates aheneb aktiivselt kaugele vaadates lõtvub passiivselt http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised RIPSKEHA Ripskeha https://www.pinterest.com/pin/117726977734572058/ NÄGEMISMEELE TSENTRAALSED TEED · Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked · Osa nägemisnärvi kiudusid ristub nägemisristmikus · Osa moodustab ühinemisel nägemistrakti · Nägemistrakt suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse · Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse silmamuna liigutusi ja pupillireaktsioone SILMANÄRVID Nägemisrist mik Nägemistra kt Külgmine põlvikkeha
! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m. sphincter urethrae ! 5. Ureter. a) osad pars pelvina ja pars abdominalis b) millega ristub pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari
arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub. N: joonte ristumiskoht, maantee ja oja ristumiskoht. 3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD? Eestis pesitsevate lindude rändamise peamine põhjus on toidupuudus. Siin saavad talvel hakkama linnud, kes söövad taimede pungi ja seemneid .Teine lahkumise põhjus on talve lühikesed päevad, mille jooksul linnud ei jõua isegi toidu leidumisel pika külma öö üleelamiseks piisavalt energiat koguda.
2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma
väiksemaid harusid?
Neerukoores olevate nefronite läbimõõt. Viimasoomad
· Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul. · Hübriidide alakohasus- viljakad ainult vanematega või omavahel ristumisel. Omadustelt jäävad vanematele alla. Näiteks: liger, leopon, zebron. · Mõnel juhul hübriidide püsivus. Näiteks apelisn (pomelo+mandariin) LIIGI TEKE Võimalused: 1) Füleetiline- liigi isendite sujuv muutus ülipika perioodi vältel ja lõpuks on
4. samm Läätse eesmise fookuse leidmiseks tuleb peegeldada tagumist fookust läätse suhtes. Samuti saab läätse eesmise fookuse lei- da, kui joonistame kiire L käigu (eesmine fookus asub optilise peatelje ja kiire L lõikepunktis). 18 Joonis 18: Vasakul on lahenduse kolmas samm ja paremal ülesande vastus. 4.2 Fokaaltasand Fokaaltasand on tasand, mis on tõmmatud läbi läätse fookuse ja ristub läätse optilise peateljega. Kui läätsele langevad paralleelsed kiired, mis ristuvad läätsega, siis koonduvad kiired läätse fookuses. Kui aga paralleelsed kiired ei lange läätsele risti, siis ei teki kujutis mitte läätse fookuses, vaid fokaaltasandis. Joonis 19: Kiirte koondumine fokaaltasandis. Läätsele risti lange- vaid kiiri kujutatakse halli joonega. Need kiired koonduvad fookuses (jäme must kriips). Omavahel paralleelsed kiired, mis on optilise pea-
sõuda; oma aja hämarduvas kohvikus ja rannik on kuldne nagu hüljatud vari. kus vaevakaskede lehed Pole pettumust värisevad rõõmsalt ega ka ootusi mitte. nagu oleks nii kerge kannatada Teed kolm sammu tagasi ja su tee ristub sipelgate omaga, musträhn ehmub ja ehmatab, rebasepoeg luurab, aga aeg voolab ikka sinust üle nagu vaikne õnne matkiv uni. Siis sa enam ei imesta, mäleta. Loed rannakivide vahel kokku rootuustid, mis moodustavadki su elu.
olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see tähendab, mõlemast ajupoolkerast innerveeritakse mõlema otsmikupoole ja silmaümbruse lihaseid. Innervatsioon näo alaossa tuleb vaid vastaspoole ajupoolkerast. 1.1 Sensoorsed komponendid Näonärv kannab kahte tüüpi sensoorseid aferentseid kiudusid: välisärritustele reageerivaid kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed
17. Joone puutuja definitsioon. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x) (vt joonis 3.2, puutuja on seal tähistatud s-ga). Joone y = f (x) puutuja võrrand punktis A = (a, f (a)) (tõestust ei küsi). Joone normaalsirge definitsioon. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis )) A = (a, f (a (tõestust ei küsi). Diferentseeruvuse geomeetriline sisu.
Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Valla teede kasutamise ja kaitse eeskiri. Maantee klass – maantee tehnilist taset ja põhiparameetreid iseloomustav tunnus I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee, mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu. Tee peab vastama I klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 6000 autot ööpäevas. II klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama II klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 3000 autot ööpäevas.
Päsmakeste omapärast kapillaaristikku kutsutakse "imevõrgustikuks". Kusejuha ureter Kusejuha on ~ 30 cm pikkune torujas paariselund, mille läbimõõt kõigub erinevates osades 3-9 mm piires. Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist
19) Milline on pinna z=f(x,y) puutujatasandi võrrand punktis B=(a,b,f(a,b))?. Defineerida pinna z=f(x,y) normaalvektor ja normaalsirge punktis B=(a,b,f(a,b)) ja tuletada nende võrrandid. Tasandit, mille v~orrandiks on (6.32), nimetatakse pinna z = f (x, y) puutu- jatasandiks punktis B = (a, b, f (a, b)). z = f (a, b) + fx (a, b)(x - a) + fy (a, b)(y - b) . (6.32) Pinna z = f (x, y) normaalvektoriks punktis B nimetatakse vektorit, mis ristub puutujatasandiga selles punktis. Pinna z = f (x, y) normaalsirgeks punk- tis B nimetatakse sirget, mis l¨abib punkti B ja ristub puutujatasandiga selles punktis. Puutujatasandi T v~orrand on (6.32). Viies selles v~orrandis muutuja z paremale poole ja avades sulud saame fx (a, b)x + fy (a, b)y - z + f (a, b) - fx (a, b)a - fy (a, b)b = 0 . Siit n¨aeme, et puutujatasandi v~orrand on esitatav kujul C1 x+C2 y +C3 z +C4 = 0, kus
segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Ekvaator - on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev
Seega definitsiooni kohaselt dy = f(a)x . 16.1 19. Joone puutuja definitsioon - Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x). Joone normaalsirge definitsioon - Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. 19.1 Joone y=f(x) puutuja võrrand punktis A(a,f(a)) : y f(a)=f'(a) Joone y=f(x) normaalsirge võrrand punktis A=(a,f(a)) : Diferentseeruvuse geomeetriline sisu : Argumendi väärtusel x=a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2. 1. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on määratud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund
tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust. Nad piiluvad akendest sisse ning avastavad, et majas on laps. Väike laps. Nad purustavad ühe aknaklaasi, et majja sisse saada . Laps on haige ning näljas. Karina püüab last aidata ning saadab Pärdi abi kutsuma. Pärt lähebki. Tema tee ristub suure, halli, vana ja räsitud koeraga, kellel oli ketijupp kaelas. Pärt jagab koeraga oma poolikut võileiba ning vabastab koera kaelaketist. Tee peale jõudes üritab ta peatada mööda sõitvaid autosid kuid keegi ei peatu. Tee ääres märkab ta traataeda ning talle meenub eelmine õhtu ning Karina kadunud kott. Lootuses kott leida astub ta teelt kõrvale. Tal on õnne ning ta leiabki Karina koti. Samas meenuvad talle ka tema teised
Joone normaalsirge definitsioon. Joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)) (tõestust ei küsi). Olgu tasandil -teljestikus antud joon = ! . Joone = ! puutujaks punktis nimetatakse tema lõikaja % piirsirget, mis tekib punti % lähenemisel punktile mööda joont =! . Joone puutuja võrrand punktis = , ! kujul - ! = n - , kus n on tõus. Joone = ! normaalsirgeks punktis nimetatakse sirget, mis läbib punti ja ristub joone =! puutujaga selles punktis. ) Punkti = , ! läbiva normaalsirge võrrand on - ! =- h - . f +
6. {g[f(x)]}' = g'[f(x)] f'(x) Joone puutuja definitsioon - Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x). y - f(a) = f (a)(x - a) Joone normaalsirge ja selle võrrand. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. y - f(a) = - 1/f(a)(x - a), kui f(a) = 0 5
23,785=23,78 23,755=23,76 Mõõtkava Plaanil oleva joone pikkus ja looduses oleva horisontaalprojektsiooni suhe. Mõõtkava täpsus on 0,1 mm kuna rohkem ei suuda inimene eristada. 1:2500 - 1cm=2500cm - 1cm=25m Kui mõõdad joonisel joone pikkuseks 5,72cm siis looduses on see 5,72*2500=143m Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa,
neelukonstriktorit. · Rr cardiaci cervicales superiores et 7 inferiores laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacus'sse. Rinnaosa paikneb asümmeetriliselt, vasak vaagus ristub eestpoolt aordikaarega, parem vaagus eestpoolt a subclavia dextra'ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior'i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude. Rinnaosa harud:
Joone normaalsirge definitsioon. Joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)) (tõestust ei küsi). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x). Joone y = f (x) puutuja võrrand punktis A = (a, f (a)): y − f(a) = p(x − a) Joone y = f(x) normaalsirgeks punk tis A nimetatakse sirget, mis l¨abib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)): y − f(a) = - 1 f ' (a) (x-a)
Siis kehtib valem s f ' ( P ) = |s| 2. Tuletis vektori s suunas on maksimaalne siis, kui vektor s on gradiendisuunaline 3. Gradient gradf(A) on skalaarvälja f nivoopinna normaalvektor punktis A. Teiste sõnadega: vektor grad f(A) ristub punkti A läbiva nivoopinna f(x,y,z)=C puutujatasandiga punktis A 12. Pinna puutujatasand ja normaalsirge Pinna puutujatasand ja tema võrrand Tasandit z=f(a,b)+f'x(a,b)(x-a)+f'y(a,b)(y-b) nimetatakse pinna z=f(x,y) puutujatasandiks punktis B(a,b,f(a,b)) Pinna z=f(x,y) normaalsirgeks punktis B nimetatakse sirget, mis läbib punkti B ja ristub puutujatasandiga selles punktis 13. Mitme muutuja funktsiooni ekstreemumid. Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus
ei ole sellega nii suured probleemid, kui Tallinnas. Tallinn on nii suur, et selle ümber konfliktid teravduvad (Aitsam,2008). 5. MAANTEE EHITUSE SEIRE 2007. aasta detsembris kogunesid Paides Eesti terioloogia seltsi helgemad pead. Meeleolu oli teotahteline. Esimest korda Eesti ajaloos olid loomateadlased organisatsiooni tasemel kutsutud nõu andma maantee-ehituse planeerimisel. Kõne all oli uue TallinnaTartu maantee KoseMäo teelõik. See lõik ristub paljude loomaliikide oluliste liikumisradadega. Tähtis on hoida ära liiklusõnnetusi, ent vähemalt niisama tähtis on võimaldada ulukitel liikuda kummalegi poole teed jäävate asurkondade vahel (Javois, 2008). Vana maantee iga kilomeetri kohta koostatakse ulukitega seotud ohtude hinnang ehk ohupass, lähtudes liiklusõnnetuste statistikast ning tee ja selle ümbruse iseloomust. Varem on Eestis säärased ohupassid koostatud teelõikudele Tallinnast Kose ja Keilani,
Kui x->a, siis P läheneb punktile A mööda joont y=f(x). Vastavalt puutuja definitsioonile läheneb lõikaja joone y=f(x) puutujale punktis A. Seega läheneb ka lõikaja tõus p puutuja tõusule p. Järelikult tuletise definitsiooni põhjal Avaldame puutuja võrrandi Viimane valem kehtib juhul, kui puutuja tõus p ehk tuletis f'(a) on määratud. Def. Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub jone y=f(x) puutujaga selles punktis. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna =+ ja tan =f'(a), siis Seega punkti A=(a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Geomeetriliselt funktsiooni diferentsiaal tähendab punktis x võetud puutuja muutu, so lõigu AB pikkust.
4.1. Asteroidid Tihtipeale peetakse asteroide Päikesesüsteemi moodudtumisest järele jäänud prahiks, aga tegelikult võivad nad meile planeetidevahelise keskkonna ajaloost üsnagi palju jutustada. Asteroidid on taevakehad, mis koosnevad kivimitest ja metallilistest ainetest ning mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel. Seda ala nimetatakse asteroidide vööks. On ka asteroide, mille orbiit ristub Maa omaga, mistõttu võivad nad Maaga kokku põrgata. Praeguseks on kataloogi kantud umbes 400 00 asteroidi ja 14 000 nendest on saanud omale ka nime. Tänapäeval ollakse üksmeelel, et asteroidid tekkisid ja tekivad kamakatest, mis pole saanud võimalust korralikuks planeediks koonduda. Asteroide on liigitatud erinevatesse rühmadesse ja perekondadesse, vastavalt sellele, milliseid ühiseid orbiiditüüpe nad jagavad, milline on nende päritolu ja keemiline koostis.
Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ringi läbimõõt kuulitõukes ja vasaraheites on 2,135 m (+5 mm). Ringi keskpunkti läbivale sirgele märgitakse äärisest väljapoole vähemalt 0,75 m pikad, 5 cm laiad valged jooned ("vuntsid") nii, et nende maandumissektorist kaugem äär ühtib tõukeringi keskpunkti läbiva sirgega, mis ristub täisnurkselt maandumissektori teljega. Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsi taldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Samuti ei tohi kahte või enamat sõrme kokku teipida nii, et nende sõltumatu liikumine oleks takistatud. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuetehnikat, mis ei
Kui x->a, siis P läheneb punktile A mööda joont y=f(x). Vastavalt puutuja definitsioonile läheneb lõikaja joone y=f(x) puutujale punktis A. Seega läheneb ka lõikaja tõus p puutuja tõusule p. Järelikult tuletise definitsiooni põhjal Avaldame puutuja võrrandi Viimane valem kehtib juhul, kui puutuja tõus p ehk tuletis f'(a) on määratud. Def. Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub jone y=f(x) puutujaga selles punktis. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna =+ ja tan =f'(a), siis Seega punkti A=(a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Geomeetriliselt funktsiooni diferentsiaal tähendab punktis x võetud puutuja muutu, so lõigu AB pikkust.
muutuja y, tuletise jaoks seose (t) = . Kasutades neid valemeid arvutame: f(x) = = = 22. Joone puutuja. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x) Joone normaalsirge. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f(a)) sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A Üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja Üheselt määratud. Kui puutuja tõusunurk = /2 , siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f(a). Kui aga punktis A esineb graafikul murdepunkt, siis ei ole selles punktis võimalik puutujat
Atmosfäär Atmosfäär- ehk õhkkond, mis ümbritseb Maad. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht (10-15km paksune), kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaarjoon- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
annaabi.ee 
