Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ristipuude kaasus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mardi, mardil, valdus, eravaldus, riigimets, puutumatu, õunapuud, tungida, kergliiklusteed, riigimetsa, kevin, vinni, senine, maantee, kitsas, lepiku, öeldud, teadnud, tuldi, kaitsjate, kultuuripärand, vallavalitsuse, kompromiss, tükk, istutada, tervedMart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti?
korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korterisse kostub tugevalt kõrvalmajas (millel on Mardi korteriga sama sein) asuvas pubis mängitav muusika. Mart tunneb ennast petetuna, sest keegi ei olnud talle midagi mürast rääkinud. Mart tellib eksperthinnangu ning selgub, et seina helikindlaks tegemine läheb maksma 30 000 eurot ning sellise müraallikaga korteri turuhind on 120 000 eurot, kuid ilma mürata oleks korteri hind 135 000 eurot. Mart teavitab müüjat puudusest jaanuaris 2020 ning koos avaldusega, et alandab hinda 20 000 euro ulatuses.
lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus otsustab Tallinna linnavalitsuse kasuks, sest hoonestusõiguse seadmise lepingus on tehtud raske rikkumine. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei võta, sest hagil ei ole perspektiivi. Nimelt piiratud teovõimega isikuga tehtud tehinguteks on vaja eestkostja nõusolekut. Kalle oleks pidanud enne tehingu tegemist kontrollima Mardi teovõimet sh kas ta on täisealine. 16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse? Ei võta, sest hagil ei olnud perspektiivi. 17
Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa
48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59
Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik
asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõiguslikust. Vallasasja puhul vallasomand tekib: valduse üleminek, omandi üleandmise kokkulepe.Valdus-tegelik asja enda käes hoidmine. Kaudne valdus-taskus võti. Otsene-oled omanik. Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame) Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida) Valdamine- tegelik võim asja üle Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv.
III Avalikkuse printsiip NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande
(ÄS § 34 lg 2, teine lause) · OÜ Alfa juhatuse liige Jüri ja OÜ Beeta juhataja Mart pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Kolm päeva enne lepingu allakirjutamist kontrollis Jüri äriregistrist andmeid OÜ Beeta kohta ning tegi kindlaks, et Mart on registrisse kantud juhatuse liikmena ja tema esindusõigust ei ole piiratud. Peale allkirjastamist selgus, et OÜ Beeta osanikud olid Mardi juhatusest tagasi kutsunud ning selle kohta oli tehtud registrikanne üks päev enne lepingu sõlmimist. ... Leping on kehtiv, välja arvatud kui OÜ Beeta suudab tõendada, et Jüri teadis või pidi teadma, et Mardil puudus esindusõigus Äriregistri kannete tegemine (ÄS § 33 lg 1) · Ettevõtja avalduse alusel · Kohtulahendi alusel · Registri poolt ametiülesannete täitmise käigus (ÄS § 61) ..
Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine). Kaasus 6 VEM VÕS par 233 Kas V nõue on õigustatud? · AÕS Par 45 valduse äravõtmisest tulenev nõue: (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised
SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013) Eraõiguse põhimõtted: · Lepingut tuleb austada · Hea usu põhimõte kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut. · Mõistlikkuse põhimõte nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi. · Lepinguvabadus kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu
1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse
3. tal on õigustatud huvi asja või dok ettenäitamise suhtes; 4. on esitanud asja või dok ettenäitamise nõude; 4 5. on andnud tagatise, kui seda on nõutud. A arvab, et temalt varastatud hinnaline vaas asub B poes. Nõuab vaasi näha. Tekibki VS. 3-2-1-132- 07, kus RK leidis, et dok ettenäitamise nõue ei tähenda õigust saada neid dok enda valdusesse. Oma käsi ei võrdu valdus. 3-2-1-108-10 leiti, et dok peavad olema piiritletud. 3-2-1-10-14, kus RK ei öelnud midagi olulist. On hakatud kuritarvitama, nt A (hageja) ja B vahel kohtumenetlus. A-l polnud piisavalt tõendid ja siis esitas dok ettenäitamise nõude, et hankida uusi tõendeid. 26. Mis on asja ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on kohustuse subjekt? § 1016 järgi peab dok ettenäitamine toimuma kohas, kus dok asub. Mõjuva põhjuse olemasolul võib nõuda dok ettenäitamist muus kohas
vajalik ( maja põleb, kuid et kustutada saaks tuleb lammutada kuur) Oma abi AÕS §41 valdaja võib valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire. Võib vahetult kaitsta võib vahetult tagasi nõuda Omavoli vallasasja puhul ei lähe nii kaugele kui kinnisasja puhul. Kinnisasja puhul oma abi tähendab, seda et võib omavolilise asja jõuga kõrvaldada / eemaldada, kui kinnisasja valdus on võetud omavoliga või salaja. 15 Tehingute üldiseloomustus Tehingu mõiste ja liigid tehing tsiviilõiguses üks olulisemaid juriidilisi fakte Tehing on selline õiguspärane tegu mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. (TsÜS §67 lg 1) toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg
kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga. ASJAD kui esemed Kehaline asi on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, on võimalus seda asja vallata ehk teostada faktilist võimu asja üle Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi- liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu. Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi- kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega. Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada. Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on l
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või KOV ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Lk 41-68 Valduse kaitse tähendab praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Vallasomandi üleandmise tingimuseks on valduse üleandmine, mille eesmärk on see et teha omaniku vahetus nähtavaks. Igast vallasasja valdajast eeldatakse et ta on valduse ajal selle asja omanik. Valdus on aluseks ja vallasasja heausksele omandamisele, kui võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama.
ETTEVÕTE Ettevõte TsÜS § 66´ Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõte on teatud otstarbeks mõeldud varakogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb VÕS § 180 lg 2 täpsustab: Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. II LOENG VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada
määrusega. 2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE § 6. Riigi ülesanded metsanduses (1) Riigi ülesanded metsanduses on: 1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine; 2) metsa hea seisundi tagamine; 3) metsaressursi arvestuse pidamine; 4) erametsanduse toetamine; 5) riigimetsa valitsemine ja majandamine; 6) riikliku järelevalve korraldamine; 7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine. (2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Keskkonnaministeerium. § 7. Metsanduse arengukava (1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. (2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
PS 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga INDEMNITEET: PS 62 – Riigikogu liige ei /../ kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitilise avalduste eest Riigikogus või selle organites kaitseb sõna- ja hääletamisabandust absoluutne iseloom kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega IMMUNITEET KITSAMAS MÕTTES: PS 76: Riigikogu liig ei ole puutumatu. Teda saab krimaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekus Laieneb tegudele, mis on time pandud väljaspool parlamenti Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni volituste lõppemiseni LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast)
Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekte http://www.entk.ee/sites/default/files/igusabi.pdf Ametlikult võib joobeseisundit tuvastada üksnes politseiametnik, kes võib viia ka kahtluse korral isiku meditsiinitöötaja juurde. Seega tuleb välja kutsuda politsei. Olukorda on võimalik lahendada ka teisiti, kui on kirjas antud punkti laagrilepingus. Õigus laste asjade läbiotsimiseks ei ole- kehtib õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, igaühe omand on puutumatu. Kuid õigus on noorel seda paluda teha. Kui laagrilisel kahtlustatakse alkoholojoovet, tuleks seadust täie rangusega järgides kutsuda politsei, kes kontrolliks alkoholojoobe esinemist nind karistaks joobe olemasolul alaealist rahatrahviga. Loomulikult võiks eelnevalt proovida olukorda lahendada politseid kutsumata. Kui alaealise valdusest leitakse laagri alkoholi, siis eneenesest politsei kutsumiseks põhjust ei ole - alaealist saab karistada üksnes alkoholi tarbimise ja ostmise eest
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus)
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid: Kasutamine õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida). Valdamine õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. See tähendab seda, et omanikul on ikkagi õigus oma valdust kaitsta, välja arvatud ainult rentniku vastu, kes on hetkel otsene asja valdaja. (Omanikul piiratud õigused teostada valdust.) Erinevus: valdamine ei tähenda, et võid kasutada.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
annaabi.ee 
