EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonn...
3 1. METOODIKA Riskianalüüsi koostamisel lähtuti EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu”, Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamise juhendmaterjalidest ja Töökeskkonnaspetsialisti käsiraamatus antud soovitustest. Riskianalüüsi käigus kaardistati töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad ohutegurid, millede hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivad õigusakte. Riskitaseme hindamisel lähtuti Briti standardi BS 8800:2004 maatriksist (tabel 1) ja bioloogiliste ohutegurite hindamiseks tabelis 2 esitatud riskimaatriksit. Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud Kutsehaigus haigestumine on haigestumine Raske tervise-
reguleerimata ja seljatoeta tool ning töökeskkonda ümbritseb värvikad seinad ja ruum. Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS OLEMATU RISK lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. MINIMAALNE RISK ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui võimalik, püüda vähendada. TEATUD RISK - vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. TÕSINE RISK kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme
Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda riskianalüüsi metoodikaga BS8800 ja teostada TTÜ õpperuumi (ergonoomika labori -ruum 309) riskianalüüs. TÖÖ ÜLESANDED Analüüsida eelmiste tööde käigus saadud andmed töökeskkonnas esinevate riskide kohta. Kirjeldada ohutegurid ja ohuiseloom. Määrata riskitasemed lähtudes BS8800 maatriksist, pakkudes olukorra lahendused. METOODIKA Tabel 1. Riskitaseme hindamise metoodika (Riski hindamise maatriks) Tagajärg Väike toime Kahjulik toime Väga kahjulik toime Riski esinemine Ebatõenäoline I II III Tühine talutav ohustav Vähetõenäoline II III IV talutav ohustav kahjustav Tõenäoline III IV V
[§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine Riskihinne oli 24, see tähendab, et see kuulub riskitaseme teisse gruppi(Riskihinde vahemikku 10-25). Selle tööpuhul on mõõdukas koormustase, teatud töötajate kategoorial1 võib tekkida ülekoormus, mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada. 1 Töötajad, kes on vanemad kui 40 aastat või noormad kui 21 aastat, terviserikkega töötajad ning uued töötajad. Järeldus 38 aastane meessoost töötaja võib seda tööd teha
ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS (BS 8800) · TÕENÄONE esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; · VÕRDLEMISI EBATÕENÄONE esineb vähemalt kord viie aasta jooksul; · VÄGA EBATÕENÄONE esineb kord tööstaazi jooksul. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS (BS 8800) Vähene risk (I tase) Lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk (II tase) Ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. Keskmine risk (III tase) Vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. Suur risk (IV tase) Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada.
tasemeni. Et teada, millised riskid on kõige olulisemad ja milliseid riske on vaja maandada, on vajalik läbi viia riskide hindamine. Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks: 1. olemasolevate riskide tuvastamine; 2. olemasolevate riskide suuruse hindamine; 3. tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele; 4. asutuse juhtkonna poolt aktsepteeritava riskitaseme määratlemine ja hinnatud riskidest nende riskide tuvastamine, mis ületavad aktsepteeritavat piiri. Riskijuhtimise protsess on välja toodud joonisel 1. Riskijuhtimise protsess 1. Riskide väljatoomine põhiülesannete suhtes 6. Seire, meetmete 2. Riskide hindamine
vaevused. Kindlasti on soovitatav pideva istumise ja pingelise töö korral teha puhkepause, mille ajal teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli. Majja juhuslikult sattunud inimeste (inspektor, ajakirjanik, klient või muu) terviseriskide tase on minimaalne. 8. Riskide ohjamine Erinevate ohutegurite riskitaseme alusel tuleb koostada tegevuskava riskide ohjamiseks. Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V) ja jätta plaanist välja vähese riskitasemega (hinnang I) ohud. Igale ohutegurile, mille riskitase on kõrgem, kui I, tuleb ette näha abinõud riskitaseme vähendamiseks, täitmise tähtaeg ja täitmise eest vastutaja. Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme alandamiseks oleks
Süsteemne Struktuurne Analüüsiv Esinemise iseloomustus( riskidel) TÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul VÕRDLEMISI EBATÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord viie aasta jooksul VÄGA EBATÕENÄOLINE- esineb kord tööstaazi jooksul. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS: Vähene risk – Lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. . Vastuvõetav risk – Ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. . Keskmine risk – Vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. . Suur risk – Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada. .
teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli. Oluliseks terviseriski allikaks on ka töötamine mehhanismidega. Ohustatud isikuteks on kõik tootmise töötajad, kelle töö on seotud mehhanismidega. Ohu vähendamiseks tuleb jälgida seadme ohutusnõudeid, õigeid töövõtteid ja jälgida mehhanismide korrasolekut. 8. Riskide ohjamine Erinevate ohutegurite riskitaseme alusel tuleb koostada tegevuskava riskide ohjamiseks. Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V) ja jätta plaanist välja vähese riskitasemega (hinnang I) ohud. Igale ohutegurile, mille riskitase on kõrgem, kui I, tuleb ette näha abinõud riskitaseme vähendamiseks, täitmise tähtaeg ja täitmise eest vastutaja. Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme
Tõenäoline Keskmine risk Suur risk Talumatu risk P (70 %...100 %) III IV V Riskitase I: Vähene risk - kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks ning selle esinemine on ebatõenäoline, ei ole lisameetmeid vaja rakendada, samuti ei ole vajalik kirjalik dokumentatsioon. Riskitase II: Vastuvõetav risk kui risk on vastuvõetav ja selle esinemistõenäosus väike, ei ole riskitaseme vähendamine kohustuslik, kuid tuleb ohuallikat pidevalt jälgida. Võimalusel püüda riskitaset siiski alandada lahendustega, mis ei tooks kaasa lisakulutusi. Riskitase III: Keskmine risk kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on vajalik meetmete rakendamine riski vähendamiseks 3-6 kuu jooksul, kui see on majanduslikult võimalik. Riskitase IV: Suur risk kui tööprotsessis esinev risk on kõrge ja hinnatud
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon · Riskiallikas - Tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid · Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus · Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus Riskianalüüs ·Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. ·Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.. · Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa · Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3
Kuvari ekraanil 1:6,5 1:1 1:2,6 91 325 96 353 1 III tase I tase I tase Ühtlustegur 0,3 0,9 0,4 0,9 töötamiskohal Riskitaseme 2,8% 64,2% 29,2% 91,8 määramine IV tase II tase III tase II tase Mõõda ekraani oma eredus (ära kriimusta ekraani seejuures), filter vastu ekraani valge: 130 lx, must: 1 lx ja erineva heledusega rohelise tausta korral: neoonroheline: 68 lx ja tume roheline: 22 lx. Määra riskitase erinevate valgustusreziimide korral. Töötamisel kuvariga valgustatuse piirnorm on 500 lx
2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid. 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Õiguslikud nõuded on õigusaktide jälgimise kohustus ning mõjutused järelvalve teostajate poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon.
a. Teisaldustöö hinnang 400 korda vahetuses; 3-5 tundi; Aja hinnang 6 palli b. Teisaldatava raskuse massi hinnang Teisaldatav mass 10-20kg; Massi hinnang 6 palli c. Kehaasendi hinnang Raskuste tõstmine seistes sirgelt; Asendi hinnang 1 pall d. Töökeskkonna tingimuste hinnang Tööks piisavalt ruumi, põrand tasane, hea valgustus; Tingimuste hinnang 0 palli e. Arvutus (6+1+0)*6=7*6=42 3. Riskitaseme määramine Riskihinne 42; Riskitase 3; 4. Koormus suur, võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal, vajalik töökoormuse muutumine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine 5. Abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid: 1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega; 2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
7 ja ebakindlus. Riski mõistmine on varahalduse keskne osa ja edu võti (Seppo Saario 2007; 59 62) Riski ei saa vaadelda mustvalgena. Tegelikkuses kujutab enamik investoreid võetud riski suurust ette ebamääraselt. Teadmatusest tulenevalt riskitakse liiha vähe või liiga palju. Investor peaks kujundama endale sellise portfelli, mis vastab nii oodatava tootluse kui riskitaseme poolest tema nägemusele (Seppo Saario 2007; 59 62) 3.1 Riski mõõtmine Üksiku investeeringu riski mõõdetakse tema ajaloolise tootluse standardhälbega, mis näitab statistiliselt, kui suur erinevus on vaadeldaval perioodil olnud investeeringu tootlus oodatavast keskmisest tootlusest. Portfelliriski ei ole võimalik sarnaselt portfelli tulule leida iga üksiku investeeringu riskide liitmisel või nende keskmiste leidmisel. Põhjus on investeeringute tootluste omavaheline
3. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg, käed, Tööline Madal tingiv töö õlad 4. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline Keskmine masinad 5. Kaitsevahendite Töömees Töömees Keskmine puudumine Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp: Nr OHUTEGUR SELGITUS ABINÕUD 1. Ebatasased Jalge all ja ümbruses vedeleb Töökoht tuleb hoida puhas, et teha korralikult pinnad mingit sodi ja ebavajalikku tööd. Ebamugavas asendis ei ole võimalik tööd materjali, mille töttu ei saa tööline teha ning lisaks sellele ohustab see tervist.
1 000 000€ + 50 000€ + 4*50 000€=1250000€ on summa, millest tuleb saada oodatav tulu. FV t 125 000 € PV = t = =381281,82 € ( 1+ r ) ( 1+16 % )8 See tähendab, et kokku teeniti viimasel aastal võlakirja väärtuses V=381 281,82€ +89 633,79€=470 915,61€ Kui palju ma investorina kandsin päeva puhul kahju saamata jäänud raha eest võttes arvesse kõrgenenud riskitaseme? 877601,83€ - 470915,61€ = 406 686,22 € Vastus: Investorina kandsin päeva puhul kahju 406 686,22 € väärtuses.
3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 1) siseministeerium, 2) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 3) põllumajandusministeerium, 4) rahandusministeerium, 5) sotsiaalministeerium, 6) kultuuriministeerium, 7) keskkonnaministeerium. 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis. 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5
võrrand: risk(väike, keskmine, suur)=[ohu realiseerumise tõenäosus+ ohu realiseerumise hõlpsus+ mainekahju+ rahaline kahju] ÷ 4 R=(E+V+K)*T, kus R-riski suurus, E-kannatanute arv, V-tagajärjed varale, T-õnnetuste tõenäosus, K-keskkond(1...5 punkti)Optimaalne olukord kui R/OJ(operatiivjõud)*KT(kaitstuse tase)1 järelikult talutav (Eestis 3).Operatiivjõud OJ=D1+D2+D3+D4/4 Riskitaseme regul tegelevad: Riikliku kriisireguleerimisplaani koostab Siseministeerium, aga tegelevad ka Sotsiaal- ja Keskkonnaministeerium..Riskianalüüsi teostamise tasemed: 1) ettevõtted, asutused (riskianalüüsi kohustusega objektid) 2) valla- ja linnavalitsused 3) maakond 4) siseministeerium (teised ministeeriumid) 5) EV valitsus, kriisikomisjon Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi
b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7
b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7
tingiv töö vältiv muidumees 8. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Töölised Madal masinad 9. Stress, vägivald, Töökoht Töölised Keskmine ahistamine (kiusamine) Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp: Nr OHUTEGUR SELGITUS ABINÕUD 1. Ebatasased Jalge all ja ümbruses vedeleb Esimesel võimalusel tuleks sellise töö pinnad mingit sodi ja ebavajalikku alustamisel enda jalgealune ära puhastada, et materjali, mille otsa võib tööline välistada ohtliku töö käigus kukkumisoht. Kui
mõõdukas või kahjulik. Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks Ohutegurite hindamise järgselt tuleks vastavalt ohuteguri tasemele astuda samme ohuteguri likvideerimiseks või vähendamiseks, lähtudes järgnevatest kriteeriumitest: 1. Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. 2. Kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. 3. Kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riski dokumenteerimine *Riskianalüüsi tuleb dokumenteerida. *Tulemusi saab kasutada töökeskkonna sisekontrolli, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel ja muude tegevuste planeerimisel, töötajatele tutvustamiseks jne. *Riskianalüüsi dokumendile peaksid alla kirjutama selle tegija, ettevõtte juht või
liiga madal või kõrge 6 Kraanaga tõstetav objekt Kraana noole alune Töölised III ja lähiraadius 7 Kõrge või madal Objekti välisosa, Kõik isikud objektil I temperatuur kütmata hooneosad Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev: 29.11.2016 Ilm: Selge, tuulevikne Temp: +4C OHUTEGUR OHUTUSMEETMED MAKSUMUS TEOSTAJA TÄHTAEG EUR Kontrollida ja vajadusel lisada liikauvatele Sõidukid ja masinatele helisignaalid ja visuaalsed liikuvad indikaatorid, liikumistrajektoorid tähistada
Kuidas riske hinnata? 1 ASTE: Teabe kogumine 2.ASTE: Ohutegurite tuvastamine 3 ASTE: Ohuteguritega seotud riskide hindamine 4 ASTE : Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vältimiseks 5 ASTE: Riskihindamise dokumenteerimine JOONIS 1.KUIDAS HINNATA RISKE(SIGRID,2015) Riskimaatriks Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks Riskiastmete iseloomustus Vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, siis üritada vähendada seda. Keskmine risk- vajalik meetmete kasutusele võtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõu tuleks rakendada 3....6 kuu jooksul. Suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul
· individuaalsed kaitsevahendid 33. Mis mõistetest (3) tuleb lähtuda riski analüüsimisel? tagajärg võimaliku õnnetuse tulemused tõenäosus abstraktne: arvestab töö iseloomu ja töölaadi konkreetne: arvestab ohuga kontaktis olemise kestust summaarne: potentsiaalse ohu realiseerimise tõenäosus ajahorisont - tagajärje ilmnemise võimalik aeg riskide menetlemise aeg 34. Kuidas arvutada riskitaseme skoori? riskitaseme skoor = riski tõenäosus x tagajärje raskus 35. Millisest müratasemest alates peab tööandja tagama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi? 35dB 80dB 100dB 120dB 36. Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik? Kiirguv energia neeldub nii aine aatomites kui ka molekulides, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusil.
koostamine avariiolukorras; 3.) individuaalkaitsevahendite ja saastekontrollimõõtevahendite kasutamise tagamine; 4.) esmaabi ja meditsiiniline teenindamine; 5.) ettevõttesisene väljaõpe ja varustus; 6.) abi planeerimine päästeteenistuselt (112). 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+V+K)*T, kus R- riski suurus, E- kannatanute arv (1-5), V- tagajärjed varale (1- 5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused.
mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. 5. Riskianalüüs riskihalduse (riskijuhtimise) osana - Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes. 6. Riskianalüüsi meetodid - Üldised (ligikaudsed); Detailsed (üksikasjalikud); Kvalitatiivsed (kirjeldavad); Poolkvantitatiivsed
Info – andmed, mis on muudetud kasulikuks ning vastavad küsimustele kes, kus, millal, kui palju Teadmised – eeskirjad, instruktsioonid, praktilised oskused – kuidas? Teadvustatud teadmised – tean, mida ma tean Teadvustatud mitteteadmised – tean, mida ma ei tea Teadvustamata teadmised – ei tea mida ma tean Teadvustamata mitteteadmised – ei tea mida ma ei tea 18. Riskihindamine? Riskijuhtimne? Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna. Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida 19. Riskide aksepteeritavuse kolm astet Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas
investeeringute tootlust. Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tasuvusmäär (IRR) ületab projekti nõutavat tasuvusmäära ( r, ehk kapitali hinda), st IRR r IRR vastab diskontomäärale (k), mil projekti NPV = 0 Kui IRR >= kapitali hind (WACC), võib projekti investeerida. Kui IRR< kapitali hinda (WACC), peaks projekti tagasi lükkama või leidma võimalusi projekti riski vähendamiseks või rahavoogude suurendamiseks (sama riskitaseme juures) Plussid Miinuesed -Tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt -Ebatavaliste rahavoogude puhul viib samale järeldusele võib saada mitu tulemust või üldse -Lihtne mõista ja teistele mitte toimida mõistetavaks teha -Võib viia valedele järeldustele üksteist välistavate projektide hindamisel 13
Riski suuruse hindamiseks kasutatiriskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviuseriski järgmiselt: Riskitase I...II: Madal risk (1) kui risk on madal ja hinnatud lubavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. Riski lubatavust otsustatakse üldiselt printsiibil: · Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" .
mitteavalikku ehk siseringi infot ligipääs turul olevale infole selle väärtpaberi kohta, ei ole ja selle info kasutamine pikaajaliselt mõttekas võimaldab efektiivselt ellu investeerimisotsuseid teha viia investeerimisotsuseid siseringi info põhjal. Kas see efektiivne turg reageerib väide on: kohe uuele infole ja seega ei Vali üks vastus. õnnestu sama riskitaseme korral ühelgi investoril 7. Investorit võib nimetada teenida rohkem, kui teistel riskikartlikuks, kui: ei ole mõtet reageerida Vali üks vastus. erinevatele uudistele, sest investor ei ole nõus see ei anna pikaajaliselt investeerima projekti, mille tulemust oodatav väärtus on võrdne on olemas selline investeeritava summaga või finantsturg, kus sellest väiksem
Oodatav tootlus ja risk investeerimistutul on teineteisega seotud. Kõrge tulususega kaasneb suur risk ja ebakindlus. Riski mõistmine on varahalduse keskne osa ja edu võti. Riski ei saa vaadelda mustvalgena. Tegelikkuses kujutab enamik investoreid võetud riski suurust ette ebamääraselt. Teadmatusest tulenevalt riskitakse liiga vähe või liiga palju. Investor peaks kujundama endale sellise portfelli, mis vastab nii oodatava tootluse kui riskitaseme poolest tema nägemusele (Saario 2007: 59 62) Üksiku investeeringu riski mõõdetakse tema ajaloolise tootluse standardhälbega, mis näitab statistiliselt, kui suur erinevus on vaadeldaval perioodil olnud investeeringu tootlus oodatavast keskmisest tootlusest. Portfelliteooria üheks peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski
Pinges tööasend võib aja jooksul töötajale põhjustada valu. Antud juhul on madala töölaua tõttu pinget kannatavaks kehaosaks selg. Detailide käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik, sest keevitatavad metalliosad võivad omada teravaid servi. Töökoht peab olema piisavalt valgustatud. Nõutava valgustugevuse standardid on toodud riigi seadusandluses. Riskide hindamine All on ära toodud tabel, mis kirjeldab erinevaid töökohal tekkivaid ohte. Riskitaseme hindamisel on lähtutud standardi BS 8800:1996 Occupational healt and safety management systems Guide poolt soovitatud riskimaatrikisist. Tabel 1. Ohutegurid Kuupäev: Siseruum 20°C 20.04.14 Töökoht: Keevitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Keevitusspritsmed Elektrood Tööline, 3
6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja?
raudteevedajate, ekspedeerijate, laopidajate, tollimaaklerite ja pankadega. Kõik need osapooled nii üksikult ja ühiselt võivad suurendada oluliselt tarnete katkemise tõenäosust. Kõigil tarneahela lülidel on oma äritegevuse mudel ja sisemine töökord. Osa neist võib aga pöörata riskidele liialt vähe tähelepanu. Eelkõige puudutab probleem logistikatoimingute outsourcing'it ehk väljastostmist. Kompromiss võib sündida hinna- ja riskitaseme vahel, ja see peaks kajastuma igal juhul koostöölepingus. Siinjuures tuleb aga arvestada, et "lepingu keel" ei vähenda riske. Vastupidi, see võib tekitada teatud määral petliku turvatunde. 3. Protsessi juhtimise väljakutse. Tarneahela juhtimine on organisatsiooni vertikaalselt läbiv protsess, mis ulatub sellest väljas poole tarnijate, klientide, logistikateenuste pakkujate ning muude osapoolteni, kes võivad paikneda kõikjal maailmas. Tohutu geograafiline ulatus, pikad
esmaabikarp kuna puhke tuba päris kaugel KOKKUVÕTE Riskianalüüs sai tehtud kõikidele klienditeenindajatele ja siia alla kuulub ka meie poe juhataja. Võttes arvesse ohud ja tuues ka mõnele neile välja ka ettepanekud ja soovitused. Riskisuuruse hindamiseks on kasutusel riskimaatriks . Selleks on lisa 1 olemas ka riskitasemete hindamiseks olev tabel. Riskianalüüs on esitatud tabel kujul põhiliselt. Lisa 1 Riskitaseme määramine Tagajärg Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Riskiesinemine (vigastusi ei esine) (Kerge vigastus) (raske vigastus) I II III Ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk II III IV Vähe tõenäoline
riskihindamisjuhend ( BS 8800) Riski suuruse hindamiseks kasutati riskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviseriski järgmiselt: Riskitase I...II: Madal risk (1) kui risk on madal ja hinnatud lubavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. Riski lubatavust otsustatakse üldiselt printsiibil: · Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" 2
Töö tegemiseks kasutan sülearvutit, millele on Bluetooth ühendust kasutades lisatud eraldi klaviatuur, et töötamine oleks mugavam. Lisaks on laual hiir koos hiirematiga, kõlarid, ID-kaardi lugeja, väline kõvaketas ning Interneti ühenduseks tarvilik ruuter. Laua kohal asuva riiuli külge on kinnitatud kohtvalgusti. Tooliks on kolme jalaga taburet. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS I vähene risk – lisameetmeid ei ole tarvis kasutusele võtta. II vastuvõetav risk – riskitaseme vähendamine pole kohustuslik, jälgida. III keskmine risk – riski vähendamiseks on vajalik meetmete kasutuselevõtt, majanduslike võimaluste olemasolul. IV suur risk – ohutusmeetmete kasutamine ja riski vähendamine on vajalik koheselt. V talumatu risk – töö tuleb koheselt lõpetada. 2 TAGAJÄRGEDE ISELOOMUSTUS Väheohtlik – kerged vigastused, mis põhjustavad ajutist ebamugavust.
6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja?
maaalal asuvas 1 korruselises tootmishoones. Ruumid: Tootmishoones asub 500m2 tootmishall, 110m2 kontor, 250m2 ladu, töötajate puhkeruum, pesemisruum, riietusruum ja tualett. Kõik ruumid on renoveeritud ja kaasajastatud. 2 3. TÖÖKOHAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINE Tabel 3. Töökohas esineda võivate ohutegurite riskitasemed, võimalik terviserisk ning soovitused riskitaseme vähendamiseks Ohustatud isik / Ohutegur Ohu iseloom, mõju tervisele Abinõud riskide vähendamiseks esinemiskoht 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Sisekliima Töötajad, Liiga kuiv õhk kuivatab limaskesti, mille Reguleerida temperatuur vastavalt
Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend. Riski suuruse hindamiseks kasutati riskimaatriksit, mis on välja toodud lisas, tabel 1. Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I...V alusel hinnatud terviseriski järgmiselt: 1. Riskitase I – vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. 2. Riskitase II – vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidaevalt jälgida. 3. Riskitase III – keskmine risk- vajalik meetmete kastuselevõtt riski vähendamiseks, kui majadnuslikult vähegi võimalik (abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul). 4. Riskitase IV – suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik, kui see pole võimalik 1 kuu jooksu, tuleb töö peatada/lõpetada. 5
Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem, siis see peab olema 10 sendi täiskordne. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju. Kapitali hind on tulunorm, mida ettevõte peab teenima, et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures. Käibekapital on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe Puhaskäibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused. Neli tuntuimat varude juhtimise mudelit on ABC mudel, EOQ mudel, materjalide planeerimise mudel ja õigeaegsuse mudel. Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused: 1) võla tasumata jätmise tõenäosus (kliendi kontroll, analüüs); 2)maksejõuetusega seotud kulutused; 3)sissenõudmiskulud
turuväärtus 24. Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood
24) Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25) Varade rentaablus ROA Varade kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad varade kasumitootluse näitajad. Kui lähtuda ärikasumist, on rakendatav valem: Varade rentaablus=ärikasum (perioodi näitaja)/vara(keskmine maksumus) Kui lähtuda puhaskasumist, so ettevõtte tegevuse lõpptulemist, saadakse varade puhasrentaablus ROA.
ning õnnetusohte. Samuti tehakse ettepanekuid ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks. Töökeskkonna riskianalüüs Casino OÜ viidi läbi 11 septembril 2008.a. Riskianalüüsi läbiviimise järjekord 1. Tutvumine töökeskkonnaga. Töökeskkonna vaatluse käigus hinnati tööruume ja töötamiskohti, vesteldi raamatupidajaga. 2. Töötajate anonüümse küsitluse läbiviimine ankeetide abil. 3. Töökeskkonna ohutegurite hindamine: a) ohutegurite ja nendest tingitud mõju riskitaseme hindamine. Töökohtadel riskitaseme hindamiseks on kasutatud kolmeastmelist riskimaatriksit Briti standardi BS 8800:2004 järgi. Riski hindamise maatriks on esitatud tabeli kujul (tabel 1.1); b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.2. c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht.
2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise -KULUDE JA AJA PARIM ( SÕLTUMATU ) ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub HINDAMISE VÕIMALUS kogusumma sees. Puudused tööettevõtja poolt -PROJEKTEERIJA, EHITAJA JA OMANIKU vaadatuna: 1)honoraar võib jääda väiksemaks, PARIM KOOSTÖÖ. JUHTIMISTÖÖETTEVÕTJA võrreldes kasumipotensiaaliga tuntud riskitaseme MOODUSTAB ÜHISE TÖÖGRUPI puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele -MINIMAALNE SUMMAARNE kontrollile; 3)juhtimine on keeruline, sest PROJEKTEERIMIS-EHITUSKESTUS projekteerimine ja ehitamine toimub ühel ajal; -VÕIMALIK HINNAVÕISTLUS (ANNAB 4)töövõtja reputatsioon võib kannatada vastuolude MADALA HINNA)
Näiteks panganduses, militaaralal on selliseid riske. Vastuvõetamatu risk on ni suur, et seda ei saa heaks kiita mitte mingil juhul. Erimeetmetega on võimalik riski vähendada, nii et risk muutub vastuvõetavaks, kuid riski on veelgi soovitatav vähendada. 2. ALARP(As Low A Reasonably Practical) See kategooria tähendab, et riskid oleks vähendatud vastuvõetava "niivõrd madala, kui mõistlikult realiseeritav" (ALARP) tasemeni. Kõrgenenud riskitaseme piirkonnas on risk küll teatud tingimustel vastuvõetav, kuid soovitatav on riski veelgi vähendada. Riski vähendavaid abinõusid kasutatakse, kui nende maksumus on olukorda arvestades soodne. 3. Vastuvõetavad riskid Vastuvõetava riski piirkonnas on risk nii väike, et selle pärast ei tarvitse erimeetmeid enam rakendada. Inimesed peavad riski vastuvõetavaks siis, kui mingit võimalust riski vältida ei ole.
Peamine erinevus võlakirja ja aktsia vahel! Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Seega annab võlakirja ostja tegelikult ettevõttele laenu. Aktisa ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Mida edukam on ettevõte seda väärtuslikum on tema aktsia. Aktsia ja võlakiri erinevad ka riskitaseme poolest. Kui võlakirja omanikule on tagatud, et ta oma raha ka tagasi saab, siis aktsiaomaniku risk on palju suurem, kuna aktsia väärtus sõltub ettevõtte edukusest.
annaabi.ee 
