Töökoha riskianalüüs (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Riski- ja ohutusõpetus
Töökoha riskianalüüs
Teostas: Anti Peksa
Kood: 666BMW
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Töö kirjeldus: 3
3
Töökeskkond 3
Ohutegurid 5
Riskide hindamine 5
Riskide haldamine 6
Keevituspritsmed 6
Ohtliku pinnaga esemed ja kuumad detailid 6
Valgustatus 7
Keevitusel eralduvad gaasid 8
Keevitusel eralduv ere valgus 8
Elektrivool 8
Müra 9
Asend 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Riskianalüüsi töökohaks valisin keevitaja . Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise.

Töö kirjeldus:

Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga.
Pilt 1 Keevitamine Mektory metallitöökojas

Töökeskkond

Töökeskkonnaks on siseruum , mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti . Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume.

Ohutegurid

Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte . Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed.
Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest-kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik.
Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett - ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida.
Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon , mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h.
Pinges tööasend võib aja jooksul töötajale põhjustada valu. Antud juhul on madala töölaua tõttu pinget kannatavaks kehaosaks selg.
Detailide käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik, sest keevitatavad metalliosad võivad omada teravaid servi.
Töökoht peab olema piisavalt valgustatud. Nõutava valgustugevuse standardid on toodud riigi seadusandluses.

Riskide hindamine

All on ära toodud tabel, mis kirjeldab erinevaid töökohal tekkivaid ohte. Riskitaseme hindamisel on lähtutud standardi BS 8800:1996 – Occupational healt and safety management systems – Guide poolt soovitatud riskimaatrikisist.
Tabel 1. Ohutegurid
Kuupäev: 20.04.14
Siseruum 20°C
Töökoht: Keevitaja
Nr
Ohutegur
Esinemiskoht
Ohustatud isikud
Riskitase
1.
Keevitusspritsmed
Elektrood
Tööline, kõrvalseisjad
3
2
Ohtliku pinnaga esemed või osad (teravad, karedad jms)
Keevitatav detail
Tööline
2
3
Kuumad detail
Keevitatav detail
Tööline
2
4
Valgustatus
Tööpink
Tööline
1
5
Keevitusel eralduvad gaasid
Tööpink
Tööline, kõrvalseisjad
4
6
Keevitusel eralduv ere valgus
Elektrood
Tööline, kõrvalseisjad
4
7
Elektrivool
Tööpink
Tööline, kõrvalseisjad
3
8
Müra
Elektrood
Tööline, kõrvalseisjad
1
9
Ebamugav asend
Töökoht
Tööline
1

Riskide haldamine

Keevituspritsmed

Pritsmete vastu kaitseks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust. Lisaks tuleb töökohas tuleõnnetuse vältimiseks jälgida tuleohutusnõudeid. Tuleohutusnõuded on toodud EV siseministri määruses nr 15 18.06.98. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti.
Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt projekteeritud ja ohutusseadmetega varustatud
Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Antud juhul peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind. Mektorys olid need nõuded täidetud: õpilased ja juhendajad kandsid vastavat riietust ning tööruum oli tuleohutusnõuetele vastavalt varustatud.

Ohtliku pinnaga esemed ja kuumad detailid

Ohtliku pinnaga esemete käsitlemisel aitab kaitsekinnaste kasutamine. Mektorys oli selle ohu vastu meetmeid ette võetud: õpilastele anti kaitsekindad.

Valgustatus

Tööruumis tehtud mõõtmised näitasid, et tööpindade valgustatus on selle keevitamise tarbeks sobiv.
Pilt 2 Töölaudade valgustuse mõõtmine. Kõik ühikud on luxid.

Keevitusel eralduvad gaasid

Keevitusel eralduvate ohtlike gaaside vastu aitab nende eemale juhtimine. Keevitamise kaitsegaasid CO2, Ar, He ja N2 on mittemürgised, kuid kinnistes ruumides keevitades võivad need välja tõrjuda õhu ja esile kutsuda keevitaja lämbumise. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Analüüsitav tööruum oli varustatud gaaside eemaldajaga. Probleemina saaks välja tuua, et kahe töölaua peale oli neid vaid üks. Samas toimus töö ainult ühe laua taga ning ruumi laes paiknes ka teine ventilatsiooniava.

Keevitusel eralduv ere valgus

Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida.Antud tööruumis olid töötajatele maskid olemas.

Elektrivool

Elektriohu vältimiseks ei tohi kasutada vigaseid elektriseadmeid, kaableid tuleb hoida teravate ja kuumade detailide ning kaarleegi eest. Keevitusseadme sisemisi lülitusi, nende muutmisi ja remonti ning toitekaablite võrguühenduse aparatuuri lülitusi, hooldust ja remonti võib teha ainult vastava pädevustunnistusega isik. Tagasivoolukaabel e maandus peab kinnituma vahetult keevitatava detaili või keevituslaua külge. Hoiduda tuleks mitme keevitusseadme ühislülitusest ühe ja sama detaili keevitamiseks , sest kahe keevitusseadme vahel olev pinge on nende vooluallikate tühijooksu pingete summa.
Pilt 3 Voolu teekond läbi inimese

Müra

Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kuna õpilased viibisid tööruumis lühikest aega, ei saa ohtu mürast pidada suureks.

Asend

Tööasend keevitamisel madala oli madala laua tõttu koormav seljale. Seisev tööasend koormab lihaseid, liigeseid ja liigeste sidemeid . Lisaks on pinges tasakaalunärv. Kuna õpilased veedavad metallilaboris lühikese aja, ei ole pinges asendi mõju suur. Abinõuna aitaks reguleeritava tööpingi muretsemine.
Pilt 4 Tööasend

Kokkuvõte

Mektory metallitöökoja keevituspingi võib lugeda tööohutusnõuetega kokku sobivaks. Tagatud on vajalik ohutusvarustus ning teiste keevitamisega tekkivate ohutegurite eest kaitse. Tööpinnad on hästi valgustatud ning sisseseade uus. Ainukeseks miinuseks võib lugeda mõlema laua jaoks gaaside eemaldaja puudumise.

Kasutatud kirjandus

1. http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/ohutustehnika-keevitamisel.html
2.Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri eestikeelne riskihindamisjuhend , www.ti.ee
3. http://www.seljaravi.ee/seljavalu.html
4. http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf