Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riskid tarneahelas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riskid, tarneahel, osapoole, piraatlus, ahelate, logistikateenuste, tarnijate, väljakutse, kriitilise, tapa, ebakindlus, tarnijad, maantee, kaardista, toimingud, kuritegu, lastid, security, requirements, ecdis, turg, ärinduse, osakond, kraav, toonud, opereerimine, turgudel, hankimise, streigid, senisest, tervikuna, hajutatud, juhtkond, survestamaTartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste
Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla:
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused...............
teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Näiteks uute toodete ja teenuste arendus on objekt, kuhu on kaasatud sellised tegevused nagu tootearendus, tootmine, logistika ja turundus. Õigeaegne tarnijate lülitamine tootearendusse ja teistesse tarneahela protsessidesse on niisama oluline nagu toodete turundusmeetmestiku kavandamine. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu tellimine, transpordi korraldamine ja tasumine ostu eest. Ostmine (ostutegevus, purchasing)- ettevõtte väliste ressursside haldamine/juhtimine. Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta. Erineb hankimisest, sest hankimine sisaldab endas ka tarnijate ja tarnijate turgude haldamist. Hankimine/hanketegevus (procurement)- kõik tegevused, mille alusel võib ettevõte saada toote või teenuse ning arve selle eest tarnijalt. Laiem mõiste kui ostutegevus. Tarneahela juhtimise valdkonnas tehtav töö, mis tagab vajalike materjalide ja tooraine olemasolu, et saaks tagada põhitegevuse. Organisatsiooni väliste ressursside haldamine. Ostujuhtimine (purchasing management)-tegeleb ostuprotsessi kõigi etappide haldamisega
· Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine) Logistika arengusuunad Eestis · Transporditeenuste väljasttellimine · Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng · Kasvav tähelepanu laondusel · Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina) · Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon. Kogukulude kontseptsioon · Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib
· Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks Nõudlusaeg aeg, mida klient on nõus ootama alates tellimuse esitamisest Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis ja nõudlusaega tarneahela üleminekupunktid Engineer to make, Build to make, Assmeble to make, Stock Näitab kus toimub üleminek nõudluse prognoosilt tellimuspõhise tegutsemiseni kogukulude kontseptsioon, Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul
• Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust • Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents 4. Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused:
· Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust · Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents 4. Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas · Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: · Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. · Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi · Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused:
1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jada, mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele.
6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste
• Materjali nõudluse prognoosimine; • Materjalide otsimine ja omandamine; • Materjalide kohale toimetamine ettevõttesse; • Hangete monitooring (kontroll) $ 3. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 4. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada logistilisi üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 5. Mis on logistika missioon? Maksimeerida tänast ja tulevast kasumit läbi kliendi tellimuste ja kulusäästliku tegutsemise kaudu. Suurenenud kasum saavutatakse läbi kauba tarnimise, siirdamise, laomajanduse ja kaupadesse investeeritud kapitali strateegilise juhtimisega. Transpordi- ja kommunikatsioonikulude vähendamine Kogukulude vähendamine = hindade alanemine kasumi samaks jäädes.
1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus
põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahela ulatus- Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide
5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada
saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud 3 väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine
edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso- naalarvutite ulatuslik kasutuselevõtmine, turgude globaliseerumine, kvaliteedijuhtimise ilosooia omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos sellega outsourcing’u laiaulatuslik kasutuselevõtmine veonduses ning laonduses. Alates 1990. aastatest on leidnud aset olulised muutused eri maade transpordialastes õigus- aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans-
nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, taarastamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne. Pooltoodang Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires. Valmistoodang Valmistoodang on selline toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle lattu või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile. Ülal toodud pooltoodangu ja valmistoodangu määratlused on teatud mõttes tinglikud, kuna
Tarneahela juhtimine on omavahel üles- ja allapoole seotud organisatsioonide juhtimine läbi protsessi, mis toodab väärtust lõpptarbijale toodete ja teenustega. Tarneahela haldamine on seotud informatsiooni liikumise ning toodete ja teenuste vooluga. Enamlevinud tarneahela strateegiad: LEAN – nõudlus on stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment on stabiilne ning ei ole väga lai, sisaldab vähe muudatusi, tarneajad ja hind on stabiilne. LEAN ehk kulusäästlik tarneahel. Funktsionaalne (planeeritav, vähe muutusi, väike sortiment, stabiilne hind, madal kasum) ja efektiivne (stabiilne tarneaeg, suured kogused, suur laoväärtus, kuluefektiivne)AGILE- kiire reageerimisvõime nõudluse muutustele, lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. AGILE ehk paindlik tarneahel. Uuenduslik (ootamatu, palju muutusi, suur sortiment, allahindlused, kõrge kasum) ja reageeriv (paindlikud
maandamiseks või juhtimiseks. Riskide juhtimise eesmärk on võimalikult minimeerida kahju, mis võib tekkida identifitseeritud riskidest. Kuna üldine majanduskeskkond, õiguslik baas ja ettevõtte mikrokeskkond on pidevas muutumises on oluline rakendada tegutsemismehhanism, mis võtab arvesse riskide jooksva identifitseerimise käigus tekkinud muutused ning juhtida riske vastavalt nendele. Riski juhtimise protsessi käigus peab arvestama sellega, et võivad tekkida uued riskid. 3. Kontrolli tegevused Kontrolli tegevustena mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist selliselt, nagu see juhtkonna poolt on kavandatud. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrolli tegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja funktsioonides. Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1
saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 6 19
o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine · inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises
vähendamine. Vastavalt raamatupidamise äriseadusele peab firma olema kasumlik. Tuleb välja töötada usaldusväärne järelvalve süsteem ja seda täiustada, arendada. Keskenduses ohtudele, peaks FJ eriti jälgima järgmisi probleeme: Olulise tähendusega äripartneri kaotus. FJ peab hindama kuidas võib mõjuda mõne ettevõtte tarnija või ostja ära langemine. Pidevalt tuleb olla kursis teiste võimalike tarnijate või ostjatega, et hajutada riske. Brändi imago kaotus. Peab hindama olukordi, kui kvaliteedi probleemid või imago küsimus võivad avaldada mõju võtmetähtsusega branditoodetele.FJ peab koos vastavate septsialistidega välja töötama effektiivsed systeemid kuidas käituda juhul, kui firmal tekivad nimetatud probleemid.Oluline on tagada brandi kvaliteet. RISKID Toote disain FJ peab olema valmis selleks, et praak disainiga toode võib kedagi vigastada või muutuda kasutuskõlbmatuks
SPOF – Single Point of Failure - CI, mille tõrge tekitab intsidendi. Võib olla isik, protsessi või tegevuse samm, IT infrastruktuuri komponent SCSI – Small Computer System Interface - väikearvutisüsteemi liides. Paralleelpordi standard. iSCSI on SCSI üle TCP/IP. AMDB – Availability Management Database - Hoitakse käideldavusega seotud infot. Oluline tegur käideldavusehalduses. CSF – Critical Success Factor - Kriitilise edutegur. Vajalik protsessi, teenuse, projekti vms õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPId. SAAS – software as a Service - Veebirakenduse pakkumine teenusena 4) Protsessiohje Tegevuste automatiseerimine. Hulk administratiivseid tegevusi. Liigid: • Paralleelne • Jagatud • Tsentraliseeritud Aitab vähendada inimeste poolt tehtud vigu (nt käsud tehakse kindlasti õiged käsud ja õiges järjekorras) ning hoida aega, raha kokku
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5
· Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped Standard-(tüüp-)tingimused: · Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid · Tööstusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA) · Rahvusvahelised standardid Dispositiivsus standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu Imperatiivsus standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 6. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon, riskijuhtimine, riskijuhtimise (-ohjamise) protsess, riskide maandamise taktikad - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus - Riskijuhtimine ja selle protsess: Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele; hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust;
hädaolukorda põhjustavad ohud, hinnata ohtude tõenäosust ja tagajärgi ning kavandada ja rakendada ohtusid vältimiseks ning tagajärgi leevendavaid meetmeid. Hädaolukorra ennetamise korraldus on tõhus vaid siis, kui on selgitatud välja, miks, kus ja millal hädaolukord võib tekkida, põhjendatud hädaolukorra tekkimise tõenäosusele ja tagajärgede ulatusele antud hinnanguid ning maandatud kõik käsitlemist vajavad riskid. Protsessi toimimiseks tuleb tagada pidev seire ja kontroll vähemalt kord aastas, samuti tuleb vastavalt vajadusele korraldada vähemalt kord aastas ametkondadevaheline teavitamine ja konsulteerimine. Hädaolukorra ennetamise korralduse muudavad ebatõhusaks järgmised asjaolud: · hädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja tagajärgede ulatuse hindamisel ei ole arvestatud rakendatud riskimaandamise meetmetega;
annaabi.ee 
