Kuid finantsotsuste vastuvõtmisel ei saa pöörata tähelepanu ainult standardhälvele, sest see kajastab vaid absoluutset riski ega anna võimalust võrrelda riski ja tasuvust. Antud eesmärgil rakendatakse variatsioonikordajat (CV), mis kujutab endast riski suhtelise mõõtu ja kajastab iga eeldatava kasuminormi ühiku riskimäära. Variatsioonikordaja arvutamisel jagatakse standardhälve eeldatava kasuminormiga: Mida suurem on antud kordaja väärtus, seda riskantsem on investeering. Investeerimisportfelli risk ja tasuvus: iga finantsotsuse vastuvõtmisel loodetakse saada võimalikult suurt kasumit, kusjuures alati tuleb arvestada vastava otsuse elluviimisega seotud riski. Mida suurem on risk, seda kõrgem on investeeringult loodetav tulu. Kuid reeglina püütakse finantsotsuste tegemisel ka riski vähendada. See saavutatakse riski hajutamise ehk diversifitseerimise teel investeeringud
............................................................................................................ 6 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel............................................................. 7 3 RISK................................................................................................................................ 7 3.1 Riski mõõtmine.......................................................................................................... 8 4 KORRELATSIOON........................................................................................................ 12 4.1 Korrelatsiooni muutuse mõju investeerimisportfellile............................................... 13 5 DIVERSIFITSEERIMINE............................................................................................... 13 5.1 Portfelli hajutamine varaklasside vahel................................................................... 14 5
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks.
tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine 1 aasta peale tehtud investeering PV 10% TV 100000 110 000 t0 t1 Kui investeerida kaheks saastaks siis TV on 121000 LIHTINTRESS- arvutatakse ainult algsummalt LIITINTRESS- arvutatakse algsummalt ja sellele liidetud eelnevate perioodide akumuleeritud intressisummadelt TVIT (¿¿ ¿)
FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest. standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. tulumäärade vaheline korrelatsioon- näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost. Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] -Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele -Väärtus +1 viitab perfektsele positiivsele seosele -Väärtus 0 näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel. -Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele. riskide hajutamise positiivne efekt hajutamine on oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad
FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga?
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
võimaliku terviseriski suurust. Selgitatakse välja, kas, kui palju ja millises tööprotsessis kasutatakse kemikaale, kas töökohal on tolmu, gaase, auru, suitsu või kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti võetakse arvesse varasemad töökeskkonna mõõtmise tulemused (kui need on olemas), tööinspektori tehtud ettekirjutused, informatsioon esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta ettevõttes. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes. Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks.
Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada
Riskil on mitmeid erinevaid tähendusi: Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. Risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS
võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2
................ 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE.................................................................................................................. 8 3.1Maakler................................................................................................................... 9 3.2 Lühikeseks müük.................................................................................................
Ostja arvelt võetakse raha maha tavaliselt siis kui ostja kinnitab kauba vastuvõtmist, seega kasutab ta mingil ajal panga lühiajalist laenu. Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud. Pikaajaliste finantseerimisallikate kasutamine on seotud kapitali struktuuri mõistega, mis tähendab kastatavate finantseerimisallikate koosseisu. Finantjuhtimisega tuleb tagada ja kujundada sellised püsiallikad, mis võimaldab maksimeerida aktsia hinda. Kapitali juhtimise osas tuleksarvestada järgmiste põhimõtetega: Ettevõttes kavandatakse kapitalistruktuur lähtuvalt kapitaliturgude võimalustest. Kapitalistruktuur peab arvestama pankade ootusi ja mõjutusi. Ettevõttel on kujunenud finantseerimise allikate eelistused. Arvestada tuleb kapitali struktuuri ja ettevõtte elutsükli seost. Finantsjuhtimisega tuleb kujundada kapitali optimaalne struktuur, et tagada omanikele
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alustab ebareaalselt posit
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Laenatud võõrvahendite laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast; 2)raha 2)Arvelduslaen- saab stabiliseerida firma rahavoogusid, kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga katta ettenägematuid kulusid; 3)Käsiveksel- kirjalik nõuetest, piirangutest; 5)valitsuse lanufondid & välisabi maksekorraldus, mille väljaandja käsib saajal, maksjal laenufondi (õppelaen). Panga varad Olulsemad tulu- tasuda märgitud summa kokkulepitud tähtajal. Käsi- allikad on laenud. Krediitide liigitamine on pangale vekslit saab maha müüa, edasi anda enne tähtaega, oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta
On leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Liigid: Finantsvara põhiliigid: o Raha o Lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha vm finantsvarasid (nt antud laenud, ostetud võlakirja o Lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel o Teise ettevõtte omakapitali instrument (nt investeering teiste ettevõtte aktsiatesse) Finantskohustus: o Tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid o Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Omakapitaliinstrument o Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon)
aetakse segi OÜ 40 000).Aktsia minimaalne suurus/väärtus on 10 kr või selle täiskordne (50, 100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
15.12.99 15.12.00 15.12.01 15.12.02 15.12.03 15.12.04 Aeg rahavooni 0.77 1.77 2.77 3.77 4.77 PV 707.66 656.37 608.79 564.66 7506.81 Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%. 3 4. Võlakirjade riskid Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk.
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
