kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma sõpru kasarmus. See tunne on hirmutav ja kohutav. Samuti on õudne mõelda sellele, kuidas mu lähedased vastu peavad. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, et miks liituda sõjaväega sõja alguses. Te kasutasite aatelisi ja patriootilisi ilukõnesid, et edasi anda rahvuslikku lojaalsust ja hiilgust
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne m...
Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja
Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks ...
ESSEE Elu lahinguväljal Sõda ei ole midagi, mida saab edasi anda sõnade või tunnetega. Sõda on periood, mida pean maailma kõige kurvemaks ja valusamaks sündmuseks läbi aegade. Sõjal on lahningud, mis on olukorrad sõja ajal. Sõja perioodil võidakse maha pidid mitu sada lahingut, milles on ellujäänud ja surejad. Lahingolukorrad moodustavad kõige raskemad hetked sõjas. Mehed, kes on rindel võitlemas, peavad tegema mitu asja korraga, nende mõtteviis peab olema selge ja pühendatud ainult oma eesmärkidele. Alati võib ette tulla ootamatuid hetki, kus on vaja kiirey reageerimist ja selget pead. Ilma rahu säilitamiseta, võib lahing lõppeda minu jaoks kiiremini kui see alata võis. Lahinguväljal on tähtis, et minu ümber on mehed, keda ma usaldan ja kellega koos ma olen nõus surema. Minu tiim on minu perekond sellel momendil, mitte keegi teine. Nemad
oleme muutunud, ehhki me isegi nii sageli enam ei kurvatse." ,,Meie sõjaväeline väljaõpe kestis 10 nädalat ja selle aja vältel kujundati meid otsustavamalt ümber kui kümne kooliaasta jooksul. Me veendusime, algul imestunult, siis kibestunult ja viimaks ükskõikselt, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill." ,,Kõige tähtsam oli see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud: seltsimehelikkuse!" Kui Himmelstofi kiusasid. (20) Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad: ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema.Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid rindevõitlejad , kes püüavad kõik tunded alla suruda, et mitte mõistust kaotada." Iga üleelatud päev võib olla viimane. Me
lahinguvõimelised juba ka suurtükivägi, ratsaüksused, soomusrongid ja merevägi. Tänu välismaalt saadud kergetele automaatrelvadele paranes oluliselt jalaväe tulejõud. Vabatahtlikest spordimeestest ja üliõpilastest moodustati Kalevlaste Maleva ja Scoutspataljon, mis muutusid koos Kuperjanovi partisanide pataljoniga meie eliitüksusteks. MURRANG SÕJATEGEVUSES. 3. jaanuariks 1919 olid eesti väed niivõrd täienenud, et võisid rindel ise initsiatiivi üles näidata. Punased, kes olid Põhja-Eestis Tallinnale ohtlikult lähedale, Jägala jõe - Valkla joonele, löödi meie jalaväe ja soomusrong nr. 1 ning Soome vabatahtlike poolt Aegviidu taha. Kesk- ja Lõuna-Eesti suunal suudeti Punaarmee peatada, vastavalt Kärstna ja Paide all. 7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang. PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD.
Mõnda Erich Maria Remarque teosest ,,Läänerindel muutuseta" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule...
,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka õudusi hospidalis.Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises
ükskõiksed. Seda muutust on väga hea jälgida teose peategelasest, kuidas tema iseloom, mõttemaailm ning tunded muutusid koos sõjaga. Tema entusiasmi mutumine algul hirmuks ja siis ükskõiksuseks. Tema sõprade surm ja sellega kaasnevate tunnete allasurumine ning paratamatuse tõus. Vahepeal olles rindest eemal, nende tunnete esile kerkimine ja enda vaenlase vastu kajhutunde tekkimine. Ta sai aru, et nemad on samasugused inimesed nagu tema. Olles aga tagasi rindel tappis neid ilma vähimagi kõhklusetta. Minnes puhkusele tagasi tavaliste inimeste juurde. Tundis ta seal ennast täiesti võõrana ja erakuna teades, et nemad ei tea elust ega surmast midagi vaid ainult rääkides sellest oma ilusas ja rikkumatta lillelises maailmas. Vaadates kuidas nad toimetavad, isegi see rahulik ja ilus loodus tema ümber ning need vanad head mälestused kunagisest elust.See tülgastas teda ning saades ka aru, et ta ei ole enam inimene ega saagi enam kunagi selleks
aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Antandile. Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 18. novembril tungis Punaarmee Lätisse ja 28. novembril kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas.Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud. Pärast treeningut sõitsid nad autodega treening sõja
Saksamaa vallutas Eesti 1941. aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik Eesti juudid. Saksa okupatsioonivõim lõppes 1944. aastal, kui ülekaalukad Punaarmee jõud Eesti pärast raskeid lahinguid vallutasid. Üks okupatsioon asendus teisega ja omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem
,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile
Terved noored mehed saadeti sõtta, kuid tagasi ei tulnud neist keegi samasugusena, nagu oli läinud, kui tuldi tagasi füüsiliselt tervena, siis psühholoogilise surve alt ei pääsenud keegi. Saksa kirjanik Erich Maria Remarque osales I maailmasõja tegevuses ja kirjutas hiljem sellest inspireeritult võimsa romaani ,,Läänerindel muutuseta". Raamat räägib 18-19 aastastest poisikestest, kes koolipingist sõtta astuvad. Noortele on küll õpetatud, kuidas rindel hakkama saada, kuid keegi pole neile selgitanud, mil viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategelane Paul ja tema rindekaaslased püüavad iga hinna eest tundeid alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Elatakse päev korraga, kuid seda teadmisega, et iga päev võib olla viimane. Surma nägemine muudab inimesi pöördumatult. Kui peategelane, julge Paul
räpasus. See tekitas sõduritele "Trench footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega. Raviti teraapiaga, elektrišokiga ja
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna- Ida-Preisimaa ja A-U vahel. Prantsusmaa palvel ründas ta esimesena Ida-Preisimaad A-U sõjaplaan- koostatud mõttega, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel Algasid 2.aug 1014, mis Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4.aug alustas Saksa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu.
Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes. Meenutasime, kui jätsime perroonil hüvasti oma lähedastega. Meie vanematel oli väga raske leppida, et pojad rindele võitlema lähevad. Meie vanemad ja lähedased
Sõda on koht, kus rahvad lihtsalt üksteist süütult tapavad. Eesotsas on n.ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema''. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistest ja rindel edasi - tagasi jooksmisest, inimeste tapmisest ja omade surma nägemises. Neist said ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida
viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses. e) ,,Ent sõjakäik jätkub suremine jätkub..."lk 169- Fakt on see, et sõda toob endaga kaasa surma. 2. Paul Bäumer koos oma kaaslastega, kes on kõik alles keskkooli lõpetanud, viibivad nüüd 1918 aasta sügisel 1. Maailmasõjas. Enamus ajast viibivad nad rindel või kuskil varjendis. Nad elavad peamiselt sigarettidest ja lihast. Kui veab, õnnestub ka midagi teistsugust hamba alla saada. Paul ning tema sõbrad on üleelanud mitmeid katastroofe. Nimelt hukkus nende üks headest sõpradest, Kemmerich. Peale seda saabub järjekordne öö, kus tuleb viibida rindel. Paul ja tema sõbrad õnneks väga viga ei saa, kuid mõned killud plahvatusest neid siiski tabavad. Kuna osad Pauli sõpradest pidid jääma aresti, läksid Paul ja Kat edasi
Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada ning oldi sunnitud taganema. Punaarmee vallutas esimesel sõjakuul Kirde-ja Kagu-Eesti sealhulgas Tartu. 1919. aasta jaanuari alguses oli Punaarmee jõudnud 40 km kaugusele Tallinnast-olukord rindel oli muutumas väga kriitiliseks kuna mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest. Aasta lõpul nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Peale uut mobilisatsiooni oli 5. jaanuariks 1919 ülemjuhatajal kasutada rohkem kui 14 000 meest. 7. jaanuaril alustasid Eesti väed vastupealetungiga, vaenlane taganes erilist vastupanu
''Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque TEGELASED · Paul oli noor kooli lõpetanud noor, kes sõdis Esimeses maailmasõjas Saksamaa eest. Tema oli peategelane ning kõik teoses kirjutatu oli ümberjutustus läbi tema silmade. Ta kohusetundlik, heasüdamlik ning hooliv. Talle ei meeldinud sõdida, kuid ta armastas oma isamaad ning oli võitlema selle eest. Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest. · Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest.
ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja
Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat ´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki. Kui Paul oma kodu uksest sisse
" Need seitse noort olles vabad ja rikkumata, kes läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab, osalesid väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid. Viimne kui üks saadeti eesliinile, ilma erilise kogemuseta ning mehed tundsid suurt hirmu sõja ees. Peagi mõisteti sõja peensusi: osati kuulata mürsu tulekut ja teati selle ohtlikkusest, tuli varjuda ja end välja lülitada nendest õudustest, mis seal toimus. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistes ja rindel edasi-tagasi jooksmises, inimeste tapmises ja omade surma nägemises. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes
Erich Maria Remarque Läänerindel muutuseta (06.06.07) Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid.
proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kadedad, et Paul saab koju minna. Niikui aga Paul koju jõudis, mõistis ta, et ei soovi seal olla.Ta oli liiga palju näinud ja kogenud. Ta oli ära lõigatud oma vanast maailmast. Ta ei osanud käituda enam tavalises elus, ainus koht kus ta hakkama sai oli rinne. Ta mõistis, et endist Paluli pole enam olemas. ,,Ma istun ema voodiäärel
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 2. „Me istume justkui omaenda Sõjas pole sul mingitel 63 hauas ja ootame vaid, et hetkedel peale ootamise meile mulda peale aetaks.” midagi muud teha.
Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6.Majandus oli pea peale pyyratud, naisi,lapsi,s6javange kasutati tyystuses. 7.Snasta Esimese maailma sja tulemussed 8.Veebruarirevolutsionn-syndmus mille k2igus kukutati isevalitsus.
Paul Bäumeri kiri Levivad kuulujutud vaherauhust, kuid mina ei usu neid. Miks peaksime loobume oma kodumaa kaitsmisest ning miks peaksid seda tegema prantslased? Kui kõrgemal on juba niimoodi otsustatud, miks peaks siis keegi äkki meelt muutma? Me võitleme rindel priskete prantslaste vastu, kuuleme öösiti, kuidas rongid toovad neile sõjavarustust ja konserve. Meil on vastu näidata üksnes noored nekrutid, otse koolipingist tulnud, osa pole läbinud sõjakoolitustki. Nad on kõhnad, hirmul ning sõjamunder ei istu kuidagi nende selga. Nad näevad saamatud välja. Rindel hukub neid kümme tükki ühe prantslase kohta. Nad ei oska varjuda, teha vahet miinidel, nad ei tea, et gaasimaski ei tohi ära võtta kohe pärast
- Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale -Tugev kindlustuste süsteem vaid ühele piirile Inglismaa: Sõjaplaan puudus, ühineti prantslastega Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg
Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30
Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on järjekordse hea raamatuga, mis oma täpsete ja traagiliste kirjeldustega loob sinu silme ette tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna
Iisraeli ja Egiptuse sõjad 6. oktoobril 1973 alustasid Egiptuse ja Süüria väed sõjategevust Iisraeli vastu kahel rindel. Iisrael oli sõja jaoks valmis, kuna Egiptuse väed olid juba mitu aastat Suessi kanali ääres (1967 aasta sõjast saadik oli Siinai poolsaar Iisraeli käes ning piir läks mööda Suessi kanalit). Sellest hoolimata tuli Araabia riikide rünnak 6. oktoobril Iisraelile üllatusena tänu mitmetele Egiptuse armee pettemanöövritele eelnevatel päevadel. Sõja põhjuseks oli Iisraeli poolt okupeeritud territooriumid, mida rahumeelsete meetoditega ei suudetud tagasi saada
"Läänerindel muutuseta" E.M.Remarque Paul oli sõjaväelane, noorelt värvatud. Klassikaaslastest jäi ta kõige kauem ellu. Suri rindel. Sõber Kit, kes oli väga hea instinktiga. Leidis alati süüa ja oskas õigesti käituda (gaasimaski pähe panna kuigi ei olnud kuulda üle muu lärmi gaasirakette). See rikkus nende põlvkonna ära. Vanem ei oskand ettegi kujutada, mida nad läbi elavad ja noorem ei saanud aru ega osanud käituda rindel. Sai vahepeal puhkuse ja siis muutus tema külm, ellujäämisele keskendunud käitumine ja suhtumine. Ta nägi, et tal on millegi juurde tagasi tulla ja tahtis uuesti elada (hakkas rindel
· Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal toiduainega samaväärne, kuid tegelikult see nii polnud. · Puudus kasvas ning 1917 aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. · Eriti keeruline oli olukord Venemaal, mis oma ressursside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonnas mahajäämus ning nõrk organiseeritus viisid aga riigi krahhini. Okupatsioon ja vägivald · Sõjast ei jäänud puutumata ka tsiviilelanikkond. · Sakslased olid eriti julmad okupeeritud Belgias, võttes seal tsiviilelanikke pantvangi,
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse
Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti
Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist
ainult kahes koolis, mis tähendas teretulnud püsivust ja katoliku usu stabiilset mõju. Pärast põhikooli lõpetamist, mis oli esile toonud tema märkimisväärselt tugeva õppimisvõime, jätkus Remarque haridustee kohalikus katoliiklikus õpetajate seminaris. (Tims 2004: 17- 21) 26. novembril 1916 mobilisatsioonikutse saanud Erich läks nekrutiks vastumeelselt, kusjuures ta oli üks Saksa kutsealuste teismeliste kiiresti kasvavast hulgast, kelle illusioonid oli hävitanud sõda ja rindel tagalasse imbuvad õuduslood (Tims 2004: 23-24). Rindel sai Erich mitmeid kordi haavata ning oli üsna ruttu sunnitud sõjast tagasi tulema, töötades lühikest aega abiõpetajana, hiljem juhutöödel raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina ning kirjutas teatrikriitikat Osnabrücki 4 ajalehtedele. Remarque elas kaks aastat Hannoveris, kus koostas reklaamtekste. Järgnesid
Läänerindel muutusteta Mida ta tahab? Pauli elu on muutunud tühiseks, igaüks seisab oma elu eest. Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav. Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks,
E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli
Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8
sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini läbi viia. 2.2. Prantsusmaa sõjaplaan: Prantsusmaa sõjaplaan seevastu oli teinud panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870-1871. Aastal katastroofi. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suureosa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. 2.3. Venemaa sõjaplaan: Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel. 2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3.Lääne- ja idarinne Võistlus käis kahel rindel: lääne- ja idarindel
Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi.
Teos ,,Läänerindel muutusteta" räägib verinoortest poisihakatistest, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru,
Venemaa suhteliselt nõrgalt ette valmistunud. Armee oli tunduvalt suurem, kuid viletsalt valmistunud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Prantsusmaa palvel ründas Ida- Preisimaad. - Keskriigid: Saksamaa Schlieffeni plaan, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede pasikamien itta Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjaplaan arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia, Idas venemaa vastu. Olulised lahingu 1914-1917 - Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km - Ypres'i lahing (22
Sõda muudab inimesi ja vaid vähesed, väga vähesed, kui üldse keegi, suudavad oma endise elu juurde tagasi pöörduda. Kui Paul rindelt natukeseks ajaks puhkusele saadetakse, avastab ta, et tema jaoks on päriselt koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, näeb ta paljusid haigeid ja nende haavu. Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
