Läänerindel muutusteta (0)

Läänerindel muutusteta
Mida ta tahab?
Pauli elu on muutunud tühiseks, igaüks seisab oma elu eest. Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav . Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane.
Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“
Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist?
Teose tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. Raamatu alguses oli sõtta minek vabatahtlik, kuid siiski mängiti meeste südametunnistusega: oma kodumaad oli vaja kaitsta ning rohkem maid vallutada. Raamatu arenedes jääb aga mehi aina vähemaks ning juurde pole samuti kuskilt võtta. Isegi amputeeritud jalgadega mehed kõlbasid sõjatandrile. Inimelu oli muutunud väärtusetuks, oluline oli tulemus.
Sõnasta probleem
Sõda tegi noortele ajupesu , nende eesmärgiks oli vastane hävitada. Näiteks, kui Paul mõneks ajaks koju saadeti, ihkas ta tagasi rindele. Ta ei osanud oma vana elu juurde tagasi pöörduda.
Lk 12 lõik 5 „Sel ajal kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid; sel ajal kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam.“
Ta hakkas väärtustama üha enam sõpru, kellega ta rindel käis, sest nemad said aru, milline sõda tegelikult on, erinevalt perekonnast ning tuttavatest , kes rindest eemale hoidsid. Sõpradega tehti nalja, elati üle ühiseid kurbushetki ning mõisteti üksteise tundeid ja mõtteid.
Kuidas tegelane lahendab probleemi?
Ma arvan, et seda probleemi ei olnudki võimalik lahendada. Inimelul puudus väärtus, nad olid tühised etturid mõnes suuremas mängus. Ainsad, kes sinust aru said, kellele oli võimalik toetuda, olid rindekaaslased. Aga ka sõprussidemeid ei loodud kergekäeliselt, sest iga hetk võis sind tabada mõni mürsukild.
Minu arvamus peategelasest?
Minu arvates oli Paul nooruk, kes sõtta minnes, kaotas oma tõelise mina. Sõda muutis temast külmaverelise tapja , instinktiivselt tegutseva looma, kes seisis esiotsa oma elu eest.
Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus…"
Tsitaadid

Lk 12 lõik 5 „Sel ajal kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid; sel ajal kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam.“

Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“

Lk 29 lõik 1 „Seejärel marsiksid areenile mõlemate maade ministrid ja kindralid supelpükstes, malakatega relvastatud, ning kargaksid üksteisele kallale. Kes madinast üle jääb, selle maa on võitja. Nii oleks lihtsam ja etem kui siin, kus täiesti valed inimesed üksteisega sõdivad.“

Lk 36 lõik 3 „Iga kord on üks ja seesama: me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame esimeste suurtükiväe positsioonide juurde, ja iga sõna meie vestluses omandab teistsuguse kõla.“

Lk 37 lõik 3 „Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme inimloomadeks muutunud.“

LK 36 lõik 6 „Kellelegi ei tähenda maa nii palju kui sõdurile.“

Lk 37 lõik 2 „Esimeste granaatide ulgumisega viskub osa meie olemasolust kiire ropsuga tuhandeid aastaid tagasi. See on elaja instinkt, mis meis ärkab, mis meid juhib ja kaitseb.

Lk 56 lõik 1 „Kaks aastat tulevahetust ja käsigranaate – seda ei saa ju hiljem nagu sukka jalast võtta … .“

Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid!“

Lk 88 lõik 1 „Ja niimoodi me marsime, surnud seltsimehed, meie kõrval, rindeaastad selja taga – ent kelle vastu, kelle vastu?“

Lk 107 lõik 2 „Mu silmad paeluvad neid: rääkige minuga – võtke mind vastu- võta mind vastu, endine elu, võta mind vastu – sina muretu , kaunis – võta mind jälle vastu!“