PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
1.Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine.Vale 2.John Maynard Keyneskirjutas oma raamatu ,,Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria" 1946.a.Bretton Woods'i konverentsiks.Vale 3.Täishõiveks nimetatakse hõivet, mis = 100% loomulik tööpuuduse määr.Õige 4.Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses".Õige 5.Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest.Õige 6.Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i.Õige 7.Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman.Õige 8.Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.Õige 9
sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja, ehtetöökojad, tekstiilivabrikud) · müügiks 28,000 kleiti aastas globaalselt · vähem kui 2 aastaga oli Chanel ülimalt populaarne (ehtne/järeletehtud) · vanadus möödus rikkuses ja luksuses Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel en.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel www.geni.com/people/Coco- Chanel/6000000008953394470 the100.ru/en/womens/coco-chanel.html www.slideshare.net/mirjamool/coco-chanel- 1095964
Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste arvamused lähevad lahku ning on erinevad. Inimesed, kes on vaesemad ja vähem haritud usuvad, et leiavad õnne labastes naudingutes, kuulsuses, rikkuses. Haritud ja varakamad inimesed seevastu tunnistavad, et nende õnn peitub kõrgemates väärtustes. Kuigi ka osa neist leiavad õnne naudingus, rikkuses, kuulsuses. Küsides inimeselt, kes on haige, mis on tema õnn, saame vastuseks tervis. Esitades vaesele sama küsimuse, saame vastuseks rikkus. Siit selgub veel see, et sageli on õnn erinev ka ühe inimese puhul. Kuid kas ikka tõesti suudavad asjad ja rikkus inimese õnnelikuks teha? Kindlasti mitte
vahel vajub neil mask eest ning nendel hetkedel võib aimata seda jõuetust ja valu, mis peitub selle glamuurse kooriku all. Hetkedel, mil inimene teab, et tal on kõik, ei suuda ta enam tunda rõõmu ega rahulolu, ta on kadunud hing. Ma lugesin hiljuti James Krüssi raamatut „Timm Thaler ehk müüdud naer”. Ka antud teos väljendas arvamust, et rahal on vaieldamatult suur jõud, kuid põhiliselt avaldub see just mõjutades inimesi, kes pole iial rikkuses elanud, Mida rohkem raha on uusrikka käsutuses, seda enam mõistab ja tunnetab intelligentne inimene, et raha toob jõuetust, ta tunneb, kuidas rikkus justkui devalveerub ningmuutub kurvastavaks. Olen veendunud, et jõudu ega õnne ei saa mõõta rahaühikutes. Kahjuks on praegune ühiskond uskumatult välisele orienteeritud ning raha tõepoolest paneb rattad käima. Loodan, et üha rohkem inimesi murravad välja rikkuse näilisest lummusest ning õpivad hindama jõudu neis eneses, mitte rahas
teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase rolli sisse elanud. Mulle meeldivad väga teosed, kus tegelased on targad, neil on elus kõik hästi ning mis peamine nad on ,,ropult rikkad". See annab ellu motivatsiooni. Loen, kuidas inimesed elavad rikkuses ja hakkan sellisest elust unistama. Ameerika professor R. Pausch on öelnud, et kui suudad millestki unistada, suudad seda ka saavutada. Selliste põhimõtetega on kõige suurem protsent lugejaid ning teosed mis sugereerivad usku tulevikku, on eelistatuim kirjandus. H. Mugasto kirjeldab sellist tüüpi kui intellektuaalsid-tahtelisi lugejaid. Samas võib raamat anda ka halba mõju, sest osades teostes on tegelased saanud rikkaks ebaseaduslikult. Näiteks endise
Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu. Me kõnnime külg-külje kõrval läbi elu oma vanematega,sugulastega,parimate sõpradega ning nemad peaksid olema üheks tähtsamaks väärtuseks meie elus. Need inimesed on meiega nii heas kui halvas, nii rikkuses kui viletsuses. Kuid on olemas inimesi,kes nii ei arva, kellejaoks on näiteks tähtsam raha. Romaanis "Isa Goriott" oli vanamees valmis oma tütarde jaoks ohverdama kõik,kas või oma enda elu. Tütred olid vaid rahajanus ning nende ainukeseks sooviks oli saada kõrgemasse seltskonda. Sellepärast pidi vaene isa neile koguaeg raha muretsema, see juures end varjama ja vaikima,et on nende isa. Kahjuks, on tänapäevalgi nii,
vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frankiln Delano Roosevelt, kes
Loov inimene, edukas riik Igat riiki kujundab rahva iseloom ja tegutsemise tulemused, mida edukamad on inimesed, seda paremal järjel on ka kodumaa. Üheks suuremateks teguriteks kodumaa rikkuses on kokkuhoid ja loovus. Mida loomingulisem on rahvas, seda rohkem hakkab riigis raha liikuma. Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad
sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui me vajame. Millest see tuleb? See tuleb sellest, et inimene on minetanud talupoja tarkuse. Mis on talupoja tarkus? Talupoeg elab loodusega kooskõlas. Ta pärandab oma talu pojale, ta ei saa pojale
Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes. 2. - Käämeri ja Käsperi omavaheline tüli.( teemal kes on kommunist , kes mitte) Käämer heitis käsperile ette , et vaesed peavad ise hakkama saama aga tema Käsper on rikkuses ega tema pea sõtta minema. - Ahas oli muutunud erapooletuks. Ta ei teadnud kummal pool sõdida. Kas eestaste või venelaste. - Rahvas oli täielikult teiste võimu alla. Kui tulid plakatid, et hakatakse sõtta võtma mehi- ei jäänud rahval midagi üle , kui minna. Hiljem hakati venelaste poolt kodusi rüüstama ning naisi vägistama. - Otsustamatus- Ahas ei suutnud otsustada, mida tegema hakkab. 3
lähikondlasi tõrjuma, kellel nii hästi ei lähe. Ise arvan, et tegelikkuses toob raha välja inimese tegeliku loomuse kui sisimas oled halb, muutud sa raha saades veelgi halvemaks ja samamoodi heaga. Raha ja õnne kooslust ei saa võtta üldistavalt kõik sõltub inimesest. Üksikisiku täielikuks tundmiseks tuleks teda teada nii sel ajal, kui tal on raha ning ka siis, kui tal seda pole. Keegi ei käitu rikkuses ja vaesuses ühtviisi, vaid alles siis tuleb meie tõelisus esile. Tõeliselt õnnelik on see, kes suudab olla seda ka siis, kui raha ei ole.
Ilmselt pole sellised isikud ka väga õnnelikud, isegi kui nad võivad seda väliselt välja näidata, sest nad on enamuse oma kõige väärtuslikumast ressursist, milleks on aeg, kulutanud saavutamaks vaid materiaalset rahulolu. Aga et saavutada vaimset ja hingelist rahulolu, on vaja palju rohkemat. Tuleks hinnata väikseid asju, hetki ning eelkõige muidugi elusaid asju meie ümber: perekonda, sõpru ja isegi koduloomi ning loodust. Inimesed on meie kõrval nii heas kui halvas, nii rikkuses kui viletsuses, nemad annavad elule mõtet. Seda teevad ka ilusad hetked, olgu need siis omaette või seltskonnaga läbi elatud. Kõik oluline peaks olema lihtne, käegakatsutav ja selline, mida keegi ei saa meilt ära võtta. Need ongi meie mõtted ja kogemused, mis jäävad alatiseks meiega. Armatus on maailma kõige suurem väärtus. Seda peab nii andma kui ka saama. Kes seda rohkem tahab, peab seda ka rohkem andma. Oma lähedastest tuleb hoolida ja seda kindlasti ka
Saamahimu ei lase näha, mis on tõeliselt tähtis ja teeb õnnelikuks. Ahnus muudab pimedaks egoistiks. Olen märganud oma sõprusringkonnas, need kes on pärit rikkast perest on sageli masendunud ning ei hooli oma ümbrusest. Nende vanemad on teinud rasket tööd, et olla varakad ning pole aega olnud oma lastega tegeleda ja pakkuda neile mida nad päriselt vajavad, tihti on ka ära hellitatud. Ema-isa ületöötamise lõpptulemuseks on see, et lapsed, kes on kasvanud rikkuses on kurvemad kui need, kes pole küll jõukad kuid kelle vanematel on nende jaoks rohkem aega. Kui inimesed õpivad tundma tegelikke elu sügavusi, asju, mis ei ole ostetavad võivad nad mõista, et tõelisi väärtusi , mis teevad õnnelikuks ei saa raha eest.
Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937) Sünd NYs, veedab seal kogu elu. Tema isa emmigreerus venemaalt usasse 1891. haridus muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel, põhj rahapuudus. 15a võeti tööle muusika salongi song- pluggerina
Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine. Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus. Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute
sai surma just hea peategelane. Mis oli ka põhjus miks juba esimene muinasjutt ,,Õnnelik prints" tekitas kurva meeleolu, kuid tegi väga mõtlikuks. Nii suri näiteks ka isekas hiiglane, kes tegelikult polnud pooltki nii isekas, pääsuke ja ööbik, kes tegi kõike selleks, et keegi teine saaks õnnelik olla. Juba esimene muinasjutt meeldis mulle väga sellepoolest, et olgugi, et lugu oli kurva lõpuga, pani see sügavalt mõtlema meie ühiskonna peale, kus ühed naudivad elu rikkuses ilma ise suurt vaeva nägemata ning kus teised näevad suurt ja ränka vaeva, et leiva pisku lauale saada. Kuidas võivad rikkad inimesed egoistlikult hukka mõista kõike, millest nad ise midagi ei pruugi teadagi. Mismoodi inimesed sinust lahti ütlevad kui sa neile enam praktiline ei ole. Või kuidas üks pääsuke ennast ohverdavalt täidab käskjala rolli suhteliselt võõrale. Seda kõike muidugi hea eesmärgi nimel. Prints ja pääsuke said siiski oma tasu, kuid alles peale seda, kui
vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väga suure vea. Samas ma arvan, et igal inimesel on õigus valida, mida ta tahab oma elus teha. Kui inimene tahab saada rikkaks, siis keegi ei saa seda keelata. Tuleb ainult ise pingutada ja tohutult vaeva näha. Mõni inimene on hoopis ennast perele pühendanud. Ta tahab hoolitseda oma laste eest ja teda ei huvitagi raha. Tema rikkuses peitubki tema perekond. Ta ei tahagi muud kogeda ega oma silmapiiri suurendad , sest see mida ta teeb, teeb ta õnnelikuks. Oma unistuste täide viimiseks peab igaüks ise enda eest seisma. Unistuste täide viimiseks on lihtsam, kui sinu ümber on inimesed ja ühiskond, kus seda võimaldatakse. Raske on ette kujutada, et himaalaja kerjus saaks maailma kuulsaks staariks. Kuna ta on kinni oma keskkonnas, oma staatuses ja seda on väga raske muuta. Tal on
John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks
Mainori Kõrgkool PLATON Kodutöö EV-1-P-E-tal Tallinn 2010 Platon Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile
väljaarendamine, raskuste ületamine jne. Siin kohal ongi oluline, et keegi ei piiraks meie vabadust ergoni määratlemiseks kui ka realiseerimiseks. (Sutrop, 2000). Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei saagi midagi üldist öelda, sest see, mida üks inimene peab heaks, võib teiste meelest olla halb, või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja
seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad-
Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb. Samas ei arene sotsiaalteenused nii kiiresti ning maalt linna tööle tulnutel on uues kodus piiratud juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele. Maapiirkonnad on Hiinas mahajäänud, kuis linnastud küblevad rikkuses. Analüütikud ennustavad, et 2030. aastaks on «linnastunud» juba 70 protsenti Hiina kodanikest ehk ligikaudu 1 miljard inimest. Samas on linnastumise protsess ebaühtlane ja sõltub üldise majanduskasvu tempost. Keeled (Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse putonghua) Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis
Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema loomingus on mitmesugused lavateosed. Oopereid nim ooper-oratooriumiteks. Ballette nim koreograafilisteks stseenideks. Oopereid on 4, selle tipus on "Ööbik" ja "Oidipus Rex". Eriti hinnatud on tema ballettid, mida on kokku 14. Tuntumad on: "Tulilind", "Püha kevad", "Petruška", "Pulenella", "Haldja suudlus", "Orpheus". Kõik need on legendide ainestikul põhinevad. S muusika võlu seisneb eeskätt rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on ta tundemuusika esitaja. Teoste ainestik on pärit põhiliselt vene folkloorist. George Gershwin elulugu 1898-1937 Gershwin kehastas Ameerika unelmat, tõustes immigrandi pojast kuulsuse ja rikkuse kõrgustesse. Ta sündis NYs 4-lapselises juudi perekonnas. Tema isa Morris Gershovitz oli 1890.emigreerunud Venemaalt USA'sse. Haridustee muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel. Õpingud katkevad korduvalt, sees pikad vahed, põhjuseks raha. Silmapaistvalt rolli G
Varahommikul lahkuvad Siberist ja lendavad Moskva kaudu koju Tallinna. Harjumine endise eluga võtab aega. Tuuli haigestub. Eesti -5-kraadi jahedas on külmem kui Siberi -30 kraadi. Mida õpetas Siberis veedetud aeg? Seal elatakse hirmuta, nad saavad alati hakkama, kasvatavad toidu ise, ehitavad maja, toidavad iseennast ja lapsed ning teavad, et see on lihtne. Sellepärast läks Tuuli õppima meditsiini. See on amet, mida läheb vaja mis tahes maailma, ühiskonnas, rikkuses ja vaesuses. Sellega lõppes Siberis aasta raamat.
liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6. Teadusliku makromajandusteooria tekkimise eeldused olid: 1) majandusstatistika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumine ja 3)Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.õige 7. Keinistliku makroökonoomika seisukohalt on majanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. ÕIGE 8. Nähtamatu käe termini võttis esimest korda kasutusele Adam Smith 1776.a oma ''Rahvaste Rikkuses''. ÕIGE 9. Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b) stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarve tasakaalu säilitamine. VALE 10. Täishõiveks nim hõivet, mis = 100% - loomulik tööpuuduse määr. ÕIGE Test 6 Einsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: vale
Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei hätta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim ! '' Kuigi Mefisto on just kui mõlemad kihlveod võitnud, ei lase Issand Faustil põrgusse sattuda vaid lunastab ta, sest see õnnehetk saabus talle, kui ta tegelkult tahtis teistele vaid head teha. Teose teemaks on eesmärgi otsimine. Faust otsib elumõtet, alkoholismis, armastuses, kuulsuses, rikkuses, ilus,kuid leiab selle töös teiste inimeste hüvanguks. Idee ehk sõnum lugejatele on see,et inimene ei või õnnelikuks saada siis kui ta teeb tesitele halba ja mõtleb vaid iseendale, sest tema südametunnistus jääb vaevama & see jääb rahule siis kui süda on rahul.
perepea on väga noor või vana inimene, kus pereliikmetel ei ole haridust, kus perekond elab maal või väga vaeses piirkonnas ja kus on ainult ükslapsevanem. Seda, kellena me siia maailma sünnime ei saa keegi ette määrata kuid alati me saame olla oma tuleviku ülesehitajad. Astudes ellu ei ole sinul mingit õigust kaasa rääkida, kas sa sünnid jõukasse või vaesesse keskkonda. Küll aga pead olenemata sellest aktsepteerima seda, mis sulle ette on määratud. valik, kas elada rikkuses või vaesuses, on igaühe endi kätes. Kuid tihti peale inimesed on lihtsalt nii laisad ja nad ei viitsi tööd teha ja sellega kaasneb ka nende majanduslik seisus. Inimesed lähevad lihtsa vastupanu teed ja üritavat leida endale sellise kaaslase kes suudab tead ülal pidada. Mina isiklikult arvan, et inimesed ise on selles süüdi kui nad halvasti elavad. Nad ei viitsi tööl käija nad ei viitsi õppida, et head haridust saada ja kusagile edasi minna õppima. Enne peaks kindlasti
leeris käinud. Kiriklikku laulatust peetakse tavaliselt suurejooneliselt ja kutsutud on palju rahvast, aga ainult registreerimisel on üldiselt ainult pereliikmed ja kõige lähedasemad sugulased. Üldiselt kannab pruut valget kleiti ja peigmees ülikonda. Kiriklikul laulatusel loetakse paarile ette piibellikkust abielust. Vaimulik küsib nii pruudilt kui ka peigmehelt kas nad võtavad oma väljavalitu seaduslikuks abikaasaks ja on teineteisega nii rikkuses kui ka vaesuses, nii headel kui ka halbadel päevadel ja tõotavad armastada ning austada üksteis kuni nende elu lõpuni. Kui mõlemad on jah-sõna öelnud, allkirjastatakse juriidiline õigusakt, pühitsetakse pannakse sõrme ka sõrmused. Sõrmus on ringikujuline ja see sümboliseerib lepingi ning armastuse kestvust. Pärast sõrmuste sõrme panemist annab abielupaar üksteisele abielu tõotuse. Õnnitlemine ja lillede andmine toimub peale tseremooniat kirikus või väljas kiriku ees.
.7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 2 SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. Selles referaadis saab teada nii Rooma kunstist, arhitektuurist, skulptuurist ja paljust muust. Rooma kunst on muutnud paljusid maid, sest omal ajal arenesid roomlased väga kiiresti, ja nad võtsid vastu ka uuendusi, mis aitasid ka teiste maade arengule kaasa. 3
Poliitika juurde ei tasu lasta noori, kes lähtuvad oma tunnetest. Noorte eesmärk on pigem tegevus ise kui eesmärgini jõudmine. Aga, et kuulata midagi nii üllast nagu poliitika peab ise ka üllas olema-ja see ongi lähtealus. Aga mis võiks olla üldse poliitika eesmärgiks? Või mida üldse võiks nimetada hüvedeks?- Aristotelese kohaselt oleks selleks õnn. Kõik aga näevad õnne erinevalt. Väheharitud näevad õnne rikkuses, aus ja kuulsuses. Samas õnn oleneb ka inimese seisundist nt: haigele on õnneks tervis. Hüve määratlemisel peame määratlema mille kohta või mille puhul hüve eesmärgiks tuleb. Seega ei saa rääkida üldisest suurest hüvest vaid tulev vaadelda igat üksikjuhtu. Aristoteles jagas hüved kaheks: hüved iseendas(nt loomutäius) ja abivahendid(nt raha). Aristoteles leidis, et on kolme liiki elu- ühed, kes on kõige labasemad ja kelle eesmärgiks
Elizabeth oli mõistev, enesekindel ja taibukas. Ta arvas, et tunneb kõiki inimesi ja mõistab neid, kuid eksis Mr. Darcy koha pealt. Ta soovis ka alati kõigile head ning näitas välja oma armastust oma õdede, isa, sõbranna vastu jne. Talle meeldis nähvata inimestele, kes tundusid talle upsakat. Tema oli väga kinni eelarvamustes, kuid siiski oli ta sõbralikum ja tolerantsem tegelane kui mõni teine. Bingley kaks õde olid täielikult kinni oma rikkuses ja postisioonis. Neile sobisid suhtlemiseks vaid rikkad ja intelligentsed. Nad käitusid ülbelt ja pidasid ennast kõikidest paremaks. Mr. Darcy tundus alguses külma inimesena, kuid tegelikult oli asi vastupidi. Tal oli väga raske karakter, mis sai selgemaks tegelikult alles teose lõpus. Raamatu alguses jäeti mulje nagu ta oleks sama sorti tegelane nagu Bingley õed, uhke ja ebaviisakas. Ta ei rääkinud palju ning hoidis rohkem omaette või oli ainult oma sõbraga
oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Talle oli tähtis Eesti iseseisvus ja sõltumatus teistest riikidest. Ta ei kahelnud kordagi minna sõtta enamlaste vastu, sest tema soov kaitsta oma kodumaad oli sedavõrd suur. Alati, kui Käsper ja Käämer kokku juhtusid saama, tekkis nende vahel vaidlus. Üks süüdistas teist tema rikkuses ja hoolimatuses töörahvast, teine aga esimest tema reeturlikkuses ja enamlastele pugemises. Nõnda nad siis vaidlesid, kui Ahas kõrval seistes ei öelnud sõnagi. Päeval, mil kuulutati välja üldmobilisatsioon, oli näha kahtpidi mõistmist. Töörahvas koos Käämeriga ei näinud sellel mingit mõtet, sest tema ju tahtiski, et siin valitseksid sotsialism ühes punastega. Käsper aga oli mobilisatsiooni poolt, sest ta nägi selles ainust võimalust peatada punaste pealetung
majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat. 3 1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Platon oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel (Olümpia mängudega sarnastel ülekreekalistel võistlusmängudel muistses Kreekas), mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. (2 lk 34) Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni õpetaja surmani. Platoni kohtumine Sokratesega oli pöördepunktiks ta elus. Kui Sokrates suri, oli Platon kahekümne kaheksa aastane
· Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis. 10 Kütid, kalurid, korilased: · Asustustihedus: väga madal · Kogukonna suurus: väike · Rändlemine/püsiasustus: rändlev/poolrändlev · Toidunappus: harva · Kaubandus: minimaalne · Spetsialiseerunud käsitöölised: pole · Erinevused rikkuses: üldjuhul pole · Poliitiline juhtkond: mitteformaalne Aiapidajad (kõplapõllundus) · Asustustihedus: keskmine · Kogukonna suurus: keskmine · Rändlemine/püsiasustus: põhiliselt paiksem · Toidunappus: harva · Kaubandus: minimaalne · Spetsialiseerunud käsitöölised: vähe või pole üldse · Erinevused rikkuses: pole · Poliitiline juhtkond: ajutised poliitilised liidrid Karjakasvatajad · Asustustihedus: hõre · Kogukonna suurus: väike
kui üks ülekohus hääks tehakse mina olen liig noor, pole teda veel Vale Sinilinnu otsimine ja leidmine. Õnneaias kohtuvad Tyltyl ja kunagi näinud neratavat." Mytyl erinevate Tüse-õnnedega, kes neid enda lauda sööma meelitavad. Emaarmastus: ,,Kõik emad on rikkad, kui nad omi lapse Nende jaoks peitub õnn kõiges, mis kohest heaolu kaasa toob: söögis, armastavad." joogis, magamises ja rikkuses, oma maja omamises. Kui teemanti Emaarmastus: ,,Saad aru, mu Tyltyl? Sa arvad end taevas, ent keerata, jäävad nad aga alasti ja nähtavale tulevad tõelised õnned. teavas on igal pool, kus üksteist armastame." Valgus: ,,olen alati nende ümber, kes üksteist armastavad."
Kokkuvõte Tutvudes lähemalt Martin Lutheri lapsepõlvega võib öelda, et kindlasti on tema teod seotud lapsepõlvega. Ta kasvas üles Jumalakartlikuis õhkokonnas ja sellest oli raske välja tulla. Ta tahtis olla Jumalale meelepärane. Tema jaoks tähendas meelepärane olemine algallika poole tagasipöördumist, kus Jumala teenrid pühendasidki oma elu Jumala teenimisele, ilma selle eest tasu saamata. Kuid olukord polnud kaugeltki selline. Kirikud elasid rikkuses samalajal kui inimestel oli Jumalasõnast vale arusaam või ei saanud nad sellest üldse aru. Lutheri panust kooli ajalukku võib pidada küllaltki suureks. Tema algatusel on veel praegugi toimivaid faktoreid. Näiteks kohutstuslik kooliskäimine. Lapsevanemad peavad tagama, et nende lapsed käiksid koolis ja saaksid seal haridust omandada. Kasutatud kirjandus 1. Tilk, M., ,,Kasvatus eri kultuurides II" . Tallinn 2004 2. Febvre, L., ,,Martin Luther Üks inimsaatus". Varrak 2003 3
Võiks arvata, et välditi otsest õuduse kujutamist. Ühiskonnas tekkis kiiresti tüdimus ja vastumeel sõja vastu, sest see mõjutas just kõige enam lihtrahvast. Pereisad, pojad saadeti sõdima, millele võis järgneda teadmatu kadumine või surm. Need, kes olid kodus, kannatasid samuti. Söögipuudus, sõjale kuluvad rahalised kulud, haigused, probleemid eluasemetega mõjutasid tugevalt ühiskonda. Kõik see mõjutas kunstis toimuvat, sest ka enamus kunstikke ei ole olnud eluajal elanud rikkuses, vaid pigem kaldusid kesise elu suunas. Sõja ajal tõusis esile oma vastanduslikusse poolest dadaismi esindajad. Maailmas toimunu sundis sõja eest põgenenuid kirjanike, kunstikke mõtlema ümber oma tõekspidamised ja senised väärtused. Neid võiks nimetada lausa sõjavastane mässumeelseks liikumiseks. Süüdistati ka kodanikke sõja puhkemises, põhjuseks toodi lihtrahva passiivsus. Leides, et ühiskond peab ärkama, hakkasid rahvast sokeerima läbi maalide, manifestide,
Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12.kuul kui toimub hadzi ehk suur palverännak (muul ajal seda tehes nimetatakse väike palverännak). Palverändurid saabuvad Mekasse, kandes seljas lihtsat valget rüüd (sümboliseerib ühtsust, sest pole võimalik aru saada, kes kui kõrgel aujärjel või rikkuses on ja rituaalset puhtust). Esmalt kogunevad Suurde mosheesse ja käivad seal 7 korda umber Kaaba. Seejärel joostakse 7 korda edasi-tagasi Safa ja Marwa künka vahet, et meenutada Haagarit ja tema poega, kes sealt vett otsisid ja kelle Allah kindlast surmast päästis, lastes allikal voolata välja kõrbeliivast. Selle allika nimi on Zamzam ja palverändurid võivad sealt ammutada pühitsetud vett, enne kui lähevad Mekast välja Arafati mäe jalamile, kus jõuab kätte hadzi kulminatsioon.
Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga. 6. Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati. Araablaste riigi pealinnaks sai nüüd Damaskus. ( Damaskuse kalifaat). Kuna varem oli kaliifide eluviis olnud lihtne ja rahvapärane, siis nüüd hakati sinna rajama kohalike suurnike eeskujul uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtuti leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma. Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. 8. sajandil õnnestus
tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid · Pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajaid
Rooma kunst SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest
Igale ülesandele vastab oma stiil: tõestusele rahulik, lihtne (,,madal"), naudingule peen, kaunis (,,keskmine"), tahte mõjustamisele pateetiline, erutatud, ülev (,,kõrge"). Oleneb kõnemehe taktist, kus vajaduse korral kasutada kõiki kolme stiili, kuid kõnemehe kõige väärtuslikumaks omaduseks on Cicero arvates ,,kõrge" stiili valdamine. Teine stiilile esitatav nõu on ,,küllus", mis seisneb igakülgses ammendavas mõttearenduses, väljendusvahendite rikkuses ja mitmekesisuses. Olulise tähtsuse omistab Cicero lõpuks kõnerütmile. Oma kõnedes rakendas Cicero äsja käsitletud stiilireegleid. Kõne ,,küllus" avaldus tal perioodide (reast pea- ja kõrvallauseist koosnevate lausetervikute) meisterlikus sissepõimimises. Samuti pidas ta silmas mitmesuguste stiilide kasutamise nõuet: ta muudab tooni ühe kõne kestel, paatos vaheldub naljaga, kirglikkus lihtsuse ja rahulikkusega. Tuleb aga
Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud
Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Kolmeks traditsiooniliseksmakromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 1/1 Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses" Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Punktid: 1/1 Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman Vastus: Õige Vale Õige
Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Kolmeks traditsiooniliseksmakromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 1/1 Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses" Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Punktid: 1/1 Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman Vastus: Õige Vale Õige
Sotsiaalsed erinevused või nende mitteilmnemine. Ühiskonnad kuidas elatusvahendeid toodavad. 1. Kütid, kalurid, korilased asustustihedus väga madal, vähe inimesi (aga suur maaala), rändlev või poolrändlev eluviis (elukohta vahetatakse 3 5 korda aastas), kannatavad harva toidupuuduse käes (kõik jagatakse grupi liikmete vahel võrdselt), kaubandus minimaalne (toodetakse ise), puuduvad käsitöölised (kõik teevad kõiki töid ise), puuduvad erinevused rikkuses, esiplaanil kollektiivne ellujäämine, poliitiline juhtkond formaalne (saadakse tänu individuaalsetele omadustele, mitte pärides vms). 2. Aiapidajad (kõplapõllundusega tegelejad); võivad küttida ja kala püüda, kuid harivad ka väikeseid põlde (aitab kaasa ellujäämisele), asustus tihedam; maaala väiksem, aga kogukond esimesest suurem, elukohta vahetatakse mõne aasta möödudes, toidu nappust esineb harva (komplekteeritum
maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi
Interneti vahendusel saab kiirelt ja tõhusalt oma ideid ja tooteid tutvustada, jagada, müüa neid globaalselt. Igaühel, kellel on arvuti, internetiühendus ja telefon, saab töötada, sisseoste sooritada ning pangateenuseid kasutada 24 tundi päevas (Bradley 1997). Hinnanguliselt on leitud, et teadmised kahekordistuvad iga 18 kuu tagant (Bradley 1997). Kui ainult osataks neid maksimaalselt rakendada, siis võib ette kujutada, millises rikkuses üks või teine elada võiks. Takistuseks võib saada aga tihe konkurents, kuna innovatsioon toob turgudele aina rohkem tooteid. Tuleb leida nüanss, millega eristuda. Selleks, et konkurentsis püsida, tuleb pidevalt töötada uurimuste ning arengu kallal. See kõik omakorda paneb, nagu eelpool mainitud, intellektuaalse kapitali vohama. Segi kiputakse aga ajama teadmisi ning informatsiooni. Olemasoleva informatsiooni analüüsimiseks ning õigesti mõistmiseks peab kasutama teadmisi
vaimuinimesed pärinesid enamasti aristokraatide seast, kuna neil oli rohkem aega oma arendamiseks ja tõekspidamiste avaldamiseks. Seetõttu on ka suurem osa kreeka kirjasõnadest tulnud just aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid. Sõpruskondi hoidis koos ka sümpoosionid (kr k koosjooming). Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks tahtis olla parim, ületada teisi riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses, luksuses. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv järjest kasvas. Orjad olid näiteks barbarid; inimesed, kes kaotasid vabaduse võlgade katteks ja ka kreeklased, kes olid vangi võetud linnriikide omavahelistes sõdades. Omanik võis oma orja kasutada nii kuidas ise soovis, kuid nende tapmine oli siiski paljudes kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms
annaabi.ee 
