Meie aasta siberis (0)

„Meie aasta Siberis ”
Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar läksid koos laste- Andrese ja Kristjaninga Siberisse elama. Arbo hakkas tegema filmi vissarionlaste elust ja lastest, kuidas neid ühiskonnas vormitakse ja milline on nende maailm.
Lapsedon selle reisi algul 2-aastased ning reis algas 2012.a. Kevadel. Tuuli luges internetist Vissarionlaste kohta nii palju kui infot oli, et saada mingi ettekujutus ees ootavast elust. Asuti asju pakkimaja reis läks lahti rongiga, mis kestis viis päeva. Lapsed naudivadreisi, mis läbis 6 tuhat kilomeetrit.
Nad asusid elama Guljajevka külla, Mira 9. Nende ettekujutus elektrita, masinateta ja rahata ökokülast ei vastanud tõele. Elekter oli kasutusel. Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla?
Maja on must ja tarvis palju koristada . Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa elada. Majas on ka naabrid Tanja ja Miša. Nad näitavad, kuidas teha peenraid, sest siin peab iga pere endale talvevarud kasvatama.Vissarionlased on taimetoitlased. Tanja ja Miša on lastele teised vanemad ning nad on pidevalt naabrite juures. Vissarionlastele on lapsed kõige tähtsamad ja sageli lükatakse teised tööd edasi, et tegeleda laste heaolu loomisega jne.
Siberi talv on päris talv ja suvi päris suvi. Aga kevad on jälle põrgu eeskoda; sääsed tahaksid luuni paljaks järada. Sügisest ei ole mõtet rääkida, see lõppeb kiiresti. Lumi tuleb maha mõnenädalase porise ajavahemikus järel ning jääbki maha.
Guljajevkas algab päev ringiga. Suvel 7-st, talvel 8-st. Siis on pere täiskasvanud liikmed jumalateenistusel. Ühine töö algab tavaliselt kell 9 ja seda tehakse 20-24 tundi nädalas. Kõik käivad Mäel abiks graafikujärgi 1 nädal 3 kuu jooksul. Naistel on teine graafik . Lisaks veel laupäevakud. Nii jääbki endale eluaseme ehituseks ainult 1 päev nädalas. Puud tehakse metsas ühiselt ja veetakse koju. Iga pere lõhub ja paneb riita puud ise.
Arbo käis ka tööl ja sai tänu sellele loa filmida ning suhelda kohalike inimestega.
Päikeselinn ehk Linn on vissarionlaste keskne ringikujulise põhjaplaaniga küla, mis asub Mäel. Vissarionlaste omanimetus on Koidiku Kodu. Kõrgemas tippus asuvad klooster , kellatorn , erakla, Maa altar ja rajatav tempel.
Päikeselinnas on umbes 50 majakest, milles elab ligikaudu 200-250 inimest.
Vissarionlaste püha arv on 14. Kuna 14. jaanuaril sündis õpetaja. Linnas on 14 tänavat. 18. augustil on rõõmupäev ehk Vissarioni kuulutamise aastapäev. Tuuli läheb ka lastega Mäele, et näha Vissarioni. Lapsed minnes olid tublid , tagasi tullesoli pori põlvini ja jalad jäid kinni. Õnneks said Eestist külla sõitnud vissarionlastega Guljajevkasse.
Tuuli ja Arbo peavad kolima teise majja, sest esimesse pandi uued üürilised. Uus aadress Mira 32. See maja on avar, valge, puhas, korraliku mööbliga ja saunaga. Uue majaga saavad lapsed endale ka kassipoja Mirri,kuid kass kaob ära. Neile tuuakse laenuks kass Miška, kes püüab hiiri .
Lapsed hakkavad käima lasteaias ja Tuulist saab mama Tuuli. Lasteaias on käsitööna valminud mänguasjad ja see maja on nagu muinasjutumaa. Vanemad teevad lastele kordamööda süüa. See toit peab olema veganitele kohane.
Lapsed võivad mängides kogu maja pea peale pöörata. Koristatakse päeva lõpus üheskoos. Igale asjale on kindel koht ja pärast käiakse kõik toad läbi, vaadarake kas on õiges kohas.
Vissarionlased töötavad ilma töötasuta. Seepärast käivad osa mehi 2 kuud aastas suurtes linnades tööl ja annavad pool teenitud rahast Pere ühiskassase. Päris ilma rahata pole ka seal võimalik elada.
Jõulude ajal 24. detsembril jagasid Tuuli ja Arbo kingitusi. Oli kogunenud palju asju, mida mida nad ei saanud Eestisse tuua ja talvel kasutada ei saanud. Vissarionlaste jõulud on 14. jaanuaril.
Andresel ja Kristjanil käis ka näärivana ning Lumehelbeke. Kingiks said puust autod. Tuuli sai puidust ehted.
3. jaanuaril 2013.a. kohtus Arbo Vissarionioniga, kes andis intervjuu . Pärast näidati seda ka Guljajevka inimestele.
Film sai valmis ja peab hakkama sõpradega hüvasti jätma. Terve Guljajevka külarahvaga istuti hilisõhtuni ja kella 2-ks öösel olid asjad pakitud. Varahommikul lahkuvad Siberist ja lendavad Moskva kaudu koju Tallinna. Harjumine endise eluga võtab aega. Tuuli haigestub . Eesti -5-kraadi jahedas on külmem kui Siberi -30 kraadi.
Mida õpetas Siberis veedetud aeg? Seal elatakse hirmuta, nad saavad alati hakkama, kasvatavad toidu ise, ehitavad maja, toidavad iseennast ja lapsed ning teavad, et see on lihtne.
Sellepärast läks Tuuli õppima meditsiini. See on amet, mida läheb vaja mis tahes maailma, ühiskonnas, rikkuses ja vaesuses . Sellega lõppes Siberis aasta raamat.