Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FAUST- (GOETHE) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
FAUST
On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks)

EELMÄNG TEATRIS


Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks.

PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG)


Jumal ja kurat ( Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade . Mefisto e. misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik.
Esimene osa :

ÖÖ ( Fausti iseloomustus)


Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt.

LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga )


Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna. Sõlmitakse leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles,et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid, nii kaua kui Faust lausub : ’’ Oh ilus hetk, oh viibi veel! ’’ - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel. Siis oled sa tööst vabanenud, siis kuskile mul pole enam püüda, ma sinu meelevalda annan end.


AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS


Mefisto pakub Fasutile joomist ning purjus seltskonda. Fasustile aga ei meeldi seal ning nad lahkuvad .

NÕIAKÖÖK


Mefisto arvab,et Faustile ei meeldi joomine jms, kuna ta on liiga vana. Seejärel otsustab ta nõiaköögis Fasuti nooreks teha. Nõid teeb kõiksugu trikke ja võtteid, kuid Faust ei usu seda ning ütleb, et see on igavene jama. Ometi lahkub Faust nõiaköögist noorena. Täiesti juhuslikult näeb Faust peeglis kauni naise kuju ning temas tekib iha naise vastu ning ta tunneb end noorena.

Fausti ja Margareta lugu :

Faust kohtub Margaretaga tänaval, kus Faust pakub end Margareta saatjaks, kuid viimane keeldub. Faust ütleb Mefistole, et ta peab Margareta saama. Mefisto ütles aga,et ära vali teda ( ta on väga usklik ). Mefisto aga hakkab Margaretale kingitusi jätma. Lõpuks kohtuvad Faust ja Margarita. Faust tahab Margaritaga vaid magada ,kuid Margarita magab koos oma emaga ( Ema selja taga), kuid Faustil on juba plaan olemas- anda emale unerohtu. Ema aga sai unerohtu liiga palju ning sureb selle tagajärjel. Margareta jääb aga lapse ootele ning kuna Faust temaga ei abiellu, saab ta suure häbi osaliseks. Varsti saabub koju aga Margareta vend Valentin , kes aga kuuleb linnast, missugune tema õde on. Valentin aga kutsub Fausti duellile, kuid sureb selle käigus. Faust ning Mefisto peavad põgenema. Margareta aga tapab ( kägistab) oma lapse ning saab selle eest karistada . Faust aga tahab Margareta päästa, kuid viimane keeldub temaga põgenemast. Faust ning Mefisto põgenevad ning Margareta hukatakse järgmisel hommikul.

Mefisto pakkumised Fasutile.


I osas pakub Mefisto Faustile joomist ja armastust, kuid sellest Faust õnne ei leia. II osas pakub Mefisto kuulsust , tehes Fausti kuulsaks väepealikuks; rikkust; ilu ( ilusat naist ) Faust ei rahuldu mitte millegagi . Teda hakkab vaeva südametunnistus rahvaste pärast keda ta on hävitanud ja ta tahab oma tegu heastada. Nüüd otsustab,et ta peaks soist maad kuivendama ning võidaks juurde head haritavat maad ning see antaks nedele rahvastele. Selle soovi soovimisel on Faust praktiliselt oma nägemise kaotanud ning Mefistob otsustab Fausti petta . Tegeliuklt kuuleb Faust oma haua kaevamist,kuid ta arvab,et maad kuivendatakse. Ning ta lausub oma viimased sõnad : ’’ See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei hätta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim ! ’’
Kuigi Mefisto on just kui mõlemad kihlveod võitnud, ei lase Issand Faustil põrgusse sattuda vaid lunastab ta, sest see õnnehetk saabus talle, kui ta tegelkult tahtis teistele vaid head teha.
Teose teemaks on eesmärgi otsimine. Faust otsib elumõtet, alkoholismis, armastuses, kuulsuses, rikkuses, ilus,kuid leiab selle töös teiste inimeste hüvanguks. Idee ehk sõnum lugejatele on see,et inimene ei või õnnelikuks saada siis kui ta teeb tesitele halba ja mõtleb vaid iseendale, sest tema südametunnistus jääb vaevama & see jääb rahule siis kui süda on rahul.
FAUST--GOETHE #1 FAUST--GOETHE #2 FAUST--GOETHE #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gertrud Rammi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Faust
2
rtf

Faust

On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja)

Kirjandus
Goethe-Faust-I osa
3
docx

Goethe “Faust” I osa

tõusta armastuse poole o I osa ­ episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi ­ elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol. episood "Töötuba"- koos puudliga sisse. Faust: " Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb...." (lk 36)

Kirjandus
Johann Wolfgang Goethe --Faust-I osa
8
docx

Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa

Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres ­ 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 1765­1768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770­1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal

Eesti keel
Goethe  Fausti-analüüs
7
docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kirjandus
Goethe-Faust-
3
odt

Goethe "Faust"

J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle

Kirjandus
Goethe raamatu
14
doc

Goethe raamatu

Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte

Kirjandus
Faust 1-osa kokkuvõte
8
doc

Faust 1. osa kokkuvõte

nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib

Kirjandus
Goethe-Faust
4
docx

Goethe “Faust”

kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun